Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 7633 0 pikir 24 Sәuir, 2015 saghat 19:57

DUMAN RAMAZAN. JANALYGhYNG BOLMASA, JAZUDYNG JÓNI JOQ

Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, jazushy-dramaturg Duman Ramazanmen súhbat.

 – Siz qazaqtyng tórt hany biylik jýrgizgen tarihy kezenderdi qamtityn ýsh drama­tur­giyalyq shygharma jazdynyz. Onyng ekeui teatr sahnasyna qoyylyp ýlgerse, ýshinshisi biylghy jyly kórermenge jol tartatyn kórinedi. Bayqasaq, hronologiyalyq sheginis jasap, bergi kezennen arghy kezenge kóship otyrasyz. Múnyng ózindik syry bar ma?

– Bәlendey syry joq. «Qazaq әdebiyeti» gazetinde qyzmet istep jýrgen kezimde Kenesary hannyng dene jәne bas sýiekterin izdep tauyp, tughan jerge әkelip arulap jerleu kerektigi jóninde mәsele kóterip, maqala jazdym. Búl ýlken qoghamdyq pikir tudyrdy. Úly hannyng sýiegin izdep talay jerdi sharlaghanymdy kóziqaraqty oqyrman biletin shyghar. Ózimizdin, Qyrghyzstannyn, Reseyding múraghattary men múrajaylaryn tolyq sýzip shyqtyq. Derek-dәiekter jinadyq, zertteu maqa­lalar jazdyq. Sonyng arqasynda «Kene­sary – Kýnimjan» atty dramaturgiyalyq shygharma dýniyege keldi. Búl Astanadaghy Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy memle­kettik akademiyalyq qazaq drama teatrynda qoyyldy. Mine, bes jyl boldy, әli reper­tuardan týspey keledi. Artynsha «Abylay hannyng armany» atty tarihy drama jazdyq. Ol da eki jyldan beri elorda teat­rynda tabyspen qoyylyp jatyr. Endi mine, «Kerey – Jәnibek» atty jana tuyndy dýniyege keldi. Qúday búiyrtsa, biyl túsauy kesilmek. Qalay shyqqanyn kórer­mender ózderi baghalay jatar, biz bar kýshimizdi saldyq, qolymyzdan kelgenin jasadyq. Shynymdy aitsam, búl endi arnayy josparlaghan nәrse emes, kónilding týkpirinde jýrgen oy edi, sәti týsti, ja­zyldy.

– Biz Kerey men Jәnibek handardyng HV ghasyrdyng ortasynda handyq qúrghanyn, osylaysha qazaq memleketining negizin qala­ghanyn bilemiz. Biraq ne sebepti búl handyqty ekeui birigip qúrghanyn, olardyng handyq qúruyna qanday jaghdaylar әser etkenin, ne sebepti Ábilqayyr úlysynan bólinip, osyn­day tarihy qadamgha barghanyn shet jaghalap bolmasa, naqty bile bermeymiz. Sondyqtan da kópshilik qauym sizding piesanyzdan sonyng jauabyn kýtetin sekildi.

– IYә, tarihy shygharmanyng bir erek­sheligi adamgha osynday ýlken jauapkershilik jýkteydi. Oqyrmandar men kórermender mening shygharmamnan osy kýrdeli súraqtargha jauap tabady ghoy dep oilaymyn. Jalpy, bir piesada osynyng bәrin qamtyp shyghu mindetti bolmasa da, qal-qaderimshe mey­linshe tolyqqandy jetkizuge tyrystym. Nege? Óitkeni, qazir halyq óz tarihyna shólirkep otyr. Jastar kóp nәrseni bile bermeydi. Bar-joghy eki saghattyng ishinde bir dәuirding syr-sipatyn, suretin, tynysyn, shyndyghyn bayandap, surettep, úqtyryp, týsindirip, sezindirip ketu kerek. Búl – býgingi kýnning qajettiligi.

Kerey men Jәnibek nege egiz qozyday qatar jýredi? Birinshiden, ekeui atalas tuys, әrisi Joshynyn, berisi Aq Ordanyng hany ataqty Orys hannyng túqymdary. Kerey súltan Jәnibekti bir ret tura kelgen ajaldan, yaghny Ábilqayyrdyng qaraq­shylarynyng qolynan qútqaryp qalady. Al onyng bauyrlary ólim qúshady. Mine, sol jerde ekeui alghash tanysyp, tabysady. Agha-ini bolugha anttasady. Kerey Jәnibekti óz qamqorlyghana alyp, ýnemi qoldap jýredi. Ekeuining arasyndaghy búl dostyq kónil óle-ólgenderinshe suymaydy. Bir-birine adal bolady. Ony myna bir jayttan-aq anyq angharugha bolatyn shyghar. Ábilqayyrdan bólinip ketkennen keyin qazaqqa aldymen Kerey han bolady, ol ózinen keyingi biylik tizginin Jәnibekke amanattap ketedi. Al Jәnibekten keyin Kereyding úly – Búryndyq han bolady.

Kerey men Jәnibek shaybanilyq Ábilqayyrdy onsha mensine qoymaydy, óitkeni, onyng aldynda ghana Deshti Qyp­shaqqa Jәnibekting әkesi Baraq han biylik jýrgizgen. Ekeui de han túqymy jәne erteden qalyptasqan tanym-týsinik boyynsha mәrtebeleri de shayban әuletinen joghary. Onyng ýstine Ábilqayyrdyng býiregi sol óz әuletinen shyqqandargha búra tartyp, negizgi bәsekelesteri retinde Orda Ejenning túqymdaryna tizesin batyra bergen. Búdan Kerey men Jәnibekke qaraytyn qazaq rulary da qatty zardap shekken. 

Mening oiymsha, tarihshylar aityp jýrgendey, Kerey men Jәnibek bir han­dyqtyng qúramyna qaraghanymen, Ábil­qayyrgha baghynbaghan, basy býtin baghy­nysh­ty bolmaghan. Endi osy sózimdi dәleldeyik. Mәselen, Ábilqayyr hannyng Kók kesene tóniregindegi shayqasta Ýz-Temir Tayshy basqarghan oirat әskerinen oisyray jeni­lip qalghany tarihy shyndyq. Sonda ony Kerey men Jәnibek qoldaghan joq, tipti «jasaq berinder» degen hannyng jarlyghyna da qúlaq aspaghan. Osyndayda «nege» degen zandy saual tuyndaydy? Áriyne, Ábil­qa­yyrdy hanymyz dep moyynday qoymaghan. Eger olar baghynyshty bolsa, hannyng ait­qanyn eki etpes edi ghoy. Jәne Ábilqa­yyr­dyng ýstemdigi jýrip túrsa, olardy sol zama­tynda-aq jazalar edi. Biraq múnyng súltandar men han arasyn mýlde ushyq­tyryp jibergeni ras. Ábilqayyr óte kek­shil, ayaushylyq sezimderden ada han edi. Kektendi, bar qaharyn tókti. Orayyn tauyp Kerey men Jәnibekting kózin qúrtqysy keldi. Qalmaqtargha tóleuge tiyisti alym-salyqty osy eki súltandy jaqtaytyn qazaq ru-taypalarynyng moynyna saldy, auyrtpalyqty solardyng arqasyna art­qysy keldi. Múnday qorlyq pen zorlyqqa kim kóne qoysyn?! Halyq ta hangha qarsy bas kótere bastady. Kerey men Jәnibek te aqyldy adamdar, osynday dýrdarazdyqty, yaghny mýmkindikti sәtimen paydalanyp, ha­lyqty óz jaqtaryna shygharyp aldy. Áriyne, qoldaryna qaru alyp, qarsy kóte­rilse, qalyng búqarany qandy qyrghyngha bastaytyndaryn bilip, Ábilqayyrdan mýlde irge ajyratyp ketudi oilady. Sol arqyly arman-maqsattaryna jetuge úmtyldy. Halyq erkindikti, tәuelsizdikti, tendikti ansady. 

Keybireuler Kerey men Jәnibekti biy­likke talasty deydi. Joq, ol kezde olar­dyng biylikke talasatynday kýsh-quattary bolghan joq. Áriyne, qarapayym halyq bú­lardy zandy biyleushileri sanady, óitkeni, jogharyda aittyq qoy, jol da, jón de so­lardiki bolatyn. Baraq han ólgennen keyin taqqa onyng agha-inilerining nemese balala­rynyng biri otyruy kerek edi. Kereyding de, Jәnibekting de handyqtan ýmitteri boluy әbden mýmkin, óitkeni, ekeui de – taqtyng zan­dy múragerleri. Kókeylerinde, kó­nil­derining týkpirinde Ábilqayyrdy biylikten taydyryp, tizgindi qoldaryna qaytaryp alu oilary bolghan joq dep te aita al­maymyn. Biraq ony qanday jolmen, qalay jýzege asyru kerektigin olar әdemi oilastyrdy, ontayly sheshti. Mine, osylay shamamen 1456 jyldary Kerey men Jә­nibek ózderining senimdi ru-taypalarymen Shugha kóship kelip, eldikting qazyghyn qaghyp, Qazaq handyghynyng negizin qalady. Aqyrynda biylikti Ábilqayyr әuletinen qaytaryp aldy. Búl úrpaq aldyndaghy úly is edi. Sony abyroymen atqaryp ketti. 

– Keshiriniz, sóziniz auzynyzda, biz biyl Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylaghaly otyrmyz. Yaghny 1465 – 2015 jyldardyng ara­lyghy. Al siz elding 1456 jyly Shugha kó­ship kelgenin aityp otyrsyz. Sonda on shaqty jylday qazaqtardyng basshysyz ómir sýrgeni me? Múny qalay týsindiresiz?

– 1465 jyldy kimning shygharyp jýr­genin bilmeymin. Áy, ainalayyn-au, 1462 jyly Mogholstan hany Esen Búqa qaytys bolady. Al qazaqtar odan búryn hanyn saylap alghan. Yaghny «1458 jyldyng kýzinde Kereydi han saylady» degen tújyrym shyndyqqa kóbirek jaqyndaydy. Al 1465 jyl mýlde qisynsyz. Qazaq handyghynyng tarihyn baqanday jeti jylgha tejeu kimge kerek boldy eken?! Týsine alar emespin.

– Osy jerde kókeyde mynanday bir súraq tuyndap túr. Keybireuler «Kerey men Jәnibekting eldi bastap qotaryla kóshuine Ábilqayyrdyng ýlken úly Shah Budaqtyng ólimi de qatty yqpal etti» deydi. Siz osymen kelisesiz be?

– Tikeley sebep bolmasa da, janama yqpal-әseri bolghany ras. Onyng ólimine Kerey men Jәnibekting de qatysy boldy deydi, bolsa bolghan shyghar, әbden mýmkin. Qisyngha keledi. Ábilqayyrdyng shekten shyqqan qanypezerligine tek olar ghana emes, basqa súltandar da qarsy kóterilgen. Olardyng bәrin Ábilqayyr basyp-janshyp, basshylarynyng bastaryn alyp, qosshy­laryn qandy qyrghyngha úshyratqan. Mine, sondyqtan da Kerey men Jәnibek olardyng qateligin qaytalaghysy kelmedi, tyghyryq­tan shyghudyng basqa jolyn izdedi. Áriyne, bir nәrse anyq, Shah Budaqtyng óliminen keyin Ábilqayyr Kerey men Jәnibekting kózin jongdy oilastyra bastady. Múny han ordasynda qyzmet etetin әldekim eki súltangha der kezinde jetkizip ýlgerdi deydi. Olar ony onsyz da bildi. Múnyng ózi de artynyp-tartynyp, kóshuge bet alghan elge qozghaushy kýshtey serpin bergeni ras.

– Sózinizding auanyna qaraghanda, Ábil­qayyr han sonday bir qatygez, baryp túrghan súmpayy adam siyaqty kórinedi. Siz Kerey men Jәnibekti aqtap alu ýshin ony әdeyi jeksúryn etip kórsetuge tyrysyp otyrghan joqsyz ba? Jalpy, sizding shygharmanyzda onyng kórkem beynesi qanshalyqty dәrejede tarihy shyndyqqa janasymdy beynelengen?

– Áriyne, Ábilqayyr – qarama-qay­shylyghy mol túlgha. Jәnibek súltannyng әkesi Baraq han ólgennen keyin onyng ornyna on jeti jasynda býkil Deshti Qypshaqqa han saylanyp, qyryq jyl biylep-tóstegen. Ony han saylarda jetpis ru-taypanyng kósemi bir kisidey dauys bergen, qoldaghan, qolpashtaghan. Keybir tarihshylar ony óz sayasattary men ýstemdikterin jýrgizu ýshin aitqandarynan shyqpaytyn, jýndeuge kónetin, el basqa­ruda tәjiriybesi joq adamdy saylaghysy keldi dep tújyrady. Sebebi, ol kezde Baraq hannyng naghyz kókjal úldary, yaghny naghyz taq múragerleri tiri edi. Biraq keyin ta­ghymdy tartyp alady degen qauippen Ábil­qayyr kóbining kózin qúrtty. Jәnibekting Kereyding arqasynda aman qalghanyn aittyq.

Mening óz oiym aitady, sol dauys ber­gen eki jýzge tarta beldi de bedeldi túlghanyng bәri birdey aqymaqtar emes. Áriyne, key­bireuinde janaghyday oy bolghan da shyghar. Biraq olardyng basym kópshiligin Deshti Qypshaqtyng bolashaq taghdyry alandat­qany kýmәnsiz. Olar Ábilqayyrdyng boyynan hangha layyq jaqsy qasiyetterdi kórdi. IYә, alghashynda Ábilqayyr dәuirledi, talay soghystan jenispen oraldy, birshama eldi ózine qaratty, tek qalmaqtarmen shayqasta ghana baghy qaytyp, jeniliske úshyrady. Nege? Sol soghysta jetpis ru-taypanyng on jetisi ghana artynan ergen eken, al qalghandary syrt ainalghan, odan kónilderi qalghan. Osynyng ózinen-aq onyng qanday adam bolghanyn anyq angharugha bolady. Tegin adam emes shyghar, biraq men ony aqylman, danyshpan dep aitpas edim. Ol aqylyn jaqsylyqqa, izgilikke emes, ja­mandyqqa, zúlymdyqqa júmsaghan adam sekildi elesteydi.

– Sizding shygharmanyzda Kerey, Jәnibek, Ábilqayyrdan basqa qanday belgili túlgha­lar bar?

– Mening shygharmamda belgisiz adam joq. Bәri de belgili túlghalar. Asan qayghy, Qaztughan jyrau, Qotan tayshy, Aqjol, Temir biyler, Qobylandy, Qaptaghay, Qaraqoja batyrlar. Ábilqayyr hannyng sýiiktisi, Aqsaq Temirding úly – ataqty Úlyqbek hәkimning qyzy Rabiya Súltan be­gimning ózi nege túrady. Sondyqtan ja­uap­kershilik te ýlken boldy. Qorqa-qorqa jazyp shyqtyq, endigi sóz oqyr­mandar men kórermenderding enshisinde.

– Búl túlghalardyng bәrining birdey sol bir úly kóshke qatysy bar ma? Joq әlde, oidan qosqan, qiyaldan tughan kórinister bar ma?

– Tikeley qatysy bar. Jalpy, tarihy shygharmany oidan jazu degendi týk týsine almaymyn. Surettep otyrghan oqighanyng ar jaghynda onyng tarihy súlbasy menmún­dalap túruy kerek. Sizdi týsinip otyrmyn. Kórkem shyndyq bar, tarihy shyndyq bar. Biraq qansha qiyalgha jýginseniz de, kórkemdik shyndyq tarihy shyndyqtan tym alysqa úzap ketpeui kerek. Eger olay bolmaghan jaghdayda, tarihy shygharmannyng qúny kók tiyn.

– Sonda biz bala kezden oqyp ósken Asan qay­ghynyng jelmayasyna minip alyp, jayly qonys izdeui shynymen, osy uaqytqa sәikes kele me?

– Áriyne, Asan ata Kerey men Jәnibek handardyng aqylshysy, kenesshisi bolghan. Yaghni, tek synshy, bi, jyrau ghana emes, qa­zirgi tilmen aitar bolsaq, asa bedeldi mem­leket jәne qogham qayratkeri. Kerey men Jәnibekterding qolqalauymen jer jagh­dayyn bilip, Mogholstan hany Esen Búqa­men alghash kelisim jasap kelgen de, úly kóshti bastaushylardyng biregeyi de, Kereydi de, Jәnibekti de han taghyna otyrghyz­ghandardyng biri de – osy Asan ata bolatyn. Endeshe, abyz babamyzdyng tarihtaghy róli óte ýlken.

– Abylay men Kenesary handar turaly derekter barshylyq, al Kerey men Jәnibek handar jayly mәlimet az. Mәselen, eki hannyng da qanday jaghdayda, qay jyldary qaytys bolghany turaly eshbir jerde aityl­maydy eken. Derekkóz tapshylyghy pie­sanyzgha kedergi bolghan joq pa?

– Áriyne, belgili dәrejede onyng da qol baylaghany ras. Biraq men jylnamashy emespin, jazushymyn, olardyng qay jyly, qay aida dýniyege kelip, qay jyly qaytys bolghanyn dәl bilu mindetti emes. Manyzy da shamaly. Eng bastysy, istegen, atqarghan, sinirgen enbekterin bilip, solardy óner tilimen halyqqa jetkize alsaq jetip jatyr. 

– Eki túlghagha qatysty tyng tarihy derek taba aldynyz ba?

– Eger taba almasam, qolyma qalam alyp nem bar?! Janalyqqa janym qúshtar janmyn. Qolymnan kelgenshe janalyghy mol jana dýnie jasaugha, erekshe oy aitugha tyrystym. Al oiymdaghyny oidaghyday jýzege asyra aldym ba, ol endi ekinshi mә­sele. Ony kóp úzamay ózderiniz de bile­tin bolasyzdar.

– Búl piesany zerttep, jazugha qansha uaqytynyzdy júmsadynyz?

– Kýn sanamaymyn. Asyghyp, aptyq­paymyn da. IYin meylinshe tolyq qan­dyrugha tyrysamyn. Odan kýsh-jigerim men uaqytymdy eshuaqytta ayamaymyn. Kórkem shygharmany jayly bir jerde jaylanyp otyryp emes, qyzmetting ara-arasynda jýrip jazamyz ghoy. Sondyqtan bәlendey dep aitu qiyn.

Bizde kenes kezindegidey nemese shetel­derdegidey kórkem shygharma jazumen ai­nalysyp kýn kóre almaysyz. Jiyrma bes baspa tabaqtyq, yaghny tórt jýz bettik kita­byna eki jýz myng tengedey ghana qalamaqy alasyn. Búl qay jyrtyghyndy jamaydy. Teatrlar da jaryta qoymaydy. Mәselen, biyl mening piesalarymdy elimizding alty-jeti teatry qoyayyn dep qolgha alyp jatyr. Deni – oblystyq teatrlar. Olardyng basym kópshiligi jaghdaylarynyng nashar ekenin kóldeneng tartyp, qalamaqy bergisi joq. Oghan endi neghyl deysin?! Sotqa beresing be? Qúday saqtasyn, aqsha ýshin eshkimmen aitysyp-tartyspaymyn. Qazaqpyz ghoy. «Búdan da jaman kýnimde toygha barghanbyz» dep jýre beremiz. Óitkeni, jylaghandy, jalynghandy jek kóremin. Qalamaqygha qarap qalghanymyz joq, әriyne, degenmen enbegindi paydalanghannan keyin, sonymen payda tapqannan keyin aqysyn tólese eken degen oy ghoy bizdiki. Eger sol teatrlardyng bәri birdey qalamaqy berse, mening de jaghdayym jaqsara týser edi ghoy. Sonda men aqsha tabu ýshin kýndelikti qam-qareketting bitpeytin sharuasyna jegilmey, jana dýniyeler jazugha talpynar em. Odan men ghana emes, qazaq әdebiyeti de, qazaq teatry da útar edi. Al ony oilap, oghan bas qatyryp jatqan eshkim joq. Qazaq әdebiyeti men qazaq teatrynyng jetkilikti dәreje-dәrgeyde damymay jatqanynyng bir sebebi osy ma deymin. 

– Eki qoyylymdy da Qazaqstan Res­publikasynyng enbek sinirgen qayratkeri, rejisser Bolat Úzaqov sahnalaghan eken. Demek, rejisserding júmysy kónilinizden shyqqan ghoy. Al ýshinshi piesanyzdy qay rejisserge tapsyrasyz?

– Jalpy, dramaturgiyagha qolymnan jetelep әkelgen Bolat Úzaqov. Ony mo­yyndaymyn. Keybireuler jazghan dayyn dýniyelerin teatr sahnalaryna qoydyra almay jýredi. Al «Kenesary – Kýnim­jandy» da, «Abylay hannyng armanyn» da ol ózi jazdyryp, ózi qoydy. Qúday bú­yyrtsa, «Kerey – Jәnibekti» de ózi sah­nalamaq. «Kenesary turaly piesa jazyp berinizshi!» dep alghash meni júmysqa izdep kelgen de ózi. Halyq ýshin janyn da, terin de, qanyn da ayamaghan handardy sahnagha shygharu kópten bergi armany eken. Múnday tiyimdi úsynystan bas tartatyn aqymaq emespin ghoy, kelistim, jazdym. Áriyne, Bolat dosymnyng kómegi kóp tiydi. Ana jerin alay, myna jerin bylay ózgertip jazsang qaytedi dep, baghyt-baghdar siltep otyrdy. 

– Kerey men Jәnibek irgesi myqty el boludyng syry – auyzbirlikte ekenin o bastan-aq bilgen sekildi. Sondyqtan da ekeui kýsh biriktirip, handyq qúrdy. Biraq keyingi júrt el boludyng syry auyzbirlikte ekenin úqpaghan sekildi. El ishindegi alauyzdyqtyng saldarynan songhy hannyng basynyng qayda qalghanyn da bilmey qaldyq. Osy tústa sizding ýsh piesanyzdyng arasyndaghy sabaqtastyqty bayqaymyz. Yaghni, býkil qazaq Kerey men Jә­nibek syn­dy júmylyp әreket etse, Abylay hannyng armany oryndalyp, Kenesary hannyng basy shabylmaytyn edi degendi menzeytin sekildisiz. Biz sizdi dúrys úqtyq pa?

– Negizi oiynyz dúrys. «Abylay han­nyng armanynda» Abylay hannyng auzymen aitylatyn mynanday qanatty sóz bar: «Jongharlardyng týbine jetken alauyzdyq, osy keseldi dertten arylmay, bizding de kósegemiz kógere qoymas». Men múny oidan shygharghan joqpyn, el arasynda keng taraghan, anyz-dastandarda aitylatyn Aby­lay hannyng tól sózi. Búl – әli kýnge deyin mәn-manyzyn joymaghan asyl sóz. Jalpy, býgingi kýnmen astasyp, ýndesip jatsa ghana kórkem shygharmanyng qúny artady, baghy janady. Kenesary hannyng órshil ruhy bizge de qajet, Abylay hannyng armany qazir de ózekti, Kerey men Jә­nibekting atqaryp ketken úly isi býgingi óskeleng úrpaqqa taptyrmas ýlgi-ónege dep auzymdy toltyryp aita alamyn. «Mәngi baqy bireuding qúlaqkesti qúly bop jýre almaymyz, óz qolymyz óz auzymyzgha jetetin erkin el bolamyz!» deytin úly maqsattyng jalyna jarmasyp, attarynyng basyn ejelgi atamekenge búrghan Kerey men Jәnibekting asyl armany býgin de mәn-manyzyn joghalta qoymaghany shyndyq. Endeshe, «Kenesary – Kýnimjan» men «Abylay hannyng armany» atty tarihy dra­malarym siyaqty búl jana shygharmam­nyng da halyqtyng qajetin ótep, súranysyna ie bolady ghoy dep oilaymyn. Keyingi kezderi keybireuler meni birynghay tarihy shygharmalar jazyp ketti dep kýstәnalap jýr. Búl maghan «tym jaqsy adam edi, әtten, iship ketti» degendey әser etedi. Áy, ainalayyndar-au, sol tarihy shygharmalar býgingi kýnge qyzmet etip jatsa, nege jazbasqa. Qúday býginimizge eshqanday qyzmet ete almaytyn, býgingi kýn turaly jazylghan, jazyla salyp ólip jatqan kýldibadam shygharmalardan saqtasyn. Ádebiyette keshegi, býgingi, ertengi kýn degen bolmaydy. Tek býgingi kýndi jazu kerek deytin de qasang qaghida joq. Ádebiyetting nysanasy – adam, adamnyng taghdyr-talayy. Sol arqyly aitaryndy aityp, jazaryndy jazyp, óz oiyndaghyndy jetkize alsang boldy emes pe?! Sen adam týgili, jan-ja­nuarlar turaly jazsang da, ar jaghynda adamnyng taghdyr-talayy menmúndalap túruy kerek.

Eng bastysy, qanday shygharma jazsang da, zamannyng júmyryna jútylyp ket­peytindey boluy kerek. Keybireuler aityp jýrgenindey, zaman ózgermeydi, qogham ózgeredi, al sol qoghammen birge adamnyng da tanym-týsinigi qúbylyp túruy mýmkin. Sen myqty bolsan, qoghamnyng qajetin óteytin emes, zamannyng óte qatal tezine shydas bere alatyn shygharma jazugha talpyn. Tarihy taqyrypty qauzaysyng ba, býgingi kýndi jazasyng ba, eng basty ústanym osy boluy kerek. Sebebi, sen tarihy shygharmada jatplanetalyqtar turaly jazbaysyng ghoy, olar sening ata-babalaryn, yaghny júmyr basty pendeler. Mәsele neni jazuda emes, qalay jazuda boluy kerek qoy dep oilaymyn. Mәselen, sosialistik qoghamda jazylghan kórkem shygharmalardyng basym kópshiligi qazirgi úrpaqtyng talabyna jauap berip, súranysyn ótey almaydy. Kom­munistik partiyanyng uyna ulanbaghan, ony jәne kýn kósemdi jyrlamaghan qalamger neken-sayaq. Al endi ne boldy? Qúday-au, kolhoz, sovhoz, óndiris taqyryptaryna jazylghan shygharmalar qayda qaldy qazir?..

– Jalpy, qazaq pen qalmaq arasynda tek dúshpandyq qana emes, dostyq ta bolghanyn, ata jauymyz sanap kelgen jongharmen aradaghy qarym-qatynas keybir kezende jaqsy bolghanyn sizding «Abylay hannyng armany» atty spektaklinizden anyq kóremiz. Ámirsana men Abylay hannyng dos­tyghy, Topysh súludyng oghan degen mahab­baty, Qaldan Serenning qúrmeti degendey. Jalpy, «eki elding arazdasuyna syrtqy kýshter sebep boldy, әitpese tatu bolghan» dep aita alamyz ba?

– Qazaq pen qalmaq qatynasy óte kýr­deli mәsele. Kesip-piship birdene aitu óte qiyn. Talay mәrte jerimizge basyp kirip, halqymyzdy qandy qyrghyngha úshyratqan da qalmaqtar. Olardyng da qazaqqa jany ashymaghany belgili, kýsh-quattaryna qaramay, bodan etkisi keldi. Ishinara tәueldi boldyq ta. Áriyne, olardy ar jaghynan Qytay, ber jaghynan Reseyding qoyt-qoyttap otyrghany taghy ras. Eki alyp imperiyanyng sayasaty týsinikti edi. Qazaq pen qalmaqty bir-birine aidap salyp, ortalarynan ózderi payda tabu. Bir-birimen qyrqys­tyryp, әbden әlsiretip, ózderine qosyp alu. Olardyng búl jymysqy sayasattary iske asty da. Mine, Abylay men Qaldan Seren osyny týsinip, birin-biri qayta syrt­qy jaudan qorghap otyrugha uaghdalasyp, beybit kelisim jasady. Múnday qadamgha jonghar biyleushisi qazaqqa jany ashy­ghandyqtan bardy deysiz be, óz elining bolashaghyn oilaghandyqtan. Búl kelisim Qaldan Seren ólgenshe kýshinde boldy. Sodan keyin qaytadan aramyz ashyla bastaghanymen, kóp úzamay qalmaq han­zadalary taq ýshin bir-birimen qyr­qysyp ketti de, bizge qaraugha múrshalary bolmay qaldy. Óz bastarymen qayghy bolyp ketti. Osy kezde Abylay keremet sayasat jýrgizdi, nәtiyjesinde, tórt oirattyng toz-tozy shy­ghyp, jonghar memleketi jer betinen joyy­lyp kete bardy. Búghan Ámirsana sekildi taqqúmar qalmaq hanzadalary da tikeley kinәli. Qytay imperatory solardyng qolymen ot kósep, kýlderin kókke úshyrdy. Al Abylay qazaq halqyn sonday bir auyr kezenning ózinde eshtenege úryndyrmay, aman-esen alyp shyqty. Eger Abylayday úly kósemderimiz bolmasa, bizding de qalmaqtardyng kebin kiyetinimiz anyq edi. Jonghardyng basyn jútqan qytay bes qaruyn asynyp bizge de keldi. Biraq Abylay olardyng basyna birese nayza qadap, birese airan qúiyp, qaytaryp otyrdy. Yaghni, kýshi men aqylyn alma-kezek júmsap, ailasyn asyryp otyrdy... 

– Jalpy, Abylay hangha qatysty әli de anyqtalmaghan biraz dýniyeler bar. Mәselen, biz onyng shyn esimi Ábilmansúr dep keldik. Biraq eshbir tarihy qújattarda búl esim kezdespeydi eken. Osyghan qatysty ne aitar ediniz?

– Biz kóbinese Resey men Qytay múraghattaryndaghy derekterge jýginemiz ghoy. Olarda negizinen, Abylaydyng súltan, han retinde tarih sahnasyna shyqqannan bergi ómiri ghana qamtylghan. Al oghan deyingi ómiri auyzsha tarih arqyly jetken. Aby­laydyng shyn esimi Ábilmansúr ekeni, Abylay degen atty ataqty qalmaq batyry Sharyshty jekpe-jekte óltirip, jaugha «Abylaylap» shapqannan keyin berilgeni, onyng arasynda Sabalaq bolyp jýrgeni qazaqtyng jyr-anyzdarynda, qissa-dastandarynda anyq ta qanyq aitylady ghoy. Oghan kýmәnmen qaraudyng keregi joq.

– Sonymen birge Kenesarynyng batyr agha-inileri, Bopay hanshanyng erlikteri jay­ly estip qalyp jatamyz. Uaqyty jetse de, olar turaly nege kóp aitylmaydy?

– Sózinizding jany bar. Kenesary handy tolyq týsinip-bilu ýshin onyng ai­nalasyn týbegeyli zertteu kerek. Árkim­ning tarihtaghy enbegi aityluy kerek. «Kene­sary – Kýnimjan» atty tarihy dramam nege kórermenderdi eleng etkizdi? Jazu sheberligimning keremettiginen deysiz be?! Joq, onday sheberlik qazaq jazushyla­rynyng bәrinde bar. Eng bastysy, onda búryn halyq bilmeytin tosyn jaylar men janalyqtar bar edi. Biz osy uaqytqa deyin Kenesary handy atys-shabystyng ýstinde surettep keldik. Al men onyng adam retindegi ishki jan-dýniyesin jetkizuge tyrystym. Han da adamnyng balasy, jaqsy kóredi, sýiedi, ghashyq bolady nemese jek kóredi degendey. Hannyng ghashyq jary – Kýnimjan turaly jarytyp eshkim eshtene bilmeytin. Al mening tarihy dramamdy oqyghan nemese qoyylymdy kórgen adam onyng kim ekenin tolyq bilip shyghady. Sýigen jaryna degen mahabbaty arqyly eli men jerine, halqyna degen asqan sýiispenshiligin surettegim, kórsetkim keldi. Endeshe, kez kelgen jana tuyndy da ózindik janalyq boluy kerek, olay bolmasa onyng qúny kók tiyn. Mәselen, jogharyda aittym ghoy, oqyrmangha búrynnan tanys bir derekti, bir oqighany ghana bayandap, maqala jazu kimge kerek? Ol zertteushige qanday abyroy әkelmek, onyng jazghanynyng qanday qúny bolmaq? Ádebiyette de solay! Eger óz aitaryng men janynnan qosar janalyghyng bolmasa, eng abzaly, eshtene aitpa, eshtene jazba! 

– Súhbatynyzgha raqmet!

Súhbattasqan Sabina ZÁKIRJANQYZY

Derek kózi:http://www.aikyn.kz
0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377