Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4582 0 pikir 27 Nauryz, 2015 saghat 18:20

QÚSAYYNOV KÁSIPORYN JÚMYSShYLARYMEN JOLYQTY

QR preziydenttigine kandidat Ábilghazy Qúsayynov Almatyda birqatar kәsiporyn júmysshylarymen kezdesu ótkizdi.

Alghashqy kezesu «OBIYS» Kompaniya» JShS-ynda ótti. Á.Qúsayynov ekologiyalyq jәne ónerkәsiptik qauipsizdik mәselesin kóterdi.

«Býginde ghalamshardy ainalghan ozon qabatynyng búzyluy, Álem múhittaryndaghy sudyng lastanuy, jerding lastanuy, topyraqtyng qúnarsyzdanuy, biologiyalyq tirshilikting azuy jәne t.b. mәseleler ózekti bolyp tabylady. Qazirgi uaqytta ekologiya biologiyanyng shenberinen shyghyp, adamzattyng qorshaghan ortamen qarym-qatynasyn zertteytin pәnaralyq ghylymgha ainaldy. Ekologiya «adam – tabighat» problemasyn zertteude kýrdeli әri úzaq joldan ótti. Adam men Tabighat arasyndaghy qarym-qatynastyng ózindik ereksheligi bar. Adamgha sana berildi, sol arqyly ol tabighatta alatyn ornyn aiqyndap, Jer jýzinde óz jaratylysynyng mәnin týsinuge mýmkindik aldy. Qazirde ekologiyany «adamzattyng jeke ýii» – biosfera turaly, onyng erekshelikteri, adammen qarym-qatynasy jәne baylanysy, al adamnyng jalpy qoghammen baylanysy turaly ghylym dep te atap jýr. Biologiya shenberindegi derbessiz pәnnen ekologiya keshendi pәnaralyq ghylymgha – aiqyn dýniyetanymdyq mazmúny bar zamanauy ekologiyagha ainaldy.

Býgingi kýni ekologiya tiri organizmderding qorshaghan ortamen baylanysy turaly biologiyalyq ghylym degen bastapqy týsiniginen alshaq birneshe ghylymy salalargha jәne pәnderge bólinedi. Qazirgi zamanghy ekologiya tek biologiyanyng ghana emes, jalpy jaratylystanu ghylymdarynyng shenberinen daralanyp shyqty. Zamanauy ekologiyanyng iydeyalary men prinsipteri dýniyetanymdyq mazmúngha iye, sonyng negizinde ekologiya adamzat jәne mәdeniyet turaly ghylymdarmen ghana emes, sonday-aq filosofiyamen de tyghyz baylanysta. Jýz jyldan astam tarihy bar ghylymnyng osynshalyqty ózgeriske úshyrauyna qarap, zamanauy ekologiya serpindi damushy ghylym degen qorytyndy jasaugha bolady», - dedi Á.Qúsayynov.

Jalpy alghanda, Ábilghazy Qúsayynov pen júmysshylar arasyndaghy kezdesu mazmúndy әri qyzyqty ótti.

Abay-aqparat.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3235
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364