Qalada janbyr aralas qar jauyp túr. Terezening ar  jaghyndaghy әlem mening jandýniyemning arpalysyn surettemese de, «meniki» degendi jaqsy kóretin ózimshil bolmysym tabighat kartinasy men «Mennin» arasynan ýilesimdilik izdedi. Jaurasam da jyly kiyim kiymedim. Ózgelerdi ghana emes, ózimdi azaptaghannan adrenalin alatyn ózimshildigimnen emes, jalqaulyghymnan da emes,  kýnning jylyghanyna aldanyp, óz boyymnan týsiniksiz auyrlyqty sezingendikten, kóktemning ortasynda qalyng kiyimderimning bәrin sadaqa retinde taratyp tastap edim.

Esikting qonyrauy qayta-qayta shyryldady. Esikti ishten bekitpegendikten, kelgen qonaqty qarsy alugha barmadym.  

 – Ýidesing be? – dep ózine tәn biyazylyqpen ýn qatty.

«Soqyrsyng ba? Ýide ekenimdi kórip túrsyng ghoy». Jauap qatpastan basymdy ýnsiz iyzedim.

– Ýiing suyq qoy. Jauramadyng ba?

«Jigit bolsan, jempirindi sheship, mening iyghyma jap».

Orta boyly, atjaqty, shashy azdap tolqyndau, múnly, aqyldy kózderimen ainalasyn zerttep, saqtanyp túratyn biyazy, bilimdi, biraq ózine asa senimdi emes  jigitpen eshqashan erkin, ashyq-jarqyn sóilese almaymyn. Pәteri mening jaldap túratyn pәterime kórshi ornalasqan.

Ol mening oiymdy oqyp qoyghanday, kýlgin týsti týimeli qalyng jempirin sheship, iyghyma japty. Jempirden azdap temekining kýlimsi iysi shyghady.

«Búl temeki shekpeushi edi ghoy...».

Ol mening oiymdy taghy da oqyp qoyghanday kýlimsirep:

– Podezdegi eki boyjetkenmen býgin sóilesip edim, solar shekken temekining iysi ghoy, – dedi.

«Eki boyjetkeni» – tómengi qabatta túratyn toghyzynshy synyptyng eki oqushysy.

– Sen taghy da olargha «temeki densaulyqqa ziyan» dep leksiya oqydyng ba? – dedim әdettegidey ekeuara dialogtaghy sózimdi qaytalap. – Áyeli bar erkekke ghashyq bolu, kýndiz-týni sony oilau, «әielinen qaytsem de tartyp alam» dep jospar qúru da kýnә ma? Bireudi jaqsy kóru, onymen taghdyryndy qosudy armandau – qalaysha kýnә bolady? Seninshe, men de kýnәharmyn ghoy, – dep onyng aqyldy kózderine jaratpay qaradym.

– Sen onymen eshqashan ómirde betpe-bet kezdesken joqsyng ghoy. Sen kýnәhar emessin, sen – óz qiyalynnyng qúrbanysyn. Oghan degen seziming osydan bes jyl búryn oyansa, osy kýnge deyin onymen kezdesuine bolar edi ghoy. Saghan óz qiyalynmen ómir sýru únaydy, sol sebepti, sen onymen kezdesuden qashasyn. Kezdessen, ony mәngilikke joghaltyp alatynyndy bilesin. Búl psihologiyalyq soqqyny sening nәzik jýikeng kótermeydi. Oghan degen sezim, qúshtarlyq – sening әlsiz jýikelerindi emdep, sening  ómir sýruge qúshtarlyghyndy arttyrady. Saghan ózindi ózing saqtau ýshin osy róldi oinau únaydy. Sen onyn, jalpy eshkimning sening ómirinning rejisseri bolghanyn qalamaysyn. Áyel jaratylysy retinde sening eng basty qateliging – osy. Ózindi ózing azaptap taghy da osylay qansha jyl ómir sýresin? Taghy da bes jyl ma, әlde on jyl ma? Álde otyz jyl?..

– Otyz jyl? Mening endigi ghúmyrym otyz jyldan az...

– Adam óz ajalyn ózi shaqyrmaugha tiyis. Adam óz ómirin boljay bastaghan kezde qasynda shaytan túrady,  – dep Sanat maghan jaratpay qarady.

– Men onyng ekinshi әieli bolugha da namystanbas edim, – dedim.

Ol meni estimegendey terezeden dalagha kóz saldy.  Ólgen kepterdi shúqyp jep jatqan qarghanyng әreketin ýnsiz baqylay bastady.

– Bala kezimde sheshem esik aldyndaghy kerilgen jipke jana soyylghan maldyng etin tizip jayyp, meni etti qarauyldaugha qoyatyn. Kitap oqyp otyryp, etti úmytyp ketetinmin. Qargha shúqyp, shúqyp, etti jerge týsiretin. Kórshi ýiding búralqy iyti kelip, jerge týsken etti alyp qashatyn. Men itting artynan quyp sharshaytynmyn. Men itti quyp jýrgende qargha etti taghy  da shúqyp,  jerge týsirip, ol etti basqa kórshimizding iyti jep ketetin. Men ókpem óshkenshe, ekinshi itti qualaymyn. Jete almaghasyn yzalanyp, tas laqtyryp, úratynmyn.

Ómir keyde qargha men itting arasyndaghy qarym-qatynasqa úqsap ketedi. Qargha eshqashan itti etpen toydyru turaly oilaghan emes. Qarghanyng mýddesi – óz qarnyn toydyru. Sayasat sahnasyndaghy «qarghalardan» qalghandy «iyt» sekildi pysyqtar jymqyryp ketse, óz qazynasyna ie bola almaghan halyq «qarghalardyn» emes, «itterdin» artynan quyp jýredi. Sebebi, qarghagha qaraghanda ókpesi óship, tili salaqtap, әiteuir bir itke jetuge bolatynyn biledi. Búl oiyn neshe jylgha sozylady? Jalpy búl oiynnyng tarihyna qanshama jyl? Búl oiyn atadan balagha, nemerege miras bolyp qalyp jatyr. Formulasy, erejesi bar búl «zúlymdyq oiyny» da barlyq oiyndar sekildi zerttelui kerek qoy. Ony zertteuge eng batyl, shynshyl, prinsipshil adamnyng ózi batpaydy. Sebebi, búghan deyin zertteuge talpynghandardyng ómiri ólimmen ayaqtalghanynan qorqady,  – dedi múnly kózderimen renishin jasyra almaghan ol.

As bólmege ótip, shay qoyyp jatqanymda da Sanat sóilep jatty. Men onyng bir sózin estip, bir sózin estimedim. Ádettegidey dastarhan jaymastan, qolyna shaygha qant salynghan keseni ústattym. Ol betime tandana qarady. Ýide eshqanday azyq-týlik joghyn, keshe qara sugha kýrish qaynatyp jegenimdi, býgin de qúr kýrishti qaynatyp jeytinimdi jalghan namysshyldyqpen oghan aityp, múng shaqqym kelmedi.

 – Ol eshqashan biylikke aralaspaydy, onyng bәrinen kónili qalghan, – dedim beysanaly týrde.

Sanat: – Kim turaly aitasyn? – dep betime tandana qarady. Sosyn әldene sanasyna jetkendey: – Ony úmytatyn uaqyt jetti ghoy. Ómir ótip barady. Ómirdi qúr qiyalmen, illuziyamen ótkizuge bolmaydy. Jas emessin, túrmys qúryp, bala sýning kerek, – dep betime janashyrlyq keyippen qarady. – Bizding ghasyr – depressiya ghasyry, biraq romantikterding ghasyry emes. Qiyalmen ómir sýru adamdy Qúdaydan alystatady.

–  Pragmatikterdi Qúdaygha jaqyn dep saghan kim aitty? – dedim jaqtyrmay.

– Ángime – romantikter men pragmatikter jayly emes. Qiyalmen ómir sýretin adam myna ómirden alystap ketedi. Ómirden alystau – Qúdaydan alystaugha aparatyn qadam. Shynayy ómirding erejelerimen oinap jýrip (otbasyn qúru, bala sýi), ózindi joghaltpay, kemeldendirip, Qúdaydy izdeu kerek. Qúdaydy izdeu arqyly ghana bayansyz ómirden mәn tabugha bolady. Ruh tәnde eshqashan tynyshtyq tapqan emes. Allagha qúl bolu arqyly ghana jan tynyshtyq tabady. Jan tynyshtyghyn tabu – jyldardyn, tózimdiliktin, shydamdylyqtyng jenisi.

– Men óz Qúdayymdy izdep jýrmin, – dedim. – «Jýz jyldyq jalghyzdyqtyn» avtory Gabrieli Markes: «Men Qúdaygha senbeymin, biraq odan qatty qorqamyn» dese, keyipkerleri Qúdaymen ymyragha kelmeytin Kamu «...maghynasyzdyq – búl Qúdaysyz jasalghan kýnә» deydi. Biraq olardyng eshqaysysy Qúdaysyz emes edi. Adamzattyng aqyl oiyn damytugha ýles qosqan, «úiyqtap jatqan milardy» oyatyp, «sanalardy silkintken» olar óz Qúdayyn izdedi. Olar Qúdaymen esh «deldalsyz» tikeley qarym-qatynas jasady. Olar Qúdaysyz emes edi, biraq keyde ómirdegi ghana emes, jýrektegi balans saqtalmaghan kezde óz Qúdayyn joghaltyp aldy...

Ol: – Jýrektegi balansty saqtau – imangha, adamnyng senimine baylanysty. Myna ómirde izgilik jasay almasang da, adamdardy jaqsy kóru kerek. Adamdy býkil kemshiligimen sýiip, keshiru arqyly Qúdaygha jaqyndaugha bolady. Keshirim – izgilikting alghashqy baspaldaghy. Nadan, toghyshar ghana keshire almaydy. Adamdardy jek kóretin pendelerden men qatty qorqamyn. Olar zúlymdyq jasaugha qabiletti. Bireudi únatu, jaqsy kóru, sýy – ol qylmys emes. Álemdi izgilik, meyirimdilik, Qúdaygha degen mahabbat qútqarady. Óz seziminning qúlyna ainalyp, bir otbasyn búzu – moralidyq qylmys. Óz aryng men úyatynnyng tútqynyna ainalyp, «moralidyq qylmysty jasamaymyn» dep óz sezimindi túnshyqtyryp, ózindi shektey beru – búl janalyq ashugha, myna әlemdi ózgertuge tiyis basty qoqyspen toltyru. Adamnyng miy da kәdimgi aqparattyq fayldardy saqtaytyn fleshkagha úqsaydy. Midy artyq qoqystan, virustan saqtau kerek. Adamnyng basy qoqysqa tolsa, miymen ghana emes, fiziologiyalyq túrghydan da júmys isteuge qabileti әlsireydi, – dedi.

 – Týsinesing be, onyng mening qiyalymdaghy ýishikten shyqqanyn qalamaymyn.

– Ony qiyalyndaghy ýishikten shygharghyng kelmeytindey ol – oiynshyq emes, adam, – dep keshirimdi jýzben jymiyp, bosaghan keseni qolyma ústatty. – Týsinesing be, sol qiyalyndaghy ýishikke ony emes, sen ózinning túlghalyq qasiyetindi, armanyndy,  ózinning «Mendigindi» jasyrdyn. Ózindi ózinnen bosat.  Sonda ghana sen eshkimning qúrbandyghy emes ekenindi, ózinning qúrbandyghyng – ózing ekenin sezinesin. Ómir degenimiz – Sen!

– Ómir degenimiz – salystyru oiyny. «Salystyru oiynynan» adamdar «tepe-tendikti» izdep sharshaydy. Ómirden «tepe-tendikti» tapqandar Qúdaydy kóbine úmytyp ketedi,  al tappaghandar úmytpaydy. Úmytpaytyny sol: Qúdaygha renjip, jylaydy,  úrsysady, tipti Qúdaygha til tiygizip, qarghap ta jiberedi.  Ózine ózi sanaly týrde qoljúmsap ólgen kez kelgen adamdy aqtap alghym keledi.  Biraq men o dýniyedegi emtihanda qazylar alqasynyng mýshesi emespin ghoy, – dedim.

Osy kezde onyng telefony shyryldady. Áyeli. Sanat jol apatyna týsip, tósek tartyp jatqanda auru kýieuin tastap, orys jigitpen ketip qalghan.

– Sen әielindi keshirding be? – dep súradym.

Oghan degen esh sezimim bolmasa da, әielinen qyzghanatynymdy sezdim.  

– Mening keshirgen, keshirmegenim oghan týkke de qajeti joq. Ony keshiru maghan kerek. Zúlymdyqtan saqtanu ýshin ghana emes, sol zúlymdyqty jasamau ýshin de kektenbey, keshire biluimiz kerek. Túlghalyq qasiyetindi saqtap, ózindi joghaltpau ýshin de keshirudi ýirenuge tiyispiz. Ákening kekshildigi – úl balany әielderdi qorlap, ósh alugha iytermelese, sheshening kekshildigi – qyz balany erkekterge zúlym, aram dep qaraugha ýiretedi. Áyelin jek kóretin erkektin, bolmasa, kýieuin jek kóretin әieldin  balalary psihologiyalyq soqqy alghandyqtan ómir sýruge qúshtarlyqtary bolmaydy, olar ómirdi eshqashan sýimeydi. Ózderine qoljúmsap óletin balalardyng kópshiligi osynday otbasy qúndylyghy ayaqqa taptalghan otbasynan shyqqan. Al men úlymnyng úzaq ómir sýrgenin armandaymyn. Áyelim óz ómirin sýrip jatyr. Ýilener kezde bolashaq jarymnyng tabighatyn tereng zerttemegen ózim kinәlimin, – dep menimen qoshtasyp, balasymen kezdesuge ketti.

Sol sәtte suretten ghana kórgen onyng sýikimdi sary balasyn kórgim keldi, betinen sýiip, qatty erkeletkim keldi. 

***

Qala maghan uaqytty saghyndyrady. Uaqyttan janylysyp, adasyp jýrgendey kýy keshem. Kóp adamdar baratyn baghytynan janylysyp, qaytar jolda adaspaydy. Al, men kerisinshe, barar joldan emes, qaytar joldan adasam. Qala kóshelerinde asyghyp bara jatqan adamdardan uaqytty súraghym keledi. Qabaqtary týnergen adamdardyng janarynan ózimdi kórip, olardyng da uaqytty bilmeytinin týsinem... 

Abai.kz