Jalpy, ólendi týsindiru – jaqsy dәstýr emes. Degenmen, týrdegi janalyq turaly, sәtti shyqqan izdenisting jemisi, nәtiyjesi jayly, kónilge oy salghan әser jóninde әngime qozghap, pikir aitqynyz keletini ras. Talgham jayynda keyin talasa jatarmyz. Ásirese, ólendegi qoltanbasy – sabyrly kózqaras, bayypty talqy, tiyanaqty oi-tújyrymdy qajet etetin – aqynnyng ghazaldary aldymyzgha kóldeneng tartylghan kezde – talgham jayynda keyin talasa jatarmyz.

Úlyqbek – qalyptasqan tórt joldyq óleng ýlgisine әreng syiyp jýrgen aqyn.

Shanyraq mýiiz kók ógiz kóterip túrghan pil sauyrly qara jerge syimay, sheksiz kók aspandy tanyghysy kelgen arghy babasy – degdar Úlyqbek tәrizdi últ perzenti Úlyqbek te – nәzira ghazal kenistiginde birqalypty ólshemde ghana ómir sýruden bas tartyp, bәiitine týrli pormalyq pishin izdeydi.

Baq degenim sorgha

aynaldy,

taq degenim kórge

aynaldy,

kókiregime sher baylandy,

tolayym...

Jer degenim kebenek pe,

el degenim ebelek pe,

er degenim kóbelek pe,

aghayyn?!

Atameken – alyp tozaq,

moyyndaghy qamyt

qajap,

moyydyn-au, gharyp qazaq,

Ah úryp.

Nayzaghayly namys qayda,

qayta bizben

tabyspay ma,

ata jaumen alyspay ma,

aqyryp?!

Aqynnyng últtyq boyauy qanyq sóz qoldanysynda, jaugershilik zamanda at ýstinde dýniyege kelgen – qarqyndy sarbazdar әni – joryq jyrlarynda, qala berdi, úzaq sapar, sansyz jortuyldarda shyndalghan, naq ólshemin, naghyz keypin tapqan úiqastarynda, anda-sanda shashyraghan oilaryn bir qayyryp, tiyanaqtap alghan týiindi baylamdarynda saqara jyraulary tolghaularynyng aishyqty sipaty bar.

Nemese kelesi bir ólenin alayyq:

Terligim terge shiridi,

Tenizdey qolym iridi,

Túmsyqtan tizgen

tirini –

Atana nәlet dúshpangha

Jer basyp jýru

layyq pa?

Búl – "Qobda. Isatay qabiri basynda" atty rekviyem-qosalqa. Úlyqbek Esdәuletting "Kýrshim. Jaraly Baraq batyr" degen jyry da jogharyda atalghan ghazaldargha saryndas.

Songhy kezde qazaq poeziyasynda – әleumet taghdyryn oilaghan, elding keleshegine alandaghan jyraulyq tolghaular ýrdisindegi qaharman ólender aqyryndap kóbeyip kele jatyr. Qúptarlyq jayt. Úlyqbekter – osy ýrdisting alghashqy qarlyghashtarynyng biri. Tipti, olardyng atalmysh taqyryptaghy bәiitterin bir kitapqa biriktirip, risale shygharsa degen oy da keledi. Esenghaly Raushanov, Iran-Ghayyp, Serik Aqsúnqarúly, Núrlan Mәukenúly, Úlarbek Dәley, Erlan Jýnis... tәrizdi aqyndardyng shygharmalary tamasha bir toptama bolar edi.

Zadynda, Úlyqbek Esdәulet el arasynda, negizinen, lirikalyq tuyndylarymen tanymal, biraq, Qaztughan jyr-tolghamdary siyaqty – shilteridey órilgen, kóbebúzar oq-jebedey qayratty – asau jyrlar aqyn kitaptarynda molynan kezdesedi.

Ómir, saghan keldim –

kettim,

sonda neni

tyndyrdym? –

zerin terip zengir kóktin,

botanany túndyrdym.

Ómir, saghan bardym –

qayttym,

tanghy shyqty mekendep,

Qúdayyma qayghyndy

ayttym,

qúlaq týrer me eken dep.

Shyqqyr kózdi

ashtym-júmdym,

sholdym biyik-tómendi,

tilin jútqan tas

túnjyrmyn,

sóiletpender meni endi.

Maghan ólendegi: "Ómir, saghan bardym-qayttym, tanghy shyqty mekendep" degen joldar qatty únady. Jaqsy obraz. Ádemi oqylady. Kóz aldyna ertegi elindegidey ghajayyp әlem elesteydi.

Bolar da edi bәrin qayta

bastaugha,

búl ómirdi bolar da edi

sýrmeuge...

("Qysqajip")

Tóbemnen, mine, tau

qúlap,

tas týnek basty әlemdi,

qaraqat kózing jaudyrap,

Jalghyzdyq,

Jalghyz qal endi.

("Jalghyzdyq")

Úlyqbek aqyn – óleng tehnikasynyng ozyq ýlgilerin qaltqysyz mengergen qalam iyesi. Jyr úiqastarynyng tabighatynda jasandylyq joq, halyqtyq mún, búqaralyq saryn bar, sondyqtan jenil úiqasyp – onay syrlasyp kete beresin. Jalpy, ana tiline jýirik, asyl qazynasyn boyyna sinirip ósken dýldýl shayyr bәiitteri qiyndyqsyz tez jattalady. Ári el arasyna jyldam taralady. Meninshe, Úlyqbekting aqyndyq baqyty da osynda.

Ózin әlpeshtegen júrtyna ózinen búryn – asqaq әn, әdemi óleng kýiinde jetken tuyndylary qanshama!

Ádette, sazger әuenge erkin ýilesetin, әn shaqyryp túratyn jyrlardy tandaydy. Býkil әnnin, jalpy, muzykanyng negizinde – óleng tәrizdi – yrghaqtyng belgili bir retpen qaytalanuy jatyr. Sodan shyghar, Úlyqbek kóptegen әnning sózine talay ret avtor boldy.

Áriyne, aqyn shygharmashylyghy ghúmyrnamasynda, taqau jyldary baspa jýzin kórgen "Kiyiz kitap" toptamasy ózge jinaqtary qatarynan oq boyy ozyq túrghany sózsiz. Bayypty, maghynaly, ónegeli qissalar jetkilikti.

Nege ekeni belgisiz, Úlyqbek Esdәuletting asau da baysaldy jyrlaryn men Altaydyng sauyry kýmis aq maralyna, kózining túnghiyghyna parasat túnghan aqyldy januar – asa sezimtal, elgezek, sala mýiizdi aiyrtúyaq búghylaryna úqsatamyn. Mýmkin, tughan jerding tabighaty óleng tabighatyna ainalghan shyghar...

Men endi Úlyqbekting qyrghyzdardy nege jaqsy kóretinin týsinemin.

Ekeuining de – analary bir!

Abai.kz