Kenes ýkimetining kolhozdastyru sayasatyna qarsy shyqqan Shynghystaudaghy kóterilis Qazaqstannyng basqa da audandarynda bolyp jatqan kóterilistermen ýndes edi. Tirshilikting tiregi, kýnkóristing kózi tek mal ghana bolghan qazaq auyly ýshin búdan ótken qysym-qianat bolmas. Júrt jappay ashtyqqa úshyray bastady. Onyng ýstine, júrtqa týsiniksiz әri eshqanday ekonomikalyq, materialdyq negizi joq jerde kollektivtendiru isi mәjbýrleumen jýrgizile bastady.

Qazaq ólkelik partiya komiytetining basshysy P.IY.Goloshekin Qazaqstanda «Kishi qazan» tónkerisin jasaymyn dep, qazaq halqyn joyyp jiberuge shaq qaldy. El auzynda: «Kollektivtendiru baydy batpaqqa batyryp, ortashany orgha jyghyp, kedeydi kenirdeginen aldy» degen sóz beker aitylmaghan-dy.

Ýlken ýmit artqan qoghamgha da, ony basqarushylargha da elding senimi shayqaldy. Túralap otyrghan júrtty mal, jan, jer ýshin jinalatyn et, may, jýn, teri alym-salyghy bas kótertpedi. Iri baylar ghana emes, qúlatóbel túrmysy bar orta sharualar men jalghyzilikti kedeyge de «jete», «qúlaq» degen aidarmen «nyq mindetteme» degen salyq týri salyndy. Astyq bere almaghandar ony etpen, jýnmen óteuge tiyis boldy. Jýn taba almaghandar syr­maq, tekemet, kiyizderin, arqan jipterin tarqatyp salugha mәjbýr boldy. Elge ýrey tughyzu ýshin «salyq tólemedi» degen syltaumen 1931 jyly Yrghyzbaydyng 18 adamyn Itjekkenge aidady.

Kenes ýkimetining kolhozdastyru sayasatyna qarsy shyqqan Shynghystaudaghy kóterilis Qazaqstannyng basqa da audandarynda bolyp jatqan kóterilistermen ýndes edi. Tirshilikting tiregi, kýnkóristing kózi tek mal ghana bolghan qazaq auyly ýshin búdan ótken qysym-qianat bolmas. Júrt jappay ashtyqqa úshyray bastady. Onyng ýstine, júrtqa týsiniksiz әri eshqanday ekonomikalyq, materialdyq negizi joq jerde kollektivtendiru isi mәjbýrleumen jýrgizile bastady.

Qazaq ólkelik partiya komiytetining basshysy P.IY.Goloshekin Qazaqstanda «Kishi qazan» tónkerisin jasaymyn dep, qazaq halqyn joyyp jiberuge shaq qaldy. El auzynda: «Kollektivtendiru baydy batpaqqa batyryp, ortashany orgha jyghyp, kedeydi kenirdeginen aldy» degen sóz beker aitylmaghan-dy.

Ýlken ýmit artqan qoghamgha da, ony basqarushylargha da elding senimi shayqaldy. Túralap otyrghan júrtty mal, jan, jer ýshin jinalatyn et, may, jýn, teri alym-salyghy bas kótertpedi. Iri baylar ghana emes, qúlatóbel túrmysy bar orta sharualar men jalghyzilikti kedeyge de «jete», «qúlaq» degen aidarmen «nyq mindetteme» degen salyq týri salyndy. Astyq bere almaghandar ony etpen, jýnmen óteuge tiyis boldy. Jýn taba almaghandar syr­maq, tekemet, kiyizderin, arqan jipterin tarqatyp salugha mәjbýr boldy. Elge ýrey tughyzu ýshin «salyq tólemedi» degen syltaumen 1931 jyly Yrghyzbaydyng 18 adamyn Itjekkenge aidady.

Zaem satudy eriksiz jýzege asyru­shylardyng qysymyna shydamaghan Shaghan ónirining túrghyndary oghan ashyq qarsylyq jasady. Qaqtyghys kezinde eki salyq jinaushy mert bolady. Sony syltau etken audannyng әperbaqan basshylary qaladan әsker shaqyrtady. Olar jazyqty, jazyqsyz demey «aq siyr kóterilisi» degen jeleumen birneshe ondaghan azamatty jazyqsyz jazalaydy.

Jalpy, halyqtyng sholaq belsen­dilerding is-әreketine degen narazylyghy 1928 jylghy iri baylardy tәrkileu nauqanynan keyin-aq bastalghan edi. Osyghan baylanysty naqty derekter «Tobyqty - Shynghystau shejiresi» atty enbekte jәne «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynan jaryq kórip jatqan qazaq ru-taypalarynyng tarihy jónindegi enbekterde berilgen. Onda Shynghys­tauda qalyptasqan ahual tómendegishe bayandalghan : «1926 jyldyng jeltoqsan aiynda Altybaev, Elbosynov degen adamdar Shynghystaugha astyrtyn kelip, auyl kenesterinen óte asqan qarakók, shonjar baylar men oghan tete bay qúlaqqa jatatyn 17 adamdy tizimdep alyp ketedi.

1928 jyly 27 tamyzda Halyq komissarlary Kenesi men Qazaqstan Ortalyq atqaru komiytetining derekteri boyynsha osy jyldyng 3 - 17 qarasha aralyghynda olardyng mal-mýlki tәrkilenip, ózderi jer audarylady.

Semey múraghattar qorynyng «f-74, opisi - 4, 40» is qaghazdary toptama­syn-daghy qaulysynda:

V sootvetstviy s resheniyamy sobraniya bednoty y batrachestva y drugih trudyashihsya mass aulov, rayonnyy bednyasko-batraskoy konfiskasiy rayonnoy komissiy po provedenii Dekreta Kazahskogo Praviytelistva ot 27 avgusta s\g v vidu ih usiylennogo hodataystva vydvinuti pered praviytelistvom k dopolniytelinomu vkluchenii v spisok vyselyaemyh po Chingizskomu rayonu:

1.Halilya Gabbasova,

2.Turagula Ibragimova (on je Kunanbaev),

3.Musataya Moldabaeva,  harakterezuemyh kak izvestnye rukovodiytely gruppirovok, hotya pervye dva iz nih iymeiyt neznachiytelinoe kolichestvo skota, a posledniy - byvshiy voloupraviyteli. Nahoditsya v administrativnoy ssylke v Rubsovskom okruge Sibirskogo kraya. Nastoyashee reshenie okrujnoy komissiy po telegrafu predstaviyteli na rassmotrenie «KazSIKa», - delingen.

Joghary jaqtaghy is tez qaralyp «on» sheshilse kerek. 1928 jylghy 19 qarashadaghy № 27-hattamada:

«V sootvetstviy s resheniyem Okr. Kom. ot 8 okt. Protokolom №14, telegrammoy KSIK NR 16881\5 vyseliti Ibragimova (on je Kunanbaev) s chlenamy semiiy:

Pervaya jena - Sahibjamal - 53 let, syn - Jebrail - 25 let, syn - Zubair - 23 let, snoha - Rahiya - 18 let, snoha - Kanagat - 25 let, syn - Alparystan - 5 let, vnuk - Kenesary - 3 goda s konfeskasiey 36,9 golov (v perevode na krupn.), doma iz 6-7 komnat s nadvornymy postroykamy y shestikanatnoy kibitki, 1 korovu, y s ostavleniyem Ibragimovu y ego semie 16 golov krupnogo rogatogo skota (7 loshadey, 6 kulun, 2 vzroslyh verbluda y 25 baranov)», -  delingen.

Osynday qauly qalghandaryna da jeke-jeke alynghan. Búnday qayta qaraugha degen qúlshynys kýn asqan sa-yyn eselene týsse kerek. Tәrkileuge jatyp, arnayy qújat alynghan otbasy Shynghystaudan 29 bolghan. Odan keyingilerge qauly-qarar aludyng da qajeti bolmaghan boluy kerek. Óitkeni bay, feodaldy tәrkileu «asha túyaq qalmasyn, asyra silteu bolmasyn» degen sayasatpen jalghasyp kete bergen.

Audan qúrylyp, tәrkileuding alghashqy tolqyny jýrip ótip, halyqty tonaudyng kelesi kezegi kedey-kepshikke kelgende, Shynghystaugha Qazaqstan memleketining basshysy Eltay Ernazarov keledi.

Ol keler qarsanda «qazaq memleketining basshysy» halyqtyng jaghdayyn kózimen kóreyin degen ghoy, el ómirinde, halyq túrmysynda bir tәuir ózgeris bolar degen ýmit oty oyanady. Biraq kólenkelep jatqan jetim búzaudy, auylda qalghan aqsaq eshkini kórip: «Beldeude búzau, belde mal qalypty ghoy», -  dep qatty renjigen basshydan qay­myghyp, eshkim batyp eshtene súray almaydy. Memleket basshysy keldi degen­di estigen Shәkәrim qajy taudan kelip, әrqaysysynyng aldynda qyraghy saqshy túrghan birneshe esikten ótip, Ernazarov­qa jolyghady. Bir saghattay el basshysymen onasha sóilesip shyghady. Jaqsy habar estigisi kelip antalap, tosyp túrghan júrtqa Qajy eshtene demey, berik dualdyng syrtynda qalghan atyna qaray ayandaydy. Eng sonynda qolty­ghynan demep atyna mingizip jatqan adamdargha:

Týk te emes. Kór-jer.

Basshylaryng vesima tupoy,

Búlghary erin, qúl qaryn.

Áli-aq erteng kórersinder,

Búl qarynnyng búlgharyn! -

depti de, Shynghystyng syrtyndaghy Qúralayqúrdaghy sayat qorasyna qaray jýrip ketipti. Shynghys ónirinde odan keyingi ýmiti ýzilgen elding «kórgen kýni qaran, túzy sor» bolghanyn myna naqty derekterden angharu qiyn emes.

Shynghys ónirinde: 1.01.1928 jyly 54141 jylqy, 36135 iri qara, 362007 qoy-eshki, 12925 týie bolghan bolsa, 1.07.1933 jyly nebary 747 jylqy , 241 iri-qara, 6102 qoy-eshki, 186 týie qalghan eken (Semey. F- 409, opisi - 1, is - 743).

Kýshpen kәmpeskeleuding bay-qúlaqtardy tәrkileuge úlasuy, búl nauqannyng et dayyndau, zorlap otyryq­shylandyru tәrizdi zombylyqtargha jalghasuy, jogharyda atap ketkenimizdey, qughyn-sýrginning bir tolastamauy -  halyqtyng ashu-yzasyn órshite týsti.

Osynau auyr kezendi ghúlama abaytanushy Qayym Múhamedhanov tómendegishe bayandaghan eken: «Auzy ashylmaghan biteu jaraday syzdap, elding zyghyrdanyn qaynatqan, ózi de «shyghayyn dep túrghan kózine qamshy úrghan» sodyrlardyng búl qylyghyna tózbeytin­digin bildirip júrt «Abylaylap» úran shaqyryp, aq tu kóterip, әdilet tilep, audan ortalyghyna bet alady.

Attanar aldynda Shynghystyng syr­tyn­daghy oqshau tau Shaqpaqtaghy «shoshalasynda» jatqan Shәkәrim qajydan baryp, onyng basshylary bata súraydy. Olardy aqylmen de, ashumen de raylarynan qaytara almaghan qajy:

- Kenes ýkimeti japangha bitken jal­ghyz bәiterektey. Ázirshe ol bútaq shyghyp býrlenip, japyraq jayyp gýl­denip keledi. Qansha jasaytyny bir qúdaygha ayan. Al dәl qazir ony qúlatu, qúrtu senderding qoldarynnan kelmeydi. Eldi býldirip, naqaq qan tókpender. Erteng pilge ýrgen qanden qúsap qal­masyna kim kepil, - dep týsindiredi.

Biraq ashynghan júrttyng alghan betinen qaytpaytynyn sezgen qajy din, sharighat jolymen olardy toqtatpaq bolyp:

- Múhammed ghaliassalamnyng hadiys­terinde ýsh jaghdayda adamgha iman búiyrmaydy. Óz Otanyna qarsy soghy­syp qaza tapsa, úrlyq jasau әreketinde jýrip ólse, ózin-ózi óltirse. Sondyqtan qúday aldynda kýnәhar bolu jaramaydy. Qazaqtyng ashuynyng aldynda attany túrady degen, «ashu - dúshpan, aqyl - dos», bosqa jazym bolasyndar, taran­dar, - deydi.

Biraq ashtyqtan kýizelip, ashudan әbden ashynghan qalyng nópir ashyq talabymyzdy bildireyik, bolmasa «ashtan ólgenshe, alysyp óleyik» desip, qolynda bar 3-4 shiyti myltyq, balta, shoqpar, asha-kýrekti qaruym dep saylanyp, audan ortalyghyna 1931 jyly 3 qyrkýiekte attanady.

Olar jol-jónekey Baqanastaghy auyl mektebine «múghalim» dep әkelingen GPU-dyng tynshysy Ramazan Ábishev pen onyng әieli Rәpishti, Aqjardaghy qazaq ýiinde joldan kelip tynyghyp jatqan RKIY-ding (Júmysshy-sharua inspeksiya­synyn) tóraghasy Oljabay Shalabaevty óltiredi. Sarjal, Mashan, Baqanas jәne Jiydebaydaghy «Órkendi» kooperativteri talanady. Onyng bәrinen habardar bolyp otyrghan audan basshylary shiye­lenisting týiinin qan tógissiz sheshudi mýlde oigha da almaydy.

Qayta jazyq­syz jandardy jazalaugha búl taptyrmaytyn syltau bolady. Túrmystyq talabyn bildiru ýshin kele jatqan 150 - 200 shamaly qarusyz adamgha arnayy dayyndalghan әsker tasadan oq jaudyrady. At-kóligi әlsiz, qorghanar qaruy joq qauymdy qaladan shyqqan jazalaushy әsker arnayy pulemet ornatqan mashinamen kelip qynaday qyrady.

Kóterilisti úiymdastyrushylar dep eseptelgen Qasymbek Soltabaevtan ózge Saniyaqas, Qydysh, Qarabala, Tashmúhambet, Alatay degen 5 adam ústalyp, sol jerde atylyp, NKVD- nyng aulasyndaghy qúdyqqa tastalady. Qarauyl ózenining jylgha-jylghasy sotsyz, tergeusiz, ýkimsiz atylghan adam­dardyng óligine tolyp ketedi.

Birazdan song «... osy kóterilisti úiymdastyrushy bolypty, qashyp jýr eken, Qytaygha ketpek kórinedi», - degen jalghan laqap taratyp, GPU-dyng nachali­niygi Abzal Qarasartovtyng ózi bas­tap shyqqan jasaq «Sayat qorasynda» beyqam jatyp, ang aulaugha shyqqan jerin­de Shәkәrim qajyny atyp óltirip, qúdyqqa kómusiz tastap ketedi.

Tarihta «Shynghystau kóterilisi» dep atalyp qalghan búl qimylgha qatys­qandar shetinen «halyq jaulary» dep jariyalanyp, olardyng aghayyn-tuystary qatang jazalanady, kóp qughyn kóredi.

... «Abay elining kóp adamdarymen birge әkem týrmege qamaldy. Týrmege jabylghandardyng ishinde Abaydyng balasy Mәkәiil, Shәkәrimning balasy Ghafur, Orazbaydyng balasy Medeu, Medeuding balalary Mәukil, Saniyaz (Túraghúldyng Aqyliya (Aqysh) degen qyzynyng kýieui) bar, barlyghy 72 adam eken. Búlardyng ishinde әigili aqyn Núrlybek Baymúratov ta bar edi. Abaydyng balasy Mәkәiil bastatqan Tobyqtynyng 70 adamy týgel atyldy. Atyludan aman qalghan әkem men Núrlybek aqyn ghana», - dep jazdy Qayym Múhamedhanov.

Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq qauipsizdik komiytetining múraghat­taryn­daghy derekter tómendegidey mәlimet­terdi beredi.

Abyraly audany tәrizdi oghan kórshi ornalasqan Shynghystau audanynyng jerinde (qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysy, Abay audany) de 1931 jyly aqpanda kenes ýkimetining jýrgizip otyrghan sayasatyna qarsy halyq tolqulary boldy. Kóterilisti Medeuov Saniyaz jәne Torayghyrov Emiljan basqaryp, oghan barlyghy 200-den astam adam qatynasqan. Kóterisshiler aq jalau kóterip, halyqty audandaghy kenes ýkimetin qúlatugha shaqyrghan. Kóterisshiler kórshi Qu jәne Abyraly audandarymen baylanys ornatyp, olardy kóteruge әrekettenedi. Biraq Qyzyl Armiyanyng túraqty bólimderi búghan kedergi jasady, kóterilis keng tarap ýlgermey jatyp-aq aqpan aiynda kýshpen basyp tastalyndy.

Tútqyndalghandardyng jalpy sany -189 adam. Olardyng ishinen OGPU-ding «erekshe ýshtiginin» 1931 jylghy 15 mamyrdaghy sheshimimen 47 adam atu jazasyna kesildi, al 105 adam enbek týzetu lagerilerine qamaldy, Qazaqstannyng óz ishindegi audandargha 3 jyldan 10 jylgha deyingi merzimge 13 adam jer audaryldy, shartty týrde 23 adam taghy sottaldy.

Ásirese osy kóterilis kezinde Qúnanbay Óskenbayúlynyng úrpaqtary qatty qudalaugha úshyrady. Abaydyng balasy Mәkәiil, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Ghafur Shәkәrimúly jazyqsyz atylghan son, Ziyat Shәkәrimúly, Berdesh Ázimbayúly, Mәnәkesh Ázimbayúly Tәkejanovtar Qytaygha ótip ketedi. Áueli Tarbaghataygha, odan song Altaygha qashyp barady. Qúnanbay babamyz agha súltan bolyp túrghan zamanda Altaydy jaylaghan kereyler eline baryp: «Qazaqtyng endigi tiyanaghy osylar bolar», - degen eken. Qajy úrpaqtary ol jaqta da tynyshtyq taba almay, qúryghy úzyn kenes ókimeti qolynan mert boldy.

Kenes ókimetine qarsy bolghan kóterilisterding qaysysy bolsa da, ózining әdil baghasyn aldy dep aita almaymyz. Sonyng qatarynda osy Shyn­ghystau kóterilisi de bar. «Basqa týsken baspaqshyl» dep qalyng úiqyda jata bermey, totalitarlyq jýiege qarsy kóteriluding ózi ýlken batyldyq bolatyn.

«Obshestvennaya pozisiya» gazeti