Temirhan  Medetbekting «Internasionaldyq kókpar» dep atalatyn óleni bar. Endi osy ólendi bólmey-jarmay, tútas oqyp shyghalyqshy:

 

Qazir

Alyp Qazaqstandy

Kókpar qyp

Biri әri tartyp jatyr,

Biri beri tartyp jatyr,

Endi biri – mýlde!–

Keri tartyp jatyr.

Múhittyn

Arghy jaghynda túryp ta

Tartyp jatyr,

Bergi jaghynda túryp ta

Tartyp jatyr.

 

Tartyp jatyr!

 

Biri siraghynan,

Biri qara sanynan,

Biri moynynan,

Biri bútynan

Jarmasuyn-ay.

Birinen biri

Aylalaryn asyra almay

Arbasuyn-ay.

Qúday-au,

Azap pa búl,

Mazaq pa búl:

Qarashy,

Sol kókpardyng ishinde

Evrey de,

Orys ta,

Kәris te,

Qytay da,

Úighyr da,

Shet jaghynda

Jabysyn qamshylap

Qazaq ta jýr.

 

Internasionaldyq kókpar búl!

 

Biyliktegiler

Ózge tilde aiqaylap

(Áriyne, qazaqsha emes)

Bireulerge dem berip qoyady.

Sonysymen

Olardy –

Odan sayyn jelpindirip! –

Jel berip qoyady.

(Sol sózder mening janyma

Sher bolyp qonady).

 

Dәl qazir meni

Jan-jaghymnan qysyp

Qauip pen qater

Qamap túr.

Qayran Qazaqstan

Kimning taqymynda keter eken dep

Qalyng qazaq

Internasionaldyq kókpargha

Qan jylap

Qarap túr.

 

Oqyp shyqtyq. Ólenning ashy yza-kýiikten, auyr qúsadan, óksikti mún-naladan tughany kórinip-aq túr. Avtordy ashy yza-kýiikke, óksikti mún-nalagha úryndyratynday qazaqtardyng ahualy, shynynda da, sonshalyqty auyr ma? Endi osy mәselege jauap izdep kórelikshi.

Avtor «internasionaldyq kókpardyn» ishinde evreyding de, orystyng da, kәristing de, qytaydyng da, úighyrdyng da jýrgenin aita keledi de:

Shet jaghynda

Jabysyn qamshylap

Qazaq ta jýr,– deydi.

Búl qalay sonda? Kókpardyn, kókpar bolghanda da Qazaqstannyng taghdyry tartysqa týsip jatqan «internasionaldyq kókpardyn» qazaq nege «shet jaghynda» jýr? Kókpardyng qaq ortasynda jýruge, onda da dodany tas-talqan etip búzyp-jaryp jýruge tiyis emes pe? Al endi qazaqtyng kókpargha «jaby» mingeni nesi? Arghymaq, túlpar, ahalteke demey-aq qoyayyq, eng bolmaghanda myqty aighyr, beldi at minuine bolady ghoy...

T.Medetbekting jogharydaghy óleninde qazaqqa jaby mingizip, ony internasionaldyq kókpardyng shet jaghynda jýrgizip qongy neni bildiredi? Búl – qazaqtyng biylikten de, baylyqtan da shettetilgenining kórinis-belgisi. Dәl osy jerde biz ózimizdi de aldamay, ózgeni de aldamay, myna mәselening betin ashyp alghandy jón kórip otyrmyz: aqynnyng «qazaq» dep otyrghany – qazaqtildi qauym. Al endi Qazaqstannyng qazirgi jaghdayynda orystildiler men orystildi qazaqtardy «qazaq» dep aitugha mýlde kelmeydi. Qazaq tilinen de maqrúm, qazaqtyqtan da júrday. Ony aitasyz, osy juyrda ghana Resey preziydenti V.Putin «Biz tek orystardy ghana emes, sonymen birge TMD kenistiginde túratyn orystildilerdi de kózding qarashyghynday qorghauymyz kerek!» dedi. Osy bir auyz sózding ózinen-aq TMD kenistiginde túratyn orystildilerding orysqa beyimdelip, orystanyp ketkenin aiqyn angharugha bolady. Orystanghandar – orystan bes beter, búlar orystyng mýddesin orystyng ózinen góri әldeqayda tabandy, әldeqayda batyl әri qyzghyshtay qorghaydy jәne búl jolda eshteneden tayynbaydy. Reseydi attay 304 jyl biylegen Romanovtar әuletining orystan góri orystanghan kadrlargha kóbirek iyek artuynyng sebebi de osynda jatyr...

Sondyqtan da Tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyin biz biylikti de, baylyqty da qazaqtildilerding qolyna shoghyrlandyruymyz kerek edi. Sonda Qazaqstannyng aqshasy da, basqasy da últtyng mýddesine júmys istegen bolar edi. Al bizde qalay? Qazaqstandaghy asa iri baylardyng ishinde birde-bir qazaqtildi azamat joq (múny biz tәuelsiz ghalymdarymyzdyng deregine sýienip aityp otyrmyz). Qazaqtildi baylar bar, biraq olardyng baylyghy Qazaqstandaghy asa iri baylardyng baylyghynyng janynda jip ese almaydy. Elimizdegi asa iri alpauyttardyng barlyghy da –  orystildiler(orystildi qazaq, orystildi kәris, orystildi evrey, orystildi ózbek, orystildi polyak jәne t.t.). Orystildilerding qolyndaghy baylyq eshuaqytta, esh jerde jәne eshbir jaghdayda qazaqtyng mýddesine júmsalmaydy. Búlar ólip ketse de qazaqtyng mýddesine aqsha shyghyndaghan emes jәne shyghyndamaydy da (Sonda bizding kimdi bayytudy jәne ne ýshin bayytudy da bilmegenimiz-au?!). Mine, osydan keyin Temirhan Medetbekting qazaqtary «internasionaldyq kókpargha» jaby minip jarbiyp barmaghanda qaytedi?!

 

Biyliktegiler

Ózge tilde aiqaylap

(Áriyne, qazaqsha emes)
Bireulerge dem berip qoyady.

Sonysymen

Olardy –

Odan sayyn jelpindirip! –

Jel berip qoyady.

(Sol sózder mening janyma

Sher bolyp qonady).

Qazaq biyligining qazaq halqynan mýlde alystap-alshaqtap ketkenin, onyng bótendenip hәm bólektenip ketkenin Temirhan Medetbek qalay dәl tanyp, qalay dәl beynelegen desenizshi!

Biyliktegilerding basym kópshiligi qazaqsha lәm-mim dey almaydy. Últtyng tili – últtyng kody, qazaqtyng tilin týsinbegennen keyin búlar qazaqtyng dymyn da týsinbeydi: ruhyn da! múnyn da! múratyn da! maqsatyn da!  Múnday biylik, әriyne, últqa qyzmet etpeydi, últsyzdanugha qyzmet etedi. Últtyng irgesin bekitip, últtyng joq-jitigin týgendeuding ornyna olar, qashan kórseniz de, últsyzdanugha bastaytyn, últsyzdanudy qostap-qolpashtaytyn, últsyzdanudyng úranyn kóteretin kýshenshek, beydaua, jasandy sharalardy úiymdastyrady da jatady. Jәne múnyng bireuin ótkize salysymen ekinshisin bastaydy, ekinshisin bitirgen boyda ýshinshisine kirisedi(tap bir jau quyp kele jatqanday-aq). Al endi osylardyng qapylyp, shabylyp ótkizip jatqan osy tamyrsyz, topyraqsyz, últbezerlik shara-sharualary ózining «jemisin» berdi me? Bir «nәtiyjege» jetkizdi me? Bergende qanday! Jetkizgende qanday! Asyryp aitqanymyz emes, bizding qoghamda qazir qazaqqa da, qazaqtildi kadrgha da eshqanday súranys joq. Nege? Últsyzdanghan qoghamda, últsyzdandyrudy memlekettik sayasattyng basym baghyttarynyng birine ainaldyryp alghan elde әmanda osylay bolady: últsyz kadr tórge ozady da, últtyq kadr bosaghada qalady (altyn basy, arystan basy qor bolyp, osy bosaghada birjolata shirui de mýmkin).

Shyr etip jaryq dýniyege kelgen sharana tórt jyldan keyin óz tilinde emin-erkin, mýdirissiz sóileytin dәrejege jetedi. Tórt jylda, bar bolghany tórt-aq jylda! Búl  – tabighat ólshemi. Tabighat-tarazynyng ólshep, kesip-piship qoyghan mezgil-mejesi. Osy tabighat ólshemi, tabighy meje túrghysynan kelsek te, qazaq tilining Qazaqstanda qanatyn kenge jany ýshin keregi – tórt-aq jyl! Biraq, dәl 24 jyl boldy, biyliktegiler syltau emes syltaudy oilap tauyp, sebep emes sebepti kóldeneng tartyp, qazaq tilining adymyn ashtyrmay otyr. Sondaghy maqsattary ne? Qaytken kýnde de orys tilining Qazaqstandaghy ýstemdigi men basymdyghyn saqtap qalu! Qalay qylghanda da, qalay bolghanda da orys tilinen ajyrap qalmau! Ajyrap qalsa she? Onda ne bolady? Onda búlar da bәrinen ajyraydy: biylikten de, baylyqtan da, qyzmetten de, qyz-qyrqynnan da, mansap-marapattan da, qoshemet-qúrmetten de. Sudaghy balyqtay erkin jýzetin bayaghy orys tili joq, endi órisi qyrqylyp, tirlikteri bir-aq uys bolyp qalady. Tek ózderining ghana emes, dәl ózderi siyaqty bir auyz qazaqsha bilmeytin әielderinin, bala-shaghalarynyn, nemerelerinin, kelin-kepshikterinin, kýieubalalarynyn, qúda-qúdaghilarynyn, jiyen-jiyensharlarynyn, bir sózben aitqanda, orys tilining arqasynda nan jep jýrgen jaqyn-juyqtarynyng barlyghynyng da jaghdayy kýrt nasharlap ketedi. Sondyqtan da biyliktegiler ana tilining emes, eng aldymen ózderin asyrap-saqtap, әlimúlyqqa jetkizgen orys tilining mýddesin kózdeydi. Óitkeni, búlargha qazaq tili... óte tiyimsiz. Ásirese, býgingidey asyp-tasyp, balqyp-shalqyp ómir sýrulerine tiyimsiz.

Dәl qazir meni

Jan-jaghymnan qysyp

Qauip pen qater

Qamap túr.

Qayran Qazaqstan

Kimning taqymynda keter eken dep

Qalyng qazaq

Internasionaldyq kókpargha

Qan jylap

Qarap túr.

Qazaq qoghamynyng últsyzdyqqa úrynuy qazaqtildi ziyalylardy qatty sansyratyp túr. Óz elinde ózin ógey әri «ekinshi sortty» sezinu qaydan onay bolsyn, enseleri týsinki. Qajyghan. Sharshaghan. Búlardyng ishinde toryghugha týskenderi de, kýizeliske úshyraghandary da az emes. Áytpese, asa qaysar әri ójet aqyn Esenghaly Raushanov Almatyda túryp, Almatyda jýrip, Almatyda ómir sýrip otyryp:

Qazaqstan emes shyghar myna Otan,

Qazaq emes shygharmyn men, rasynda, –

dep jazar ma edi. Ne bolmasa Yqylas Ojayúly: «Maghan býgingi qazaq qazaqtyng arasynda jýrmegendey kórinedi. Órisimizden airylyp qalghandaymyz!» dep aitar ma edi. Qysqasy, qazaqtyng ziyalylary qalay qan jylamaydy, eger qazaqtyng ózi de, qazaqtyng taghdyry da, qazaqtyng kóreshegi men keleshegi de kókpargha(sayasy saudagha! sayasy oiyngha! «ýsh túghyrly til» siyaqty sayasy sayqymazaqqa!) ainalyp ketse?!

Nesin tizbeley bereyik, Temirhan Medetbekting «Internasionaldyq kókpar» atty shap-shaghyn óleninde osy shyndyqtar, qazaq qoghamynyn  kiriptar hәm qorlyqty ahualy turaly shyndyqtar  jerine jetkizile-aq aitylghan. Múnyng syrtynda aqyn «alyp Qazaqstannyn» әlemning alpauyt elderining «kókparyna» ainalghanyn da qadap túryp aitady. Aynalyp kelgende, búl da – shyndyq. Ózge elderge aldanghanymyz, jem bolghanymyz azday-aq (at tóbelindey ashkózderimizding jemsauyn toltyru ýshin biz qay elge aldanbadyq, qay elge jem bolmadyq?!),  biz qazir... IYә, dәl qazir qayran Qazaqstan – Reseyding bir guberniyasy siyaqty. Qay túrghydan alyp qarasanyz da: ekonomikalyq túrghydan da! mәdeny túrghydan da! sayasy túrghydan da! Tipti orystildi mamandar men orysqoldy  kadrlar  dayarlau jóninen de! Aytpasaq, salmaghy bizde qalady, reseypighyldy kadrlar dayarlau jóninen Qazaqstan Reseyding kez-kelgen guberniyasyn (Mәskeu men Sankt-Peterbordan basqasyn!) artta qaldyryp ketedi.

Qayran Qazaqstan

Kimning taqymynda keter eken...

Búlay degende Temirhan Medetbektin, әriyne, eng aldymen Reseyding  temirdey taqymy men qúshaqtaghanyn túnshyqtyryp óltirmey tynbaytyn qyshqashtay «qúshaghyn» menzep otyrghany da anyq.

 

 

                                             ***

Temirhan Medetbekting suretkerlik jaratylysy da, aqyndyq qyraghylyghy da, daryn quaty da – asa auqymdy әri angharly. Alysty sholyp, qiyrdan shalady. Ásirese, qogham shyndyghyn aituda, qogham shyndyghyn algha tartuda T.Medetbek óz әriptesterinen oq boyy ozyq. Sayasattyng únghyl-shúnghylyna da jetik. (Qazaqtyng taghdyry eng әueli Qazaqstanda jýrgiziletin sayasatqa baylanysty. Demek, qazaqtyng taghdyryn oilaghan adamnyng sayasatty jiti baqylap, jete zerdelep otyrghany jón. Al endi Qazaqstan Jazushylar odaghy basshylarynyng birining «Biz sayasatpen ainalyspaymyz, biz әdebiyetpen ainalysamyz!» degeni – óte ersi, mazaqy sóz! Mazaqy tirlik!) Oigha da sarabdal. Aqiqatshyl, dәlshil, týisikshil. Kókeyi de úzyn:

 

...Azghan zamanda

Shyndyq degenin–

Ýzilip keter

Jiptey jinishkerip,

Ótirik degenin

Qorsyldaghan

Donyzday semiredi.

Qyranyng qyryn úshyp,

IYting keri ýredi...

 

Qulyq degenin

Jezóksheden beter

Qyryq qúbylyp

Jymyng qaghady.

Súmdyq degenin

Súr jylannan beter

Sumang qaghady.

 

Týsiner, úghar dep

Is aitqan adamyn

Toghyz kýn shirenip,

On kýn keriledi...

Ádildikke –

Tozaqtyng esigindey –

Týrmenin

Esigi ashylyp,

Qylmysker qaraqshygha

Saltanatty zaldarda

Orden beriledi...

 

Búl óleng «Azghan zaman» dep atalady. Osy ólende óte dәl kórsetilgenindey, qazirgi kýni elding minezi de, dili de qatty derttendi.  Derttengeni sonshalyq, biz jemqorlyq, úrlyq-qarlyq, jezókshelik, paraqorlyq, pәtuasyzdyq, satqyndyq, alayaqtyq jәne búdan da soraqy, búdan da zoraqy qulyq-súmdyqtargha oiymyzdy da, boyymyzdy da ýiretip aldyq. Assenizator (adamnyng boq-sidigi aghatyn qúbyrdy tazalaytyn júmysshy) kýndiz-týni nәjis tazalaytyndyqtan onyng iyis-qonysyna da әbden ýirenedi. Keyde nәjisti kiyimi  túrmaq, betine de, moynyna da, qúlaghyna da jaghyp alady. Biraq, әlgi beysharanyng búghan eti ólip ketkeni sonshalyq, úzaqty kýn juynbay jýre beredi. Sol siyaqty, qalyng júrtshylyq ta qazir qoghamdaghy «iyis-qonysty» sezbeuge ainaldy. Ózderining kýndelikti jútyp jýrgen auasy sekildi qabyldaytyn boldy. Tipti búlar «әdildikke (әdildikti jaqtaghan, әdildik ýshin kýresken adamgha) týrmening esigi ashylyp, al qylmysker qaraqshygha saltanatty zaldarda orden berilip» jatsa da selt etpeytin bolyp aldy. Enjar. Boykýiez. Býgejek. Jaltaq...

Endi ne isteu kerek? Múndayda óner kómekke kelui kerek. Óitkeni, Aliber Kamuding aituynsha, óner degenimiz – kemeldik ýshin, kemeldenu ýshin údayy jәne ýzilissiz jýrgiziletin kýres (bunt protiv nezavershennostiy). Óner ózining osy qyzmeti men mindetinen eshuaqytta ainymaugha tiyis. Aynydy eken, onda ónerding ornyn mәdeny jabayylyq (kuliturnoe varvarstvo) iyemdenip alady.

Shyn aqyn-jazushy, shyn óner iyesi (әriyne, onyng ishinde de degdarlary) qogham bylghana, lastana bastaghanda ýnsiz qala almaydy. Birinshiden, búlar últtyng mýddesine asqan jauapkershilikpen, erekshe zeyinmen, airyqsha yntamen qaraghandyqtan, qoghamdaghy shyn ahualdy dәl tanyp, dәl baghalaydy. (Adam aitam dep aitpaydy ghoy, qoghamdaghy ahualdy tany almaytyn aqyn-jazushylar da bar. Tanyghanymen, tanyghanyn aitugha tәuekeli jetpeytinder de bar. Qazaqtar ashtyqtan qynaday qyrylyp jatqan 1932 jyly «Jasa, qazaq! Jasay ber, jana zaman!» dep óleng jazghan qazaq aqyny sekildi  qazirgi kýni de «Jasa, jasa!» dep ólendetip jýrgender – osy tanymaytyndardyn, tany almaytyndardyng sortynan. Al tanyghanymen, tanyghanyn aitugha batyly jetpegenderdi ózi emes, óleni «ústap beredi»: múnday ólenning jýrimpaz әielding ótirigindey órissiz, negizsiz hәm jasandy ekeni sonadaydan kózge úryp túrady). Ekinshiden, tanyghanyn jasyryp qalugha búlardyng azamattyq, aqyndyq, erkektik ar-namysy jibermeydi. Últ aldyndaghy, halyq aldyndaghy jauapkershiligi jibermeydi. Temirhan Medetbekting de eshkimnen taysaqtamastan, eshkimge jaltaqtamastan:

 

Ádildikke–

Tozaqtyng esigindey–

Týrmenin

Esigi ashylyp,

Qylmysker qaraqshygha

Saltanatty zaldarda

Orden beriledi, –

dep, tanyghanyn ortamyzgha tastauy da sondyqtan.

***

«Qaraly Qaraoyda bolghan týngi oqigha». Temirhan Medetbekting osy ólenin oqyghanda... tap bir ýreyli, qorqynyshty filim kórip otyrghanday kýige enesin. Mini, «ekranda» – Mahambet. Batyr Mahambet! Aqyn Mahambet! Últtyq namystyng joqshysy, últtyq ruhtyng jyrshysy. Biraq aqyndardyng abadany, atadan arystan tughan Mahambet «ekrangha» aiday jarqyrap shyqpaydy, basqa keyipte, mýlde basqasha keyipte...

Mәngilik qaraly

Qaroydyng ýstin

Qap-qara qalyn

Qara búlttar basqan kezde;

Qaran-qúran

Qalbandaghan kólenkelerden

 shoshynyp

Bayghyz bitken

Bajyldap qashqan kezde

Qara topyraqty qoparyp

Ýstinde jatqan

Shabylghan basyn

Qolyna ústap

Qapaly Mahambet

Qabirden shyqty.

Sol kezde

Aynalany bórliktirip jibergen

San dybystar men

San ýnder shyqty...

 

T.Medetbekting Mahambetti qabir­den shygharuyn fantasmagoriyalyq element retinde qabyldap, múny aqynnyng zeyin baylyghyna, qiyal baylyghyna jatqyzugha da bolar edi. Nemese “Jer beti jamanshylyqqa mәimildep tolghan kezde jer astynan Mәdi shyghady” degen shyghystyq-diny anyzdyng nobayymen avtor Mahambetti jer ýstine shygharyp otyr dep joramaldaugha da bolatynday. Meninshe, búl jerde T.Medetbek taza qazaqy úghymgha jýginip otyr. Qazaq aruaqqa senedi. Jәne “aruaq alqaydy, jelep-jebep otyrady” dep týsinedi. “Aruaqtyng amanatyn arqalau – tirining paryzy” dep biledi. Halqymyzdyng týsinigi boyynsha, aruaqtar bizdi (yaky keyingi úrpaqtaryn) baqylap, baghyp, údayy qadaghalap otyrady. Jaqsy isimizge sýiinedi, jaman isimiz­ge kýiinedi. Al aruaqty kýnirentu, ar­uaqqa shet bolu – qazaq ýshin azghyndaudyng asa auyr, eng bir shekki, súmpayy týri.

Mahambet – qazaq halqynyng azattyghy ýshin kózining tirisinde basyn bәigege tikken adam. Múnday adamnyng ólgennen keyin de “qarap jatpasy” belgili. Artynda qalghan eli, jeri, keyingi úrpaghy ne kýide? Elining er-azamattary ne tyndyryp jatyr? Áli de orysqa qarap telmendep otyr ma, joq  әlde... Osynyng bәrin  óz kózimen kórgisi keledi. Atadan arystan tughan Mahambetting jer astynda jata almay, sýiegi syqyrlap, qabirdi qoparyp syrtqa shyghuy da sodan.

Qosh delik. Ári qaray ne boldy?

 

...Basyn qolyna ústaghan

Qapaly Mahambet

Qaroydyng jotasyna shyghyp

Ayaldady.

Sonan keyin

Basyn ornyna qoyghysy kep

Ári әreket etti,

Beri әreket etti.

Qoya almady...

 

Qaroydyng jotasyna shyghyp, qazaqtyng keng dalasyna qyranday kóz tigu ýshin basyn ornyna qoymaq bolghan qayran Mahambet kóp әre­kettendi. Biraq qoya almady. Nege qoya almady?

Osy ólenge qarap túrsanyz, avtor Mahambetting aldyna údayy “qapaly” degen sózdi tirkeydi. Shynynda da, Mahambet – tek Resey otarlaushylaryna, osy otarlaushylardy tóbesine kótergen qazaqtyng han-súltandaryna ghana emes, zamanyna da, zamandastaryna da, ortasyna da qapaly. Mahambetting basyn kim aldy? Óz zamandasy, óz qazaghy, óz aghayyny Yqylas. Jekpe-jekte de emes, qapiyada. Aldap, arbap, artynan qapysyn tauyp. Múny aitasyz, jalpy Mahambet – ghúmyr boyy barmaghyn shaynaumen ótken kýresker. Kýresting mәnin, azattyqtyng qúnyn, sol azattyq kýresti bastaghan “eki tarlan bórinin” (Isatay men Mahambettin) baghasy men qadirin kóp adam týsine almady...

Mahambet tek ótkenine ghana emes, sonymen birge keyingi úrpaqqa da (bizge) qatty ókpeli, qapaly. “Óli riza bolmay, tiri bayymaydy” deydi qazaq. “Bayymaydy” degende materialdyq  túrghydan bayymaudy ghana aityp túrghan joq, ózge de bayymau­lardy (ruhany túrghydan kemeldene almau, mәdeny túrghydan jmau, moralidyq túrghydan biyiktey almau jәne t.t.) aityp túr. Al endi Mahambetting aruaghy  bizding qay tirligimizge riza bolmaq? Últtyq tilimizding mýshkil hali anau, últtyq qúndylyqtarymyzdyng shetke yghystyrylyp, últtyq mýddemizding ayaqqa taptalyp jatqany mynau... Eng súmdyghy, “kishi KSRO-gha” qayta shyqpastay bop enip (Euraziyalyq ekonomikalyq odaqty dýniyejýzining bilgir sayasattanushylarynyng bәri de “kishi KSRO” dep ataydy), tәuelsizdigimiz­ding taghdyryn әri-sәri etip qoydyq. Sau basymyzgha saqina tilep, Reseymen taghy da qosaqtasyp aldyq. Qosaqtasudyng arty ortaqtasugha (ortaq aqsha, ortaq mediaresurs, ortaq әsker, ortaq shekara...)  úlasatyn týri bar...

Óz zamany men zamandastaryna qapaly, sonan song keyingi úrpaqqa da qatty qapaly Mahambetting qansha әrekettengenimen, basyn ornyna qoya almaghany da – osydan, qapalyqtan. Yaghni, óli riza emes. Óli aruaq tirilerge riza emes. Mahambetting aruaghy da, ruhy da bizge riza emes. Taghy da  qazaqy úghymgha jýginsek, Mahambetting basyn qolyna ústap, ya bolmasa qoltyghyna qysyp, osy sendelgeni sendelgen. Osy qinalghany qinalghan. Qabirge bir kirip, bir shyghyp, osy kýnirengeni kýnirengen. Óitkeni Mahambetting ruhy әli tynyshtalghan joq. Tynshy almay jatyr. Ázirge tynshy qoyatyn, bayyz tabatyn týri de kórinbeydi...

Mahambetting ruhy qay kezde tynyshtalady? Biz, yaghny tiriler Maham­betting amanaty men maqsat-múratyna say ómir sýrgende ghana. Qúl-qútansha ómir sýruden (últsyzdan­ghannyng ýstine últsyzdana beruden, orystanghannyng ýstine orystana beruden jәne t.t.) tolyq arylyp,  tyiy­lyp, azat oily, azat ruhty azat memleket bolghanda ghana!

Ólenge qayta oralayyq. Sonymen, qapaly Mahambet qansha tyryssa da, basyn ornyna qoya almay daghdaryp túr:

...Sol kezde

Aspannyng týkpirinen shyqqan

“Ey, Mahambet!

Myna bassyz dýniyege

Bastyng keregi ne?!” –

 degen sóz

Qaroydy toltyryp

Janghyryp jatty...

Ýstirtteu qaraghan adamgha ә degende avtor tym tarylyp, tausylyp sóilep otyrghanday bop kórinedi. Biraq avtor eshqanday tarylyp, tau­sylyp sóilep otyrghan joq. Shyndyghyn aityp otyr. Endi Siz de ainalanyzgha jitirek kóz jiberip, dúrystap bir qaranyzshy. Últtyng senimine – tirek, últtyng tilegi men ýmitine –taya­nysh, últtyng maqsat-múratyna – medeu bolarlyq ne bar? Ne? Túldyr da joq! Bassyz dýniye... Kileng bassyzdyq. Basiyesizdik. Kózboyaushylyq. Dәripshildik. Danghoylyq. Paryqsyzdyq. Qapersizdik. Odan qalsa, tyrashtanu. Dýbәralanu. Dýmshelenu. Mәngirttenu... (Nәlet múnday tirlikke!).

Búryndary  bizding últsyzdarymyz “...Qazaqstanda qazaqtildi qazaqtar memleket qúraushy últ bola almaydy. Naghyz memleket qú­raushy últ – orystildi qazaqtar! ...Qazaqstandyqtardyng barlyghy da orys tilin biledi, endeshe barshamyz da jappay әri birjolata orys tiline kóshsek qaytedi?! Óitkeni qazaq tili – artta qalyp qoyghan, eskirgen til. Onyng ýstine  ghylym tili bolyp ta jarytpaydy...” dep maqalalar jazatyn. Búlar endi maqalany qoyyp, kitap jazatyn boldy. Ózderining qiqy-jiqy oilaryn “keneytip”, “damytyp”, “ghylymy túrghydan” dәlel­de­­gensip. Jaqynda ghana osynday eki kitap jaryq kórdi. Birinen keyin biri. Birining avtory – Qanat Qabdrahmanov. Ekinshisining avtory – Júmabay Jakupov.

Búl kitaptar shetelde shyqsa da bir sәri-au, ekeui de Qazaqstanda jaryq kórdi. Biraq ne QR preziydenti әkimshiliginin, ne Qazaq ýkimetinin, ne QR memlekettik hatshysy apparatynyng qyzmetkerleri әlgi ekeudi jәne osy kitapty shygharghan baspanyng diyrektorlaryn shaqyryp alyp: «Búlaryng ne? Qazaqqa qarsy júmys isteytin múnday kitapty qoldaryng baryp qalay jazdyndar? Dәttering baryp qalay shyghardyndar?” degen joq. Demek, qoldaghany ghoy... (Nәlet múnday tir­likke!).

“Bassyz dýniye...”. Temirhan Medetbek osydan keyin qalay “Bassyz dýniye...” demeydi?! Ólendi әri qaray oqylyq:

 

...Sol sózdi estigen

Myna súm dýnie –

Ýstinen

Topyraq saulap! –

Sýmireyip túrdy.

Túla boyyn

Yza men kek,

Ashu men namys bughan

Qayran Mahambettin

Bassyz  moyyny

Ot qúsatyn

Vulkannyng óneshindey bop

Ýnireyip túrdy...

 

Súmdyq suret! Sózben salynghan suret! Tap bir surrealist-suretshi Salivador Dalidyng әueli kózindi qanyqtyryp, artynan kónlindi qamyqtyratyn sujetti kartinasy dersiz!

 

Qayran batyrdyn

Amaly tausyldy.

 

Túla boyyndaghy

Yza men kek,

Ashu men namys

Keudesin qyshqashtay qysyp

Býrip bara jatty.

Sonan keyin

Qapaly Mahambet

Basyn keudesine qysyp

Qabirine qaytadan

Kirip bara jatty...

 

Kýnirenip. Enirenip. Aruaqty ký­nirentuge “jarap túryppyz” әzir­ge...

Aruaq bәrin sezedi. Biz neghúrlym aruaqtyng kónilinen shyghatyn is-әreketke baryp, aruaqtyng qolayyna jaghatyn tirlik jasasaq, aruaq ta soghúrlym tynyshtala, bayyrqalay týsedi. Al endi aruaqty riza etuding ornyna ony apshyta, renjite bersek, kónlin jýdemelete qaldyra bersek, ne bolady? Mýlde kýder ýzip, birjolata kónli qalsa, aruaq eldi, jerdi tastap bezip ketedi. Basqa jaqqa  aua kóshedi. Aruaq bezgen, aruaq aua kóshken, aruaq tastap ketken jerde qasiyet te qalmaydy, qasiyet te bolmaydy!  Múnday júrtta ósip-óngen úrpaqtyng kóktep-kógerui de ekitalay, neghaybyl...

Mahambet qabirge kirip ketkennen keyin ne boldy?

 

Aynala tym-tyrys,

Typ-tynysh bop

Ishinen tyna qaldy.

(Asau ólenderim ghana

Jýregime tyghylyp

Solqyldap

Jylap aldy).

Siz de jylaysyz. Atadan arystan tughan Mahambetti ayap. Temirhan Medetbekti ayap. Ózindi ayap. Tәuelsiz bolugha jaralsa da tәueldilikten aryla almay-aq qoyghan últyndy ayap...

Temirhan Medetbekting “Qaraly Qaroyda bolghan týngi oqighasy” – qazirgi qazaq poeziyasynyng ýlken oljasy. Ýlken yrysy. Sezinui qanday! Sezindirui qanday! Ólenning ón boyyndaghy әuliyege shashqan altyn tengedey jarq-júrq etip jatqan shyndyghy qanday! Shyndyqtan tuyndaghan uayymy men eskertui qanday!

 

                             ***

 

 

Temirhan Medetbekting ólenderi­ning uәzini de, pishimi de bólek. Erek. Bir qarasan, ejeldegi jarshylardyng jar shaqyruyna da úqsaytynday. Endi bir qarasan, әdebiyette “aqyndyq proza” deytin bar, osy aqyndyq prozagha da kelinkirey­tindey. Ádette aqyndar úiqas quady emes pe, Temirhan Medetbek úiqasyna pysqyrmaydy da. Aytpaqshy, “úiqas” degennen shyghady, T.Medet­bekting óz ólenderi turaly óleni de bar (“Mening ólenim”):

Bireuler – ólenning –

Úiqasyn kirpishtey qalap.

Sylaghyn qaymaqtay jalap,

Múntazday etip,

Maylap jatyr.

Mening ólenim

Ómirding ózindey bop

Talqany shyghyp,

Ishek-qaryny

aqtarylyp

Jayrap jatyr.

 

T.Medetbekting ólen­deri syrttay qaraghanda ghana shashyrap, shashylyp jatqanday bop kórinedi. Shyn mәninde, T.Medet­bekting ólenderi asa  shymyr. Myghym. Nyghyz. Aqyn ózining keng tynysty, qúlashty oilaryn erekshe ekshep, eki-aq sózben jetkizedi. Ózgeler sekildi kópsitip, dalityp jatpaydy, qara tasty syghyp, suyn shy­ghar­ghanday etip aitatyn oiyn da airyqsha syghymdap aitady. Kónil-kýy sezimderining tútas gammasyn bir ghana tarmaqqa syighyzyp jibe­redi. Ózgelerdey oy­lap, kestelep te jatpaydy, “bir-aq kesedi”. Últtyng qayghysy men qasiretin tarazylap, múny men mýddesin týgendegende de kýlbiltelemeydi. Mәimónkelemeydi. Ma­yyspaydy, oiyn irkip qalmaydy: “Bas kespek bolsa da, til kespek  joq!” (Biz búl pikirimizdi Te­mirhan Medetbekting “Kók týrikter saryny” kita­byna qatysty aityp otyrmyz. Jәne osy maqalada keltirilgen ólen­derding bәri de “Kók týrikter sarynynan” alynyp otyr).

T.Medetbek múnday formany qaydan tapqan, qaydan alghan? Kók týrikterden. Ádette biz ýirengimiz kelse, orys pen Europany jaqau­rau­shy edik qoy, al endi T.Medetbek ne ýshin Kók týrikterge qúshtar bop otyr? Qazaqtyng ruhyn qayta jandandyru ýshin. Qazaq ruhaniyatyndaghy ejelgi úly saryndy: yaky últshyldyq (jaqsy maghynasyndaghy) saryndy, eldik-erlik-otanshyl saryndy qayta tiriltu ýshin.

Áli esimnen ketpeydi, 1989 jyly Maghjan Júmabaev aqtalghannan eki aidan keyin Qazaqstan Jazushylar odaghynda jiyn ótti. Maghjan Júmabaevtyng shygharmashylyghyna arnalghan. Arnayy bayandamany  ýlke-e-e-en aqynymyz jasady. Jiyn bitkennen keyin:

– Qalay eken? Maghjan Júmabaev qanday aqyn eken? – dep jamyray súraymyz ghoy kileng jas әdebiyetshi­ler bayandamashyny qorshap alyp.

– Jigitter,– dedi bayandamashy bayaghy sol “kóp biletindigine”, “bilimdiligine” basyp, –  Senderdi bilmeymin, óz basym eshqanday janalyq kóre almadym. Bәri belgili nәrseler, belgili jaylar. Biz múny bayaghyda iygerip qoyghanbyz... Bәlkim, Maghjan osydan 20–30 jyl búryn aqtalghanda, sonda... janalyq bolar ma edi, qayter edi... Áy, oghan da kýmәnim bar...

Bayandamashynyng “janalyq” degeninen shyghady, sonda Maghjannyng poeziyasyndaghy irilik qayda qalady? Minez iriligi! Oy erkindigi! Kýreskerlik ruh! Búlar janalyq emes pe? Bәrin qoyynyzshy, Maghjannyng aqyndyq azat ruhy men azat bolmysy jóninde nege lәm-mim demedi bayandamashy? Maghjannyng ruhy – Alashtyng ruhy! Biz múnday irilikke, biyiktikke, múnday azat jәne órshil ruhqa, “kýshiginde talanbaghan” tәuelsiz dengeyge jýz jylda da jete alar ma ekenbiz?! Kórnekti aqynymyzdyng osyny kóre almaghanyna әli kýnge tandanamyn...

Jasyratyn týk te joq, biz kóbinese poeziyadaghy týrlik-stilidik izdenisterge (suretteu tәsilderine, kórkemdeu qúraldaryna, óleng tehnikasyna, sóz saptaudaghy erekshelikter men ózgeshelikterge jәne t.t.) mәn berip keldik. Al «ruh» degen mәselege, «ruh» degen kategoriyagha mәn bergen joqpyz. Ony aitasyz, biz tipti ruhqa әli kýnge deyin jetkilikti týrde mәn bermey kelemiz.

Bile bilsek, ruh degenimiz – poe­ziyanyng ekinshi aty. Qazaq poeziya­sy degenimiz – qazaq ruhy. Alash ruhy. Osy túrghydan kelgende, Temirhan Medetbekting “Kók týrikter sa­ryny” – asa qúndy, airyqsha baghaly.

Arhivting shanyna kómile jýrip Shalkiyizding múrasyn alghash tapqan, Shalkiyizding múrasymen qazaq júrt­shylyghyn da alghash tanystyrghan Múhtar Maghauin býy deydi: “Shal­kiyizding ólenin alghash ret oqyghanda... bir sәtke demim bitip qalghanday boldy”. M.Maghauinning nege demi bir sәtke bitip qalady? Shalkiyiz poeziyasyndaghy kemeldikke, irilikke! Degdarlyqqa! Qúnar men quatqa! Ór lepeske! Órnekti ýlgige! Órshil ruhqa!

Qazaq handyghy dәuirindegi әdebiyetti (Shalkiyiz, Qaztughan, Dospambet jәne t.b.) M.Maghauin “úly әdebiyet” dep esepteydi jәne óz pikirin týbeyttep dәleldeydi de. Sol siyaqty, Kók týrikterding tasqa qashap jazghan jazbalary da – úly jazbalar.  Úly eskertkishter. Mú­nyng úlylyghy nede? Tektiliginde. Otanshyldyghynda. Memleketshildi­gin­de. Namysshyldyghynda. Arlylyghynda. Asaulyghynda. Mәrttiginde. Ójettigi men órliginde. Sóz ben sert­ke, uәde men uәjge shegedey berik­tiginde. Mazaq pen qorlyqtyn, múqatu men kemsituding qanday týri bolmasyn, qanday kórinisi bolmasyn, kónbeui men tózbeuinde.

Halyqtyng sózi de onyng ózine, minezine tartady. Kók týrikterding halyqtyq sipaty men minezine oray olardyng ózindik sóz saptauy men qoldanysy qalyptasty. Mine, Kók týrikterding osy aidyndy, handy da, qarashany da jalt qaratqyzatyn aibyndy sóz saptau ýrdisin Temirhan Medetbek býgingi qazaq poeziyasyna әkep endirip, sindirip jiberdi. Barsha qadir-qasiy­etin saqtay otyryp.

Kók týrikter – qazirgi qazaqtardyng otarlaugha da, bútarlaugha da týspegen, qúldyq pen kýndikke úrynbaghan, ezgi men qanaudan azat, eshkimge tәueldi, kiriptar bolyp kórmegen ata-babalary. Odan da naqtyraq aitsaq, Kók týrikter – býgingi qazaqtar siyaqty úsaqtamaghan, shayalanbaghan, kýikilen­begen, azbaghan, azghyndamaghan baghzy qazaqtar, arghy qazaqtar. Biz otarlau men qúldyqqa týsu arqyly, kenestik ezgi men alapat ashtyqqa úshyrau arqyly talay asyl qasiyetterimizden aiyrylyp qaldyq. Býgingi kýni de qúl-qútan­gha tәn (kórbalalyq, qorghanshaqtyq, qorqaqtyq, jasqanshaqtyq, kónbistik jәne t.t.) minezden aryla almay jýrgenimiz jәne ras. Sóz týzelse, tyndaushysy da týzele bastaydy, osy túrghyda Temirhan Medetbektin  enbegi úshan-teniz. Ol qazirgi qazaq poeziyasyna Kók týrik­terdin, yaghny bizding danqty әri aibyndy ata-babalarymyzdyng tәuel­siz RUHYN, últ aldyndaghy, sóz óneri aldyndaghy biyik JAUAPKER­ShILIGIN, “Bas kespek bolsa da, til kespek joq” deytin úly ÚSTANYMYN qayta alyp keldi. T.Medet­bekting “Kók týrikter saryny” tek aqyndy ghana biyikke kóterip qoyghan joq, sonymen birge qazaq poeziyasyn da zau biyikke kóterdi. Jana óriske shyghardy. Jana satygha, jana sapagha kóterdi.

 

 

***

 

Kók týrikter saryny – kóne saryn, kóne týr. Kóneni janghyrtu, janghyrtqanda da uaqytqa say, jana zamangha, jana talapqa say janghyrtu – qiynnyng qiyny. Búl túrghyda T.Medetbek kóp beynettendi, kóp ter tókti. Kók týrikter sarynyna jana mazmún darytyp, jana maghyna ýstedi. Jetildirdi. Damytty. Osylaysha jana forma jasady, jana “intellektualdyq konstruksiya” (termin V.Rozanovtiki) jasap shyghardy. T.Medetbekting osy jana intellektualdyq konstruksiya boyynsha jaratqan, jasaghan ólenderin  oqyghanda, talay ret, Múhtar Maghauin aitqanday, bir sәtke demimiz bitip qalghanday kýy keshtik te.

“Myqty aqynnyng әrbir óleni – manyzdy oqighamen parapar”  deydi K.Paustovskiy. Temirhan Medetbek­ting de әrbir jana óleni – kishigirim oqigha ispetti: jasy bar, jasamysy bar, jyrsýier qauym bir-birine telefondasyp, talqylap, talasyp, qyzu pikir alysyp jatady. Óz basym T.Medetbekting әrbir jana ólenine sýiinemin. Myqty aqyndy menshikte­ging kep túrady ghoy, ólenin oqyghannan keyin “Mening Temagham” deymin rizalyqpen. Ólendi baghalay hәm tany biletin әdebiyetshiler qauymynyng arasynan ýlken sýiispenshi­likpen, zor qúrmetpen “Mening Temirha­nym”, “Mening Medetbegim” deytin­der­ding әli-aq kóbeye týseti­nine de kәmil senemin. “Mening Aba­yym”, “Mening Pushkiynim”, “Mening Áuezovim”, “Mening Maham­betim”, “Mening Maghjanym” degen siyaqty. Búghan qazirgi qazaq poeziyasynyng sәruary (liyder) Temirhan Me­detbekting ótimdi hәm ómirsheng jyrlary men “Kók týrikter saryny” atty úly enbegi tolyq kepil bola alady.

Abai.kz