Sovet Odaghy kelmeske ketse de, sol jyldardaghy tarihymyzdyng bizge beymәlim tústary barshylyq. Mәselenki, II dýniyejýzilik soghystyng ainalasyndaghy aqiqat әli ashylyp, aitylyp bolghan joq. Habarsyz ketken jauynger, joghalghan úshaqtar, tenizding túnghiyghynda qalghan kemeler – kýni býginge deyin zerttelu ýstinde.

1942 jyly Aqmolada qúrylyp, Harikov qalasyn qorghauda habarsyz ketken 106-qazaq atty әskerler diviziyasynyng tarihynan azdy-kópti habardarmyz. Qúramyna negizinen Aqmola oblysynan shaqyrylghan jauyngerler alynghan. Sol sanlaqtardyng arasynda Dәuit Óskenbaev ta bar edi (surette).

Aqmola oblysy, Stepnyak qalasynyng túrghyny Erkin Dәuitov (surette) sol әkesin jii oilaydy. Elendep, jetpis jyl búryn ayaqtalghan soghystyng ashylmaghan qúpiyalaryn izdep, qúlaghy әrdayym týrik jýredi. Óitkeni, әkesi, jogharyda aty atalghan qyzyl әsker Óskenbaev qan maydanda habarsyz ketti. Otan ýshin opat bolghan oghlannyng jalghyz úlymen ótken jyly kezdesuding sәti týsti.

– Ákem Dәuit 1908 jyly tughan, sol uaqyttaghy oqyghan, kózi ashyq adamdardyng biri eken. Qyzyljarda tehnikumdy tәmamdap, «Chistyakov» kolhozynyng (qazirgi SQO, Aqjar audany, Alqaterek auyly) tóraghasy qyzmetin atqaryp jýrgende 1942 jyly nauryz aiynda Aqmoladan әskerge shaqyrylady. 106-qazaq atty әskerler diviziyasynyng qúramyna alynady. Abzal әkem maydangha attanghanda men jasqa da tolmaghan ekenmin. 1948 jyly kelgen qara qaghazda qaytys bolghan uaqyty 1943 jyldyng qazany dep kósetilgen.

Qazirgi tanda Ukrainanyng Harikov qalasynda qandasymyz Makka Qarajanova basqaratyn «Birlik» qazaq jerlester qoghamy atalghan әskery bólimning tarihyn zertteumen ainalysyp jatyr. Búl diviziyagha qatysty qújattar soghystan keyingi jyldary әdeyi joyylghan. Harikov oblysy Krasnograd, Kigichevka qalalarynyng manyndaghy bauyrlastar ziraty tegistelip, ol jerlerge aghash egilgen.

(Surette eng jogharghy qatarda, soldan ongha qaray 6-shy túrghan D.Óskenbaev. Suret 1942 jyly Aqmolada týsirilgen, 106-kavaleriyalyq diviziyanyng jauyngerleri).

D.Óskenbaevqa qatysty derek tabyla ma degen oimen Makka hanymgha habarlasqan edik. Makka Saghynghaliqyzy әzirge anyqtalghan 500 jauyngerding tiziminde múnday familiya joq ekendigin, biraq, jaqynda diviziyanyng qarjylyq vedomosti kezdeysoq tabylyp, jana esimder qosylyp jatqanyn aitty. Vedomostiting fotokóshirmeleri «Birlik» qoghamynyng resmy saytynda jariyalanady, sol kezde qarap kórulerinizge bolady degen edi. Maqala avtory atalghan qújattyng fotokóshirmesin qarap shyqqanda Óskenbaev (Uskenbaev) tegi eki jerde kezdesti. Vzvod komandiyrining kómekshisi qyzmetin atqarypty. Bar derek osy ghana.

– Anam 19 jasynda jesir qaldy. Túrmysqa da shyqpady. Men jalghyz balamyn ýidegi. Maydannan tek bir-aq ret hat kelipti, – dep, sózin jalghastyrdy Erkin Dәuitúly. – Tuysymyz Qosmaghanbetov Qapezge jazypty. Arab (tóte jazu) qarpimen jazylghandyqtan oqy almadyq. Alpys jyldan keyin, dinge bostandyq berilgende meshitke baryp, sol jerdegi arabsha hat tanityn bir kisige oqyttyq. Hattyng mazmúny mynaday:

Amandyq hat.

Qúrmetti, jaqsy kóretin, bapa, men Dәuitten saghynyshty sәlem! Qalay, aman-sau jýrsiz be? Ýy ishi tegis aman ba? Saqyp, Klara, Kýlshira, Rahmetolla aman ba? Tәteme hat jazghamyn, alghan shyghar. Ýy ishi aman ba? Tәtem auru-syrqaudan aman ba? Apam aman ba? Zeyke, Ghaliya, Mara, Baqyt aman ba? Bekqoja, Dýisen, Marghuash, Qabyken, Majy ýileri aman ba? Al, bapa, meni súraghan ýlken-kishige tegis sәlem ait. Al menen amandyq súrasanyz: Qamze, Álippen birgemiz. Tura «toygha» attandyq. Ýige әdeyi hat jazghanmyn Qorghannan. Myna hatty 19 kýni mamyrda Sverdlovtan jazyp otyrmyn. Jaudy jermen-jeksen etip qaytamyz degen talappen kelemiz. Al, bapatayym, Erkin, Kәmәsh dalada qalmasyn. Reti kelse Zúlqizany kóshirip alyndar. Erkinge hat jazgham joq. Amandyqty Zeykege tolyq týsindirip jazarmyn. Súraghan jangha menen sәlem ait. Aman kórisuge jazsyn! Zeyke, tәtem men apamdy renjitpe, tәtemdi aya. Meni oilap jýrmesin. Kóppen, halyqpen kórgen «úly toygha» kettim, tegis sәlem ait. Qosh bol! Jazghan – Dәuit,19 may, 1942 jyl, Sverdlovsk qalasynan. Ornyqqan jerde taghy jazamyn.

Oqyp bolyp, Erkin agha biraz ýnsiz otyrdy. Kónili bosap, kózine jas aldy.

– Alpys jyl boyy asyl әkemning ne jazghanyn bile almay alasúrdym. Jetpis jyldan astam saqtadym. Endi osy hatty jәne әkemning maydangha deyin týsken jalghyz suretin muzeyge tabys etpekpin. Jas úrpaq osy hattardy kórip, oqyp, beybit zamannyng basymyzgha qalay ornaghanyn bilip jýrsin. El qorghaghan batyr jerlesterin maqtan etsin.

Mine, búl tek jalghyz janúyanyng basynda bolghan jaghday. Al, múnday otbasylar elimizde qanshama. Izdeushisi, joqtaushysy joq bozdaqtar osy kýnge deyin «habarsyz ketkenderdin» qatarynda jýr. Halyq arasynda habar-osharsyz ketkenderge degen kózqaras ta әrtýrli. Bәlkim, «soghys songhy jauynger jerlengenge deyin jalghasady» degen sóz ras shyghar.

R.S Hattyng týpnúsqasy Kókshetau qalasyndaghy Kenes Odaghynyng Batyry, akademik Mәlik Ghabdullinning muzeyinde saqtauly.

Núrbolat ÁLMENOV,

Kókshetau qalasy.

Abai.kz