Omar JÁLEL, abaytanushy:
- Omar agha, býgingi qoghamda islam ishinde nebir aghymdar payda bola bastady. Sol aghymgha kirip ketken jastarymyzdyng auzynan «qazaq dinsiz bolghan, Allagha serik qosqan, aruaqqa tabynghan, ata-babalarymyz adasqan» deytin sózderdi jii estiytin boldyq. Siz aitynyzshy, qazaqtyng dini qanday boldy? Qazaq dinsiz bolghan ba?

Omar JÁLEL, abaytanushy:
- Omar agha, býgingi qoghamda islam ishinde nebir aghymdar payda bola bastady. Sol aghymgha kirip ketken jastarymyzdyng auzynan «qazaq dinsiz bolghan, Allagha serik qosqan, aruaqqa tabynghan, ata-babalarymyz adasqan» deytin sózderdi jii estiytin boldyq. Siz aitynyzshy, qazaqtyng dini qanday boldy? Qazaq dinsiz bolghan ba?

- Dinning tarihyna ýniletin bolsaq, islam dini Saud Arabiyasynda VII ghasyrda payda boldy. Al qazaq dalasyna VIII ghasyrda keledi. Tarihtan belgili, H ghasyrda Qarahanidter deytin úly memleket bolghan. Islam sonyng memlekettik dinine ainalady. Bizding islamdy VIII ghasyrdan bastap qabyldaghanymyzdyng ýlken dәleli - H-HI ghasyrlarda qazaq dalasynda dinning ýlken renessansy bolady. Sol uaqytta din ghúlamalary dýniyege keledi. Atap aitsaq, islam dinine baghyt-baghdar kórsetken, islam dinining qazynasyna ólsheusiz ýles qosqan úly dalamyzdyng ghúlamasy Qoja Ahmet Yasaui, onyng shәkirtteri - Hakim Ata dep atalyp ketken Sýleymen Baqyrghani, Sofy Allayar, Ahmet Iýgneki, Sayf Saraiy­lar jәne әl-Farabi, Jýsip Balasaghúni, Múhammed Haydar Dulaty syndy ghúla­malar shyqqan. Bir Otyrardyng ózinen 30-gha tarta әl-Farabiylerding bolghanyn qazirgi zertteushiler zerttep jazyp júr. Qarap otyrsanyz, islam dini payda bolghannan keyin bir ghasyr óter-ótpes uaqytta din qazaq jerine taray bastaghan. Sondyqtan da qazirgi kezde keybireulerding «qazaqqa din taramaghan» degeni - bos sóz. Múnday sózdi olar qazaqtyng tarihyn bilmegendikten aitady.

Endi ekinshi bir mәsele, HIH ghasyrda keybir orys zertteushilerining qazaqtardaghy músylman dinining әlsizdigi turaly, key­bireulerining qos dindi ústanatyndyghy jayynda jazghan pikirleri bar. Búl pikirler de negizsiz emes. Óitkeni qazaq dalasy orys memleketine qosylar aldynda 300 jylgha sozylghan qazaq-jonghar soghysyn bastan ótkerdi. Ýsh ghasyrgha sozylghan soghystyng kesirinen músylman renessansynyng nәtiyjesinde dýniyege kelgen alyp islam mәdeniyeti birte-birte әlsirey bastaydy.

Arab sayahatshylary Mauerannahr jayynda bylay jazady: «Syrdariyanyng jaghalauynan tamnyng ýstine sekirip shyqqan laq tamnan týspesten sekirip otyryp, Ámudariyagha deyin jetedi», - deydi. Yaghny búl Mәurenahrdaghy, bizding baba­la­rymyzdyng ejelgi baytaghyndaghy, bylaysha aitqanda, jiydelibaysyndaghy qalalar­dyng tyghyzdyghyn bayqatqan. Sol qala­lardyng bәrinde: Syghanaq, Sauran, Yangiykent, Taraz, Sayram, Otyrar, Yasy, Qarnaqta medrese­ler, dinning oshaqtary bolghan. Yasauiydi, Sýleymen Baqyrghaniydi, Jýsip Balasaghúniydi, әl-Farabiydi, Sofy Allayar­dy tudyrghan úly mәdeniyet oshaq­tary jonghar shap­qynshylyghynyng nәtiyjesinde qirap, medreseler kýizeliske úshyrap, kóbisi qúryp ketti. Sol shapqyn­shylyqtyng kesirinen qazaqtar búrynghy otyryqshylyq mәdeniyetinen alystap, birynghay kóshpeli sharuashylyqqa kóshuge mәjbýr boldy. Jazushy Múhtar Maghauin «Qazaq tarihy­nyng әlippesi» atty enbeginde: «Sol kezende qazaqtardyng dinsizdenui, morali­dyq hal-ahualynyn, ahlaghynyng әlsireui bastaldy», - dep ashyq jazady. Orystardyng «qa­zaqtardaghy din әlsiz» deuining sebebi osydan, yaghny osynday bir súrapyl, nәubet zaman­dardy basynan keshirgendiginen. Sodan HIH ghasyrda qazaq әleumeti orys mәdeniyetimen betpe-bet kelip, olardyng bodanyna ainalady. Otarlaudyng qauipti qyspaghyna týsken qazaqtargha ózge jat mәdeniyettin, әleuetti mәdeniyetting kómeyine jútylyp ketu qaupi tudy. Mine, osy kezde dinning ekinshi bir renessansy payda boldy. Bizding qazaqtyng basshylary, ghúlamalary, Qúnanbay siyaqty el qamyn jegen erleri eger qazaq qazir dinge bet búrmasa, búrynghy dindi janghyrtpasa, qazaqtyng orystanyp, shoqynyp, últtyng joyylyp ketu qaupi baryn ishtey sezdi. Osy kezde batysta Jәngir han, Qarqaralyda Qúnanbay qajy meshit saldyrsa, ontýstikte Maman bay, shyghysta Ábdikәrim bolys medrese salyp, ýlken qayrat kórsetti. Osy otarlanu qaupi tudyrghan diny janghyryghudyng nәtiyjesinde el ishinde Orta Aziyanyng diny oqu oryndaryn tamamdaghan Nauan haziret syndy ghúlamalar payda boldy. Osy faktorlardyng barlyghy qazaq dalasynda dinning ekinshi bir renessansyn tudyrdy. Qazaq balalary medreselerde oqy bastady. Alash qoz­ghalysy kóshbasshylarynyng barlyghy derlik medreselerden tәlim alyp shyq­qandar. Osynday kýrdeli de qiyn prosesti qazaq basynan ótkerdi. Obektivti bolu ýshin osynyng bәrin eskergen jón. Son­dyqtan da qazaq esh uaqytta dinsiz bolghan emes.

- «Biz taza islamdy ústanamyz, dinning tazalyghy ýshin kýresemiz» deytinder de bar? Búlar kimder?

- Ol ras, qazir bireuler «taza islam» jayynda jii pikir aitatyn boldy. Arabtyng «sәlәf» degen sózi «taza islamdy ústanushy» degen maghynany beredi. Olar VII-VIII ghasyrlarda ómir sýrgen. Yaghny Payghambarymyzdyng sahabalary. Taza islam jayynda pikir aityp jýrgender ózderin «sәlәfiymiz» deydi. Halyq olardy ishinara «uahhabshylar» dep te jýr.

- Jalpy, «din tazasy» degen ne ózi? Din ózi taza bola ma?

- Din Saud Arabiyasynda payda boldy. Qúran arab tilinde týsirildi. Alayda Alla taghala dindi arabtargha ghana emes, býkil adamzatqa týsirdi. Qúran arabsha bolghandyqtan, arab tilin bilu kerek. Óitkeni Abay atamyz: «Kimde-kim arab tilin bilmese, dindi taza bilmeydi, kóp sóilep, basty auyrtady», - deydi. Jalpy, arab tilin bilu shart.

Endi din týskenge deyin arabtardyng ózderining ústanghan әdet-ghúryptary, salt-dәstýrleri, diny nanym-senimderi boldy. Islamdy arabtar ózderining nanym-senimderi, salt-dәstýrleri arqyly qabyl­dady. Áriyne, olardyng nadandyq zamanyndaghy dәstýrine kóptegen ózgerister engizildi. Kóp qúdaygha tabynushylyq joyyldy, qyzdardy tiridey kómuge tosqauyl qoyyldy. Sol kezde mәdeniyet degen payda boldy. «Mәdeniyet» degen sóz «madina», yaghny «qala» degen sózden shyqqan. Bylaysha aitqanda, «qalalyq mәdeniyet» degen maghynagha sayady. Arabtarda din týskenge deyin jaziralyq mәdeniyet bolsa, keyin Mekke men Mәdina qalalarynda dinning sharapatymen qalalyq mәdeniyet qalyptasty. Sodan bastap din jan-jaqqa taray bastady. Islam dini adamzatqa týskendikten, basqa da júrtqa tarauy kerek boldy. Al ol júrttardyng da ózining ústanghan salt-dәstýri, nanym-senimderi, ózderining filosofiyasy bar bolatyn. Osyny eskergen Payghambarymyz sahabalaryna «dindi ózge halyqtargha sindiru ýshin sol halyqtyng salt-dәstýrine tiyispender, núqsan keltirmender, eger sharighatqa qayshy kelmese» degen edi. Osy sózdi ústanghan sahabalar, Payghambarymyzdyng úrpaqtary - qojalar qazaq dalasyna kelip, qazaqtyng salt-dәstýrine, týriktik dýniyetanymyna negizdelgen erekshe bir islam mәdeniyetin qalyptastyrdy. Onyng kórnekti ókili - Qoja Ahmet Yasaui. Al qazir dinning tazalyghy jayynda әngime aita­tyndar - qazaqtyng salt-dәstýrin ysyryp tastap, taza arabtyng dinin qabyldatqysy keletinder. Yaghny arabtyng salt-dәstýrine negizdelgen dindi. Olar sony taza din dep úghady. Al qazaq halqy islamnyng syrtqy formasyna ghana qanaghattanyp qalmay, islamnyng ishki mәiegine ýnilgen, ishki maghynasyn tapqan sopylyq aghymdy qabyldady.

- Ata-babamyzdy dinsiz dep shygharyp jýrgen alabóten aghymdargha qalay toytarys bere alamyz?

- Shәkәrim ózge aghymdardy «shataq dinder» deydi. Bizde shataq dinderge hizbut tahriyr, uahhabiylik aghymdar siyaqty islam dininde payda bolghan radikaldy aghymdar jatady. Byltyr Novgorodtan Volkov degen sektolog kelip ketken bolatyn. Sonda ol «shataq dinder» jayynda bylay dedi: «Búl shataq dinderge toytarys beruding bir-aq joly bar. Búlarmen tikeley kýresip esh nәtiyje shyghara almaysyn. Búlarmen kýresu ýshin últtyq immuniytet kerek. Últtyq immuniytet degenimiz - sol halyqtyng ózining últtyq salt-dәstýri, últtyq dýniye­tanymy. Sony mektepten bastap oqytu kerek». Sózining jany bar. Orystar «svyatoe mesto pusto ne byvaet» deydi, yaghny qazaq ruhaniyatynda ózge aghymdar kirip ketetindey bos jer bolmauy kerek. Ol ýshin balagha mektepten bastap qazaq ruha­niyatyndaghy úly túlghalardyn: Yasauiydin, Abaydyn, Shәkәrimnin, Mәshhýr-Jýsip Kópeyúlynyng enbekterin oqytu kerek. Yasauiyding ilimi auyr deytin bolsa, eng bolmaghanda ýsh ghúlamanyng enbegin oqytyp, mektepten balalardyng últtyq immuniytetin qalyptastyryp shy-gharuymyz qajet. Oghan arnayy mamandar dayyndau kerek. Angliyada ózderining últtyq dýniyetanymyna negizdelgen «anglikanskaya serkovi» degen bar. Olar ózderining dinderin balalaryna qanshama qarjy bólip, balabaqshadan bastap oqytady. Sonda әlgilerden «Sender nege sonshama aqsha shygharyp, balalargha dindi bala­baqshadan bastap oqytasyndar?» dep súraghanda, olar: «Eger biz qazirden bastap balalardy ózderining últtyq mәiegimen qorektendirip ýlgermesek, ertengi kýni olar basqa, bizge jat aghym­dardyng qúshaghyna kirip, qaqpanyna týsip, búzyla bastaghan kezde, memleketting tútastyghyna qauip tóndire bastaghan kezde, olardy qaytaru ýshin biz búdan bes-alty ese kóp qarjy júmsaymyz», - degen eken. Qazir bizde anasyn jylatyp, atasynyng saqalyn júlyp, «sender kәpirsinder», «sening qolynnan tamaq ishpeymin, óitkeni sen namaz oqymaysyn» deytin radikaldy aghymdardyng ishine kirip ketken jastar bar. Sol jastarmen memleket ne isterin bilmey otyr. Kýresetin esh dәrmen joq. Osynday qiyn jaghdaygha dushar bolmau ýshin biz mektepten bastap Abay, Shәkәrim, Mәshhýr-Jýsipting enbekterin oqytuymyz kerek. Mine, sonda ghana biz onday aghymdargha qar­sy túra alamyz.

- Mýmkin, últtyq immuniytetti qalyptastyratyn ortalyqtar ashu kerek shyghar?

- Onynyz ras. Últtyq immuniytetti qalyptastyru ortalyqtaryn qúru kerek. Ony shartty týrde «qazaq mәdeniyetin janghyrtu ortalyqtary» desek te bolady. Biraq maqsaty últtyq immuniytetti qalyp­tastyru bolu kerek. Jәne onyng qoghamnyng býkil salasyn qamtyghany jón. Iranda últtyq immuniytetti qalyptas­tyratyn ózde­rining últtyq әdebiyeti eken. Olar fizikke de, himikke de, matematikke de Firdousi, Rudakiylerdi oqytatyn kórinedi. Olardan «fizikke, himikke Firdousy men Rudaky nege qajet?» dep súrasa, olar: «Eger biz qazirden bastap olardyng últtyq immuniytetin qalyptas­tyrmasaq, ertengi kýni onyng himiyasy men fizikasy kimge qyzmet etetini týsiniksiz», - dep jauap beredi eken. Bizge de osynday ústanym qajet. Al biz balanyng mektep kezindegi ruhaniyatyn bos kenistik etip jiberip alamyz da, ol sol bos kenistikpen uniyversiytetke keledi. Sol kezde radikaldy aghymdardyng yqpalyna týsedi. Olar qazaqtyng órimdey úl-qyzdaryn tughan júrtynan, tól mәdeniyetinen, tili men dilinen alystatyp, óz halqynan jiyirkendirip, elin jamandatugha ýiretedi, «ata-babang adasqan» degen uly uaghyzdy sanalaryna sinirip, últtyq nigilizm ruhynda tәrbiyeleydi. Qazir syrttan keletin aghymdar ózine tartu ýshin, eng birinshi, últynan jiyirkendiruge tyry­sady. Olar «әlemdegi eng úly halyq - arab, әlemde arabtyng sheyhterinen asqan dana eshkim joq» degen sana qalyptastyrady. Búghan ulanghan jas ertengi kýni qazaqtyng ózine qarsy shyghady. Onday baladan patriotizmdi, otansýigishtikti kýtu beker.

Sondyqtan da últtyq immuniytetti qalyptastyru - kýttirmeytin sharua, auaday qajettilik. Jәne múny asa yjdahatty­lyqpen, aqylgha salyp, keng piship, maman­darmen kenese otyryp, arnayy baghdarlama jasap, mektep baghdarlamasyna engizuimiz kerek. Mektepting qazaq әdebiyeti, dintanu pәnderining múghalimderin abaytanudan, shәkәrimtanudan, mәshhýrtanudan arnayy kәsiby biliktiligin kóteretin dayyndyqtan ótkizu qajet. Óitkeni arnayy dayyndyghy joq adam búl aty atalghan ghúlamalardyng enbekterindegi diniy-filosofiyalyq oilar­dyng terenine boylay almaydy. Osy babalarymyzdyng ilimin boyymyzgha sinirip, últtyq immuniytet qalyptastyra alsaq, onda ini-qaryndastarymyzdy syrttan keletin teris pighyldy aghymdar eliktirip әkete almaydy.

- Sizding oiynyzsha, últtyq immuniytetti qalyptastyru ýshin mektep balalaryna úsynylatyn baghdarlama qanday sipatta bolghany jón?

- Mening oiymsha, Abay, Shәkәrim, Mәshhýr siyaqty ghúlamalardyng enbegin jattatu kerek. Jattau - ol ózi jattyghu jәne búdan jady payda bolady. «Jady» degen sóz dinde «eske alu» degen maghynany beredi. «Alpamys» jyrynda «Bir Qúdaydy jad qyldy» degen joldar bar. Yaghny búl jerde «bir Qúdaydy eske aldy» degen maghynada qoldanylyp túr. Qazir bizde «Shәkәrim oqulary» ótip jatady. Búlar - óte keremet nәrseler. Óitkeni Shәkәrimning ilimin tek qana jattau arqyly alugha bolady. Jattaghan kezde ilim, núr adamnyng boyyna birte-birte sinedi. Basynda týsinbeuing mýmkin, biraq keyin birtindep ilimning syry ashyla bastaydy. Sondyqtan da ghúlamalardyng shygharmalaryn tek jattatu kerek. Shәkәrim bylay deydi ghoy:

- Qyryqtan songhy qyrymdy,
Synamaq bolsang týrimdi,
Kóreyin deseng núrymdy,
Jiy-daghy oqy jyrymdy.

Kýn sayyn yaky aiynda,
Jattap oqyp payymda.
Jan men Tәniri jayynda
Dәlelim kóp tynymdy.

Shәkәrim ózin tanu metodikasyn ózi aityp otyr. Bala týsinbeydi dep qoryqpau kerek. Shәkәrim ilimi birte-birte ózi ashyla beredi.

Osylardyng bәrin mektep baghdarla­masyna engizetin bolsa, bala әri qazaq әdebiyetin iygeredi, әri dinnen, mәdeniyetten habardar bolady. Eng bastysy - últtyq immuniyteti qalyptasyp shyghady.

- Býginde meshitterimizde jýrip jatatyn diny nasihatqa qanday bagha berer ediniz? Kóniliniz tola ma? Últtyq immuniytetti qalyptastyrugha qan­shalyqty ýles qosyp jatyr?

- Diny nasihat bizde óte jaqsy jýrip jatyr. Bir ghana jetispeytin nәrse, ol - qazaqtyng mәdeniyeti. Bizding elde ashylghan medreselerding eshqaysysynda qazaqtyng tól mәdeniyeti terendetip oqytylmaydy. Qazirgi kezde biz dindi jalang oqytpauymyz kerek. Dindi qazaqtyng mәdeniyetimen baylanystyryp oqytu qajet. Bizding diny nasihatymyz sonda ghana halyqtyng kónilinen shyghatyn bolady, sonda ghana últtyq immuniytetting qalyptasuyna septigin tiygizedi.

Alashqa aitar datym...

Qazirgi din ústanghan keybir bauyrlarymyz bir-birin «ahiy», «uhti» deytin boldy, yaghny «ahiy» arab tilinen audarghanda - «bauyrym», «uhtiy» -  «qaryndasym» degen sóz eken. Mine, osymen-aq shataq dinder jastarymyzdy «agha», «apa», «qaryndasym», «sinlim», «bauyrym» degen sózderden ajyratyp jatyr. Tipti  qazaqsha attaryn arabshagha  auystyryp jatqandaryn da kezdestirdik. Bizdikiler Kótibar, Boqkót, Itbay bolyp-aq әulie bolghan ghoy. Qazaqta Quat, Suat Ábuseyitovter deytin ataqty әnshiler bar. Olardyng esimderi alghashynda diny maghynada bolghan eken. Bir kýni Mәshhýr-Jýsipke atalary ekeuining auzyna týkirip beruin súrapty. Mәshhýr-Jýsip әlgilerden esimderin súraydy. Ekeuining de esimi Alla taghalanyng atymen, sipattarymen baylanysty bolyp shyghady. Mәshekeng sonda atalaryna qarap: «Áy, sening Allada neng bar? Sen ómir boyy Allanyng bergen quatymen jylqy baqtyng (jylqyshy bolsa kerek), Allanyng bergen suatymen jylqyndy suardyn, sóitip, bala-shaghandy asyradyn, elge qúrmetti boldyn, sondyqtan da bir balannyng aty - Quat, biri Suat bolsyn, tfu-tfu», - dep auyzdaryna týkirip bergen deydi. Al qazir qazaqtyng aty joghalyp barady. Atty ózgertu degenimiz - mәngýrttenuding bir tәsili.

MOLDALARDYNG QAPERINE

Alla taghalanyng uәde bergen danalyqtarynyng barlyghy - qazaq tilinde. Sondyqtan ghalym bolam desen, әulie bolam desen, molda bolam desen, qazaqtyng tilin mengeru kerek. Qazirgi moldalardyng halyq arasyndaghy bedelining joqtyghy nede dep oilaysyz? Olar arab tilin biledi, hadiys, ayatty biledi, biraq qazaq tilin bilmeydi, qazaqtyng ruhany mәdeniyetinen maqúrym. Sondyqtan da qazaqqa jaqynday almaydy. Al búryn qazaqtyng moldalary qanday bolghan? Olar qissa-dastandardy jatqa sapyrghan ghoy. «Qozy Kórpesh - Bayan súlu», «Farhat - Shyryn» siyaqty dastandardy jatqa aityp otyrghan. Molda - «ghúlama» degen sóz. Qazir búl sóz «devalivasiyagha» úshyrap, janaza shygharatyn, Qúran oqityn dengeyge deyin týsip qalghan. Al búryn olar ghúlama bolyp, bala oqytqan, nandaryn adal enbekpen tapqan. Sondyqtan da qazaq balagha bata bergende «molda bol» degen.

Saltan Sәken

«Alash ainasy» gazeti