Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 11239 0 pikir 20 Sәuir, 2015 saghat 21:28

Núrghaly NÚRTAY. EREJEP AYYNDA TUGhAN ERDOGhAN KIM EDI?

Ótken aptada resmy saparymen elimizge keluine baylanysty Qazaqstandyq BAQ Týrkiya Preziydenti Erdoghan turaly kóp jazdy. Oghan songhy jyldary diktator retinde bagha berildi. Bylayghy júrttyng birsypyrasy ony Týrik memleketterinen shyqqan qabiletti qayratker dep qabyldaydy. Al, siz ben biz Erdoghandy qanshalyqty tanimyz?

Býgin – músylman kýntizbesindegi qasiyetti ýsh aidyng biri, Erejep aiynyng alghashqy kýni, yaghny Hijra kýntizbesinde 1436 jylydyn  altynshy aiynyng biri.  Al Týrik preziydentining esimi osy aimen qatysty ekenin bireu bilse bireu bilmeydi. Osyghan baylanysty Erdoghannyng ómiri men sayasattaghy jolyna kóz jýgirtken edik.

 

REJEP ERDOGhANNYNG BALALYQ ShAGhY

Rejep Tayyp Erdoghan 1954 jyly 26 aqpanda Ystambúl ónirine qarasty Qasympasha audanynda janúyasyndaghy ýshinshi bala bolyp ómirge keldi. Anasynyng esimi Tenziyle. Ákesi Ahmet Ystambúlgha 13 jasynda kelip jerlesip, jaghalau kapitany bolyp júmys istegen. Asyly tughan jeri Týrkiyanyng shyghys soltýstigindegi Riyzelining Gýneysu aumaghy. Qarateniz jiyegindegi búl aimaq Gruziyagha jaqyn ornalasqan. Ata-anasy Riyzelide túrmysy nasharlaghan song Ystambúlgha qonys audarugha mәjbýr bolypty.

Erdoghannyng ózi bir súhbatynda, «Erejep aiy qarsanynda tuylghandyqtan, әri atasynyng esimi Tayiyp bolghandyqtan» ózining esimi «Rejep Tayiyp» bolyp qoyylghandyghyn aitqan. Ol ýiindegi tórt balanyng - ýsh úl, bir qyzdyng biri. Rejep bastauyshty Piyale bastauysh mektebinde oqydy. Bastauyshtyng besinshi synybynda jýrgende ýlgerimi jaqsy oghan mektep ýilestirushisi Ihsan Aqsoy yqpal etip, birdey uaqytta «Imam Hatip (Imam jәne uaghyzshy)» oquyna da barugha sebepshi bolghan. 1965 jyly bastauyshty bitirgen ol, «Imam Hatiyp» liyseyining oqushysy boldy. Rejep balalyq shaghynda óte belsendi bolyp, poeziya oqu jarystary, esse bayqauynan bastap mekteparalyq debat; jenil atletika, sporttyng barlyq týrlerine deyin, futbol turnirleri, әleumettik jәne mәdeny is-sharalardan tys qalmaghan. Ol Qúrandy asa bir naqyshpen oqityn bolghan. Ony synyptastary «Qúran búlbúly» dep te ataghan eken.

Rejep 16 jasynda 1000 liragha әuesqoy futbolshylar ligasyna auystyrylady. 4 jyl «Jamialty» ligasynda oinaghan ol «İETT (Ystambúl elektr tramvay jәne tonneli)» klubyna auysyp, onda jeti jyl oinaydy. Tipti sonda jýrip, týrikting ataqty Fenerbahche futbol klubyna shaqyrtu da alady. Alayda әkesining «oquyndy jalghastyrugha tiyissin» degeninen song doptan alystaghan. Keyin balalyq shaghy ótken Qasympashadaghy bir stadiongha onyng aty berildi. Ol birneshe jyl búryn balalyq shaghy ótken audangha barghanynda: «Búl arada men 15 jyl dop oinadym, tughan, ósken jerim, ýiim dәl osy jerde edi», - dep sóilegen.

Rejep 1973 jyly Imam Hatip liyseyin tәmamdap, Uniyversiytetke kirudegi sandyq shekteuler sebebimen aiyrmashylyqty dәristerin alu ýshin Eip liyseyinen ekinshi orta bilim diplomyn alady. Sonynan Mәrmara uniyversiytetine baghymdy, Mәrmara uniyversiyteti Ekonomika jәne әkimshilik ghylymdary fakuliteti bolyp ózgertilgen sol kezdegi Ekonomika jәne kommersiyalyq ghylymdary Aqsaray joghary oqu ornyn bakalavrlyq dәrejede 1981 jyly bitirdi.

 

ERDOGhANNYNG SAYaSATQA KELUI

Rejep Tayiyp uniyversiytette jýrgende Týrik Últtyq Studenttik Odaghyna (MTTB) mýshe bolady. 1976 jyly MSP-ning (Millî Selâmet Partisi - Últty qútqaru partiyasy) Beyoghlu jastar qanatynyng tóraghalyghyna jәne osy jyly osy partiyanyng Ystambúl ónirlik jastar qanatynyng tóraghasy bolyp saylandy.

1980 jylghy, 12 qyrkýiek tónkerisinen keyin, 1983 jyly onyng sasy joly RP-men (Refah Partisi  - Ál-auqat partiyasy)  qayta jalghasady. Tayiyp Erdoghan atalghan partiyanyng 1984 jyly Beyoghlu audanyndaghy tóraghasy, 1985 jyly partiyanyng osy audandaghy tóraghasy әri Ortalyq Sheshim kenesining (MKYK) mýshesi bolady. 1986 jyly aralyq saylauda deputattyqqa da ýmitker boldy. 1989, 1991 jylghy jergilikti saylaularda deputattyqqa ýmitker boldy.

Onyng sayasattaghy kýsh alghan bir kezeni: 1994 jyly, 17 nauryzdaghy jergilikti saylauda 25,19% dauys jinap, Ystambúl әkimi bolyp saylanuy.

 

ERDOGhANNYNG SAYaSATTAN ShETTETILUI

«Múnaralar – nayzamyz, kýmbezder – dulyghamyz, meshitter bolsa kazarmamyz boldy. Oqylghan azannyng ýnin eshkim de óshire almaydy. Týrkiyadaghy nәsil alalyghyn qalayda toqtatamyz. RP (Refah Partisi  - Ál-auqat partiyasy) basqa partiyalarmen qayshy pikirde. Jolymyzdan taymaymyz. Kók pen jer ashylyp, ýstimizge topan su men janartau shashylsa da jolymyzdan taymaymyz. Mening nazarym Islamda. Búny sóiley almasam ómirimning mәni bar ma? Europada qúlshylyqqa, bas oramalyna qúrmet kórsetiledi, al Týrkiya búghan ayaqqa oralghy bolyp otyr... Ár dәuirding Ferghauyny men Namruty bolghanymen olardyng aldynan qarsy shyghatyn, las joldaryn tazalap, kedergiden qútylatyn Músa men Ibrahiymi bolady».

1997 jyldyn  12 jeltoqsanyndaghy Týrkiyanyng Siriya men Irakqa jaqyn aumaqta ornalasqan Shiirt audanynda sóilegen Erdoghannyng osy sózi onyng sayasy jolynyng taryluyna әkelip soghady. Erdoghannyng ýstinen DGM (Devlet Güvenlik Mahkemesi - Memlekettik Qauipsizdik Soty) TCK (Türk Ceza Kanunu - Týrik Qylmystyq-atqaru kodeksi) 312-babyna sәikes «synyby, dini, nәsiline, diny nemese aimaq aiyrmashylyqtaryna qaray halyqtyng aiqyn óshpendiligi men arazdyghyn qozdyrdy» dep aiyp taqty, әri on ay qamau jazasyna kesti. Ony sottau 1998 jyly 23 qyrkýiekte Joghary sot tarapynan resmy bekitiledi. Ol osy jyldyng 26 qazanynda  Fazilet (Izgilik) partiyasynan shyqty. Diyarbakyr Qauipsizdik soty bergen jazasyn óteu ýshin ol Pynarhisar týrmesine beriledi. Ári, tútqyndalar aldynda: «búl qoshtasu emes, bitpegen kompozisiyanyng bir soqqysy ghana. Bir tynystap alu» degen. Jogharydaghy taghylghan aiyp boyynsha ol 4,5 jyl boyghy Ystambúl Ákimshiligi tóraghasy oryn taghynan bosatyldy, әkimdik lauazymy 11 qarashada zanmen toqtatylady. 1999 jyly 26 nauryzda Pynarhisar týrmesine kirip, 24 tamyzda «jazasyn ótep» shyqty.

Onyng ýstinen Ystambúl әkimi bolyp saylanghanda-aq saylau nәtiyjeleri turasynda is qozghalghan. Alayda taraptardyng aralasuymen toqtatylyp kelgen.

 

ERDOGhANNYNG AQ PARTIYaSY

Faziylet partiyasy (búl partiya 1997 jyly 17 jeltoqsanda RP (Ál-auqat partiyasy) jabylu qaupi qarsanynda, Últtyq pikir ústanghan partiya retinde Ismail Alptekin basshylyghymen qúrylghan. 1998 jyly 16 qantarda Refah partiyasy Konstitusiyalyq sot tarapynan taratyldy) 2001 jyly, 22 mausymda Konstitusiyalyq sot tarapynan jabylghan son, partiya ishindegi qayratkerler últtyq kózqarasy men janashyldyghyna qaray ekige jiktelip, eki partiya qúrdy. Últtyq pikirdegi topty sonyna ertken Rejay Qútan Saadet (Baqyt) partiyasyn, Rejep Tayiyp Erdoghan basqaruyndaghy janashyldar 2001 jyldyng 14 tamyzynda Adalet ve Kalkınma (AK – Ádilet jәne damu) partiyasyn qúrdy. Jәne búl partiyanyng alghashqy arnayy kongresinde Erdoghan tóragha bolyp saylandy. 2002 jylghy, 3 qarashada ótken saylauda 34.29% dauyspen jeniske jetken AQ partiya biylikten oryn ala bastady, alayda saylaudyng ózindik shekteuimen Erdoghan birden Premier-ministr bola almady. Partiyanyng basshysy men Premier-ministr ornyna biraz uaqyt Abdulla Gýl otyrdy.

Shiirt deputaty Fadyl Aqkýndizding deputattyqtan týsuimen, 2003 jyldyng 9 nauryzynda Erdoghan Shiirttan Parlamentke deputat bolyp saylandy. AQ partiyanyng tóraghalyghy men Týrkiyanyng 58-ýkimeti basshylyghynan otstavkagha ketuine say Gýl bosatqan ornyngha 59-ýkimetti jasaqtap, әri Týrkiyanyng 59-shy Premier-ministri retinde Erdoghan otyrdy. Onyng basqaruyndaghy partiya 2007 jyly, 22 tamyzdaghy saylauda 46.6% dauyspen taghy jeniske jetip, biyliktegi kýshin joghaltpady. Týrkiyanyng 60 ýkimeti retinde biylik basyna keldi. Erdoghan ekinshi qaytara Premier-ministr boldy. 2010 jyly 12 qyrkýiektegi Konstitusiyagha ózgerister engizuge say referendumda Erdoghan 58 payyz dauyspen tarihy jeniske jetti. 2011 jyly, 12 mausymda mәjilisting 24 sessiyasyn jasaqtauda AQ partiya 49,8 dauyspen biylikti taghy da iyelendi.

2014 jyly 30 nauryzda bolghan saylauda AQ partiya 43,39% dauys jinap biyliktegi ornyn kezekti ret saqtap qaldy.

Al, osy jyldyng 10 tamyzynda ótken túnghysh retki halyqtyq preziydent saylauynda Erdoghan 51,79% (21 000 143 dauys) dauyspen elding Preziydenti boldy.

Biyl, 7 mausymda elding TBMM (Týrkie Ýlken Últ Mәjilisine) deputattar kezekti ret saylanady. Oghan biyl tórt partiya qatysady.  Al, eldegi kezekti Preziydent saylauy 2019 jyly ótedi.

 

ERDOGhANNYNG JEKE ÓMIRI

Erdoghannyng boyy 1,83 sm. Ol әkesining ekinshi nekesinen tughan balasy.

Rejep Erdoghan jary Ámina (Emiyne) hanymmen 1977 jyly bir konferensiyada tanysqan. 1978 jyly 4 tamyzda ýilendi. Eki úly, eki qyzy bar (Ahmet Burak, Nejmettin Bilәl, Esra jәne Sýmeyiye).

Onyng sayasy ómirinde birneshe ret ómirin qiigha baghyttalghan qastandyqtar sәtsiz ayaqtalghan.

Erdoghannyn  balalary negizinen kәsipkerler. Shetelde oqyghan úldary sayasatpen ainalyspaydy.

Erdoghannyng byltyrghy preziydenttik kandidaturasy kezindegi deklarasiyasyna say, Ataqonysy Riyze, Gýneysuda 10 myng týrik lirasy túratyn jer telimi, 234 myng týrik lirasy qúnynda bir avtokóligi bolghan. Týrli banktarda jiyny 4,5 million týrik lirasy jәne 200 myng dollar kapitaly bar ekenin de jariyalaghan. Sonday-aq, úly Ahmet Buraktan alashaq 500 myng týrik lirasy qarajaty bolghan eken.

 

ERDOGhANDY SYNAUShYLAR

Týrikting qazirgi preziydentin synaushylar ony elding әskeri, sot, burokratiyalyq kýshteri men qorghanyshyn әlsiretti dep sanaydy. Týrik dәstýrli ekonomikasynyng qalybyn búzghan, syrtqy sayasattaghy el dengeyin artqa jiberdi dep ajualaydy.

Eng bastysy synshylar Erdoghandy Týrkiyanyng 100 jyldyq qandy mәselesi bolyp kele jatqan ontýstik-shyghysyndaghy kýrdtermen últ aralyq mәselede «Sheshim operasiyasyn» bastap, olardyng ynghayyna jyghyldy, olargha ýmit syilady dep aiyptaydy. Ony gruzin nemese evrey dep shet kóretinder de jeterlik.

Týrkiyanyng biylik partiyasynan ózge partiyadaghy birsypyra sayasatshylary songhy birneshe jyldaghy saylaudyng nәtiyjesine kýmәnmen qaraydy. Erdoghan saylaulardyng nәtiyjesin qoldan jasady dep senimsizdik tanytady.

2013 jyly, 17 jeltoqsanda bastalghan nauqan boyynsha internet jelisinde payda bolghan Erdoghan men úly Bilәlding dauystaryna úqsas jazba Erdoghandy qúrdymgha ketire jazdady. Ol jazbada olar alghan ýlken kólemdegi para aqshasyn bir jaqty etudi aqyldasty dep aiyptalghan. 2014 jyldyng 30 nauryzyndaghy saylaugha qarsy el liyderin sýrindirmek boldy dep baghalanghan búl iske, olar shynymen ýlken aqshaly «oyyn oinady» dep shýbә keltiretinder bar. Al, Erdoghan búny Týrkiyadaghy eng ýlken jolsyzdyq dep baghalaghan. Ári osydan keyin belgili Islam ghalymy, Týrik oishyly Fethullah Gýllenmen Erdoghannyng arasy ashylyp ketti.

 

ERDOGhANNYNG EREKShELIGI

Onyng basty ereksheligi óz partiyasyn myqtap qúra alghany. Oghan óz partiyasynan qarsy shyqqandar býginge deyin kezikpegen. Onyng partiyasyna liyderligi, basqaru tәsili jýieli. Búl satydan onyng ómirinde oryn alatyn ýlken esim - Nejmettin Erbaqan. 1996-1997 jyldary arasynda tura bir jyl Týrkiya preziydenti bolghan Erbaqandy Erdoghan ústazy sanaydy. Erdoghan sayasy ústanymy osy partiyada qalyptasty. Erbaqan da ómirining sonyna deyin oghan qoldau kórsetip ketti.

1997 jyly, ózining tútqyndaluyna sebep bolghan jalyndy sózderdi ol, belgili týrikshil Ziya Gokalyptyng 1912 jyly jazghan dastanyna ózgeris engizip oqyghan. Ol ózining jana reziydensiyasynda biyl jyl basynda Palestina elining basshysyn 16 týrik memleketining tarihtaghy әskery ýlgisimen kiyingen sarbazymen qarsy alghan bolatyn. Al aldynghy aptada Qazaqstangha kelgende «Ata-babamynyng jerine keldim» dep ketti. Osylardan basqa onyng týrikshildigin bildire qoyatyn sayasy is-әreketi kezikpeydi.

 

ERDOGhAN SAYaSATY

2005 jyly, 3 qazanda Týrkiya EO-gha mýshelikke kandidat boldy. 2002 jyly Týrkiya men Resey sauda ainalymy 5 milliard dollar bolsa, búl kórsetkish 2011 jyly 32 milliard dollargha jetken. Tipti búny 100 milliardqa jetkizudi de nysana etken.

Erdoghan sayasaty túsynda Týrkiyanyng arab tildi memlekettermen qatynasy jaqsardy. Týrkiya Palestinagha kóbirek kónil bólip, tarihi, diny nysandardy qorghau jóninde әlemge ýn qatyp keledi.

Erdoghan Siriyadaghy әskery qaqtyghystan bosqan halyqqa ýlken qoldau kórsetti. Songhy ýsh jylda Týrkiyagha Siriyadan 3 milliongha juyq bosqyn kirgeni aityluda.

Erdoghandy elining halqy «halyq adamy» dep baghalaydy. Batyspen bite qaynasyp túrghan Týrkiyanyng Islamshyl basshysy retinde ony sýietin túrghyndary da jeterlik.

Erdoghan sayasatyna kenirek toqtalmadyq. Sebebi, ol biylik etip kele jatqan 12 jylda Týrkiyada kóptegen ishki jәne syrtqy sayasatpen qatysty baghdarlamalar jýzege asyryldy. Halyq qajetine kerekti janartylyp jatqan joldar men salynyp jatqan túrghyn ýiler, әuejaylar men ailaqtar, Europa-Aziya aralyq magistraldar, týrli memlekettermen jaqsarghan diplomatiyalyq qatynastar jeterlik. El ekonomikasynyng da milliondaghan dollarlyq ósimi, halyq qajetine bólingen budjet qarajatynyng artyp jatqanyn da jergilikti BAQ jii jazady. Sonday-aq qol qoyylghan halyqaralyq kelissózder, akademiyalyq baghdarlamalar da kóp. Onyng ýstine sayasatker retinde Erdoghan әli jol ýstinde. Enbegin týiindeuge erte. Oghan kóptegen halyqaralyq úiymdar men memleketterden týrli nagradalar, «jyl liyderi» ataqtary tabystalghan.

Ol diktator bolyp halyqtan alshaqtap kete me, әlde últynyng adal úly bolyp Týrkiyanyng halqy men birge gýldengen Týrkiyagha jol ala ma? Ol ertenning enshisinde. Bir anyghy, Erdoghan tәjiriybesi jeterlik әkki sayasatker.

 

Derekkóz:

http://www.rte.com.tr/

http://www.milliyet.com.tr/

http://www.hurriyet.com.tr/

http://www.cumhuriyet.com.tr/

http://tr.wikipedia.org/

http://www.mynet.com/

http://www.tbmm.gov.tr/

http://www.aksam.com.tr/

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5417