«Abzal-Ay» baspasynan jazushy jәne tarihshy Beybit Qoyshybaevtyng «Ádilet» tuymen shiyrek ghasyr» dep atalghan publisistikalyq hronikasy jaryq kórdi.

Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy qúrylghaly beri shiyrek ghasyrdan asyp bara jatyr. Ol elimizdegi ýkimettik emes úiymdardyng alghashqy qarlyghashtarynyng biri bolyp tabylady. Baghdarlamasynda sayasy qughyn-sýrgin men alapat asharshylyqtar syrlaryn ashyp, jazyqsyz japa shekkenderding adal esimderin qoghamgha qaytarudy, olargha qatysty búrmalanghan ashy shyndyqty, tarihy әdilettilikti qalpyna keltirudi, jalpy, stalinizm qylmystaryn jan-jaqty әshkereleudi múrat tútqan. Jaqynda osy qoghamdy úiymdastyrushylardyng biri, qogham shanyraq kótergeli onyng túraqty basqarma mýshesi, biraz jyl preziydenti, songhy kezderi tóragha orynbasary retinde júmysyna belsene qatysyp kele jatqan jazushy jәne tarihshy Beybit Qoyshybaevtyng «Ádilet» tuymen shiyrek ghasyr» dep atalghan publisistikalyq hronikasy «Abzal-Ay» baspasynan jaryq kórdi.

Jinaqqa avtordyng «Ádilet» iydeyalaryn nasihattaugha, stalinizm qylmystaryn әshkereleuge, tarihy bilimdi taratugha baylanysty әr kezde jazylghan maqalalary, týrli jiyndardaghy sózderi, bayandamalary, әzirlenuine tikeley ózining qatysy bolghan qújattar, týrli basylymdargha bergen súhbattary engizilgen. Kitap qayta qúru dәuirinde ómirge kelip, tәuelsizdikpen birge damu ýderisin bastan keship kele jatqan qoghamnyng jiyrma bes jyldyq ghúmyrynan paydaly maghlúmattar beredi.

Shiyrek ghasyrlyq ghúmyrynda «Ádilet» totalitarlyq kezenning búrmalaularyn әshkereleudi kózdeytin týrli ghylymy konferensiyalar, dóngelek stoldar jәne júrtshylyqpen kóptegen kezdesuler ótkizdi. Almaty týbindegi «Janalyq» memorialdyq keshenin, qalada sayasy repressiyalar qúrbandary múrajayyn  ashugha, qasiretti kezennen syr shertetin alghashqy estelikter kitabyn shygharugha múryndyq boldy. Jazyqsyz oqqa baylanghandardyng esimderi men ómirderekterin jariya etken «Azaly kitap» tizbegin shyghardy. Jastardy tarihpen tәrbiyeleu isine, qoghamdyq sanany janasha qalyptastyrugha, demokratiyalyq qúndylyqtardy ornyqtyrugha hal-qaderinshe atsalysyp keledi. Osy mereyjasqa oray shygharylyp otyrghan atalmysh jinaqqa bergen alghysózinde Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyng tóraghasy, filologiya ghylymdarynyng doktory Gharifolla Ánes qoghamnyng «memlekettik tәuelsizdigimizden eki jyl, segiz ay búryn dýniyegen kelgenin» atap aita otyryp, «Ádilet» «ózining stalinizm qylmystaryn әshkereleu, jabyq taqyryp sanalyp kelgen sayasy qughyn-sýrgin jәne alapat asharshylyq shyndyqtaryn ashu, jazyqsyz qúrban bolghandardy aqtau isine atsalysu syndy baghdarlamalyq júmystaryn atqara jýrip, sol arqyly elimizding egemendikke qol jetkizuine belgili bir dәrejede ózindik ýles qosty» deydi. 

Sayasy qughyn-sýrgin kezenderi shyndyghyn ashatyn úiym qúrudy kózdegen 1988 jylghy bastamashyl top pen dayyndyq komiytetining júmysyna Bolat Iliyasúly Jansýgirov-Ghabitov jetekshilik etip, nәtiyjesinde 1989 jyly shanyraq kótergen «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamyna alghash  memleket jәne qogham qayratkeri Sanjar Orazúly Jandosov, odan beride akademikter Manash Qabashúly Qozybaev, Múrat  Tәjimúratúly Baymahanov, Kenes Núrpeyisúly Núrpeyisov tóraghalyq jasaghan. Basshylyq qúramynda Mardan Keldibayúly Baydildaev, Aleksandr Lazariúly Jovtiys, Marat Jaqsybayúly Hasanaev, Sәule Túrarqyzy Rysqúlova sekildi azamattar boldy. Býginderi qogham júmysyna sayasy qughyn-sýrgin qúrbandarynyng úrpaqtary Sәule Rahymqyzy Sýgirova-Aytmambetova, Sayat Iliyasúly Jansýgirov, Qyzghaldaq Qúdaybergenqyzy Júbanova, Nәdir Ábdiqadyrúly Ázirbaev, Marat Sadyqúly Núrpeyisov, Ály Orazúly Jandosov jәne basqalar, sonday-aq repressiyalar qúrbandary úrpaqtarynyng ýshinshi buyny ókilderi belsene qatysuda. Qoghamnyng jana tóraghasy lauazymyna qazirgi tanda Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Hangeldi Mahmúdúly Ábjanov  saylanghan.

 Surette: Beybit Qoyshybaevtyng «Ádilet» tuymen shiyrek ghasyr»  publisistikalyq hronikasy.

Abai.kz