«Qaranghy qazaq kógine,

Órmelep shyghyp kýn bolam», − demekshi, men shekem qyzghannan el preziydenttigine eks-ýmitker bolghan joqpyn. Qazaq handyghyn qúlatyp alghannan keyingi bodandyq kezende «myng ólip, myng tirilgen» halqymyzdyng boyyndaghy qúldyq psihologiyasynyng senin búzyp, Allanyng bergen Tәuelsizdiginen aiyrylyp qalmau ýshin Qazaqstan Respublikasynyng shanyraghyn shayqaltpay, keregesin keneytip, uyghyn bekite týsu maqsatyn kózdedim. Qazaq eli bir adamnyng jeke menshigi emes, osy eldegi әrbir azamattyng «Búl – mening de elim!» dep oilaytyn ortaq ýii ekenin dәleldemek bolyp, memleketshildik sananyng qalyptasuyna ýles qossam, biylikting demokratiyalyq jolmen auysuyna az da bolsa jol ashsam dedim.

Núrsúltan Nazarbaev aghamyz shiyrek ghasyr boyy jas memleketting irgesining qalanuyna, onyng beybit ómir keshuine kóp ýles qosty. Biraq ol qoghamdaghy túraqtylyq pen biylikting myzghymastyghyn qamtamasyz etu jolynda memleketting negizin qalap otyrghan qazaq últynyng mýddesin bodandyq dәuirdegidey ózge elding mýddesining kólenkesinde qaldyrdy. Últtyq qúndylyqtar ensesin kótermedi, qazaq tili qaghaju kóruden kóz ashpady, «Qazaqsyz Qazaqstan» qúru iydeyasy Kenestik kezendegidey basymdyqqa ie boluyn toqtatpady. Óz elinde túryp, qazaqtyng qoly − tendikke, tili − bәsekelestik jaghdaygha jetpedi.

Kez kelgen biylikting qyzmetining eng basty ólshemi – demografiya. Elimizde 25 jyl búryn 17 million halyq bar bolsa, qazir de sol dengeyden aspadyq. Bir-eki million nemis, grek, orys tarihy otanyna qonys audarsa, olardyng ornyn – shet elden kelgen qandastarymyz toltyrdy. Tabighy ósim bolghan joq. Al osy merzimde kórshi ózbek elining sany jeti-segiz milliongha ósti.

Elimizding halqy bay men kedeyge, orystildi jәne qazaqtildi әlemge bólindi. Bes Fransiyagha tatityn keng baytaq aumaqty mekendep otyryp, qala manynan jeti sotyq jer uchaskesin alugha zar boldyq. 20-30 jyl pәter kezegin saryla kýtkender sany qanshama?! Múnay men gaz jәne týsti metalgha bay jerde túryp, Qytaydyng bir qalasyndaghyday 17 million halyqtyng auzyn aqqa, kiyimin kókke jetkizu – qol jetpes armangha ainaldy degenge kim senedi? 24 jylda shiykizattan basqa birde-bir ónim óndirgen joqpyz. Aqysyz júmys isteytin auruhana men mektep joqtyng qasy, al bar bolsa para beruge mәjbýrsin. Balany balabaqshagha beru de, oqugha, qyzmetke ornalastyru da, sottasu da – aqy tóleusiz nemese parasyz sheshimin tappaytyn problema. JEMQORLYQ pen JAGhYMPAZDYQTY joyyp, adal ómir sýru mýmkin emestey kórinedi. Múnyng bәrine narazylyq bildirip, kóshege shyghyp, sheru jasaugha rúqsat joq. Sóz bostandyghy men oy erkindigi shektelgen.

Ziyaly qauym azamattyq belsendilik tanytugha, elimizding sayasi-ekonomikalyq, últtyq-ruhany mýddesin qorghaugha reseyshil, avtoritarlyq biylik aldynda sharasyz bolghandyqtan, DÁRMENSIZDIK depressiyasyna úshyrady. Sonyng bir belgisi retinde jastar arasynda ózine-ózi qol salushylyqtan әlem boyynsha aldynghy qatargha shyqtyq. Ýlkender jaghy eshtenege jany auyrmaytyn salghyrttyq, NEMQÚRAYLYLYQ dertine shaldyqty. Últtyq qúndylyqtar ayaq asty qalyp, jastarymyz dәstýrsizdik pen adasushylyq jolyna bet búrdy. Qazaq boludan arlanatyn, birin-biri mensinbeytin, tipti, jek kóretin adamdardyng qatary kóbeydi.

Elde shiyrek ghasyrdan beri JASANDYLYQ pen KÓZBOYaUShYLYQ keninen etek jaydy. Ótirik úrandar men kózboyaushylyq reformalar kóbeydi. Jasandy saylaular elding jasampaz qogham qúrugha degen, әdilettilik ornatugha degen senimin shayyp jiberdi. Al adam balasynyng eng basty ruhany qorghany – SENIM emes pe?! Barlyq saladaghy reformalar jartykesh jýrgizildi. Barlyq azamat zang aldynda teng bolatyn, tolyqqandy demokratiyalyq ashyq qogham qúra almadyq. Memleketimizding sayasi-ekonomikalyq, aqparattyq tәuelsizdigi qaytadan Kremliding qanjyghasyna baylanyp bara jatqan joq pa degen ýrey tudy. El mýddesi men últ mýddesin emes, qara basynyng qamyn jeytin jemqor, jaghympaz jandar joghary baghalanyp, al el qorghaugha tyrysqan memleketshil, erkin oily, adal adamdar – «ekstremist», «últshyl» retinde jazyqsyz qudalaugha úshyrady.

Kenestik zaman sayasaty qayta ornaghanday halge jettik. Kompartiya ornyn «Núr Otan» almastyrdy. Sany bar, sapasy joq jalghan partiyalar kóbeydi. 90-jyldardyng basyndaghy «Azat» partiyasy men 2000-jyldardyng basyndaghy shynayy «Aq jol» («Naghyz Aq jol») partiyasy avtoritarlyq biylikting qysymynan óz júmysyn toqtatty. Qazirgi «Aq jol» men JSDP-nyng «oppozisiyalyq oiynyna» kópshilik qauym senbeydi.

Qysqasy, qoryta aitsaq, qazirgi tanda Qazaq elining kóginde búdan jýz jyl búrynghy «Alash» partiyasy sekildi shynayy últtyq-demokratiyalyq partiya qúru «elesi» kezip jýr. Biylikting toqpaghyna tótep bere almay, jik-jikke bólinip ketken sayasy toptardy bir tudyng astyna biriktiretin uaqyt pisip jetti. Olay etpesek, Resey biyligi Qazaq elining tәuelsizdigin qaytadan kókpargha salatyn týri bar. Alayda osy qauip-qaterdi týsinetin Álihan men Ahmettey adal azamattardyng basy biriktirilmey túr. Múnday partiyanyng kerektigin jetinshi mәrte qayta saylanayyn dep otyrghan Núrsúltan Nazarbaev aghamyz da, kópúltty otandastarymyz da týsinetin shyghar. «Menen keyin kýl bolmasan, býl bol!» («posle menya hoti – potop!») dey qoymas.

Eger biylik mýmkindik berse, múnday jana túrpatty partiyanyng úiymdastyru júmysyn qolgha alugha quana-quana kirisetin azamattar barshylyq. Men de ózimdi solardyng qatarynan kórgim keletinin jasyrmaymyn.

Jarylqap QALYBAY, 

QR Preziydenttiginen eks-ýmitker.

P.S. Osy elding adal azamaty retinde aitqan «Datymdy» kópti kórgen Elbasymyz dúrys qabyldar dep oilaymyn. Preziydent saylauynyng nauqany kezinde ashyq pikir bildiruge bolatyn shyghar endi...

Abai.kz