QR Preziydenttigine kandidat N.Á.Nazarbaevqa

«Núr-Otan» partiyasy tóraghasynyng orynbasary B.Q.Baybekke

                  «Aq Jol» partiyasynyng tóraghasy A.Peruashevke

                  Pavlodar oblysynyng әkimi K.Bozymbaevqa

Pavlodar oblysynyng prokurory M.A.Jorgenbaevke

                  Oblystyq ÚQK basshysy N.N.Nursipatovqa

                  Tәuelsiz BAQ ókilderine

Ashyq hat

Sizderge Preziydent saylauy aldyndaghy Kereku qalasyndaghy qoghamdyq ahualy jóninde aitpaqpyn.

1.Georgiy lentasy. Tarihtan belgili, lentanyng 1941-45 jj. ekinshi dýniyejýzilik soghysqa esh qatysy joq. Sondyqtan da Qazaqstan men Belarusi sol kezde kenes imperiyasynyng qúramynda bolghandyqtan, әkelerimiz ben atalarymyzdyng sol soghysqa qatysqandyghynyng belgisi retinde arnayy simvolika bekitildi. Búghan sebep bolghan, 18 ghasyrlardan bastalghan «Za pohody v Sentralinui Azii», «Za vzyatie g.Chimkenta», «Za hivinskiy pohod», «Za pokorenie hanstva Kokandskogo», «Za otlichie na Kavkaz y vzyatie shturmom kreposty Geok-Tepe»,«Georgiyevskiy krest», «Orden svyatogo Georgiya pobedonossa» ordenderi osy lentagha bekitiletin bolghan. Óz babalarymyz Kenesary hannyn, Isatay men Mahambetin, Kavkazdaghy Shәmilderding (t.s.) últ-azattyq  kóterilisterin janshyp otyrghandargha berilgen.

Sol lenta imperiyalyq zamandy kókseytin orystildi BAQ-tyng úsynysymen 2006 jyldan bastap Resey memleketinde jeke qoldanysqa engizilip, sәl keyin bizding elde de taratyla bastady. Qazirgi internet jýiesi arqyly halyq kóp jaghdaylargha qanyq. Osyny bilgen qazaq, ózbek, úighyr, basqa da Ortalyq Aziya halyqtary, kavkazdyqtar, ukrainalyqtar, basqa últ ókilderi jappay satylyp jatqan osy lentalargha qatty narazy. Qazirgi soghys jaghdayynda búl lenta Ukraina ýshin de basqynshylyqtyng simvoly bolyp otyr. Búl lentany taratu – el ishindegi tynyshtyqty búzyp, arandatu. Kenes uaqytynyng ózinde 9 mamyrda alangha shyqqan ardagerler tek orden-medalidaryn, ne onyng ornyna plankilerin taghyp shyghatyn. Eshkimning lenta taqqanyn kórgemiz joq.

Búndaydy qadaghalap, kelensiz jayttardyng aldyn alyp otyru mindeti jýktelgen Pavlodar oblysy ishki sayasat basqarmasy qol astyndaghy BAQ-targha 15.04.2015 j. Egemen Qazaqstanda ýkimet bekitken memleket simvolikasyndaghy lentany bolsa da (ókinishke qaray, onda da georgiy lentasy, belgisiz sebeppen belgilengen?) nasihattaugha jol bermey otyr. Búl jóninde әkimshilik gazetteri JShS «Ertis media» basshysy Nevoliyn: «Siz Kopenov myrzamen (obl. ishki sayasat) sóilesiniz» dep otyr. Al, ol kisi meni osy uaqytqa deyin birde-bir ret te qabyldaghan emes. Orynbasary R.Shәmkenqyzy qarastyramyz dep qoyady. Endi ony sarylyp kýtu kerek. Sol sebepten de maghan Kopenov myrzanyng tirligi BAQ arqyly esh aqparat taratpay, memleket simvolikasyndaghy lentany nasihattamay, oblystaghy, qaladaghy boluy mýmkin kelensizdikterge jol berip qoyyp qarap otyrudyng ailasy ma degen oy keledi.

Búl mәselede eng basty masqara – memleket 9 mamyrgha arnalghan óz simvolikasyn bekitse de, georgiy lentasyna esh tosqauyl qoymauynda. Maghyna jaghynan: bir lenta elimizding kógildir rәmizderi týstes, patriottyqty nasihattaytyn bolyp eseptelse, basqasy, kózi ashyq qoghamgha, Reseyding otarlaudaghy basqynshylyghymen úshtasatyn simvoly retinde qabyldanuda. 

2.Til mәselesi. Qalamyzdyng qazaq tilining masqara jaghdayyna az da bolsa demeu kórsetpekke Kutuzov kóshesinde túrghan bos bilbordqa (aldynda «Zdesi mojet byti y vasha reklama» degen jazuy bolghan), Tilder zanynan: «Qazaq tilin bilu - Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng paryzy» degendi birneshe azamat birigip qoyayyq» degenimde, R.Shәmkenqyzynan: «Ol bizding qúzyretimizde emes, biraq, sen kim eding sony qoyatyn?» degen jauap aldym. Sol bilbordke qarsy, kóshening arghy betinde erteli-kesh orys tilinde әrneni jarnamalaytyn bilbord túr. Pauzalary tek oryssha muzykamen toltyrylghan! Qalada kóp jerde túr sonday bilbordtar. Qazaqsha jarnama 10 payyzdan aspaydy. Qazaqsha әnder eshqashan bolghan emes!

3. Memleket zany oryndalmauda. Osy jayttar turaly oblys әkimshiligine habarlassaq, hatshy әdettegidey tek orys tilinde jauap beredi. Senim telefondary «goryachaya liniya», barlyghy orys tilinen bastalady. Kóp jaghdayda sol tilmen bitedi de. Qabyldanuyna jazylayyn desek, taghy solay, sosyn ne aitasyn, barlyghyn tәptishtep jazbasha jazu kerek deydi. Barlyghyna uaqyt jetispeytini belgili. Blogyna jazayyn desem, sanatty tandaugha kelgende kursordy qoya almaytynday búghattap tastaghan. Áleumettik mәseleler boyynsha orynbasarlarymen búrynghy әkimderding kezinde de, qazir de esh habarlasugha mýmkindik bolmaghan. Hatshylary tek: issaparda, jiylysta, keyinirek habarlasynyz; keyinirek habarlassaq: «Ol jana ghana shyghyp ketti», «Uaqyty bolmay túr», t.s.s. jattandy jauaptardy aitady.

Jergilikti biylik, әkimdikter últshyl (bizdinshe, últshyl - memleketshil, patriot degendi bildiredi, basqa últtardy ózekten tepkenderdi emes) azamattargha qarsy bylay túrypty, Konstitusiyadan bastap memleket zandaryna, Qazaqstan halqynyng mýddesine qarsy júmys jasap jatqanday. Osynday biylikpen arqasyn býrikkender, «Idiyte, pasiyte svoih baranov na kazahskom yazyke, skoro eto budet rossiyskaya territoriya» degen syndy sózderdi aitugha esh qymsynbaydy. Tilder basqarmasynyng orynbasary «Biz kim kóringenge jýgire bermeymiz» deydi. Onysymen qoymay,  qazaq tilining qarsylastaryna, kerisinshe, mening atyma shaghym týsirudi ýiretetin bolghan song olargha jazbaytyn boldym. Polisiya, shaghymdansan, kerisinshe ózindi sottaugha jýgiredi (óitkeni, qyzmetkerleri 90 payyz qazaq bolsa da, olardy da qazaq tilimen «qajytamyn»). Qazaqsha sóilegenderding estiytin sózderi: «Vam chto, Ukrainu ustroiti chto-li, Pavlodar, a to mojet y vesi Kazahstan ottyapati».  Búl da jogharyda aityp ketkendey, eshkimge qazaqsha sóz estirtpeytin jergilikti әkimshilikterding «tәrbiyesi».

Preziydent saylauynyng aldyndaghy Kerekudegi jaghday – osy. Basqa da soltýstik ónirler osydan «alysqa úzay qoymaghanyn» topshylaghandyqtan da, nazarlarynyzdy audaryp, memleketimizde, Kereku qalasynda osynday óreskel ahualdyng bolmauyn qadaghalaysyzdar, súraqtarymyzgha jauap beresizder degen ýmitpen kezekti ret Ashyq hat jazyp otyrmyz.

Qúrmetpen,

Beysenbay tegi R.Z., «Jeltoqsan Aqiqaty» RQB

Núrbaev Q.J., tarih gh.d., professor

Tileubay J., energetika auditory

Qaliyev M., zeynetker

Nabiyev Q., júmysshy

Smaghúlov J., sharuashylyq qojalyghy basshysy,

Myrzaghaly G., student

Seydualiyeva G., júmysshy

Kemel S. júmysshy

Sarbaev A.T., bank qyzmetkeri

Abai.kz