Eki ýsh júmanyng jýzine ainaldy - deputattarymyz belsendi. Mәjilis deputattaryn aitamyz. Seltiyip serke jýris kórsetkenimen selt etpeytin senat pen eshnәrsege mәu dep ýn qosa almaytyn mәslihattan góri әrkez osy mәjilisting ishinen birli jarym adamnyng dauysy estilip túratyny ras. Aytatyny bir eshki bolghanymen (әzil) ysqyryghy «jer jaratyn» (E. Túrsynovtyng «Kelin» fiylimi turaly byltyrdan bastalghan «jyrdy» esinizge alynyz) Beken, әigili Bekbolat Tileuhan bar. Ózine etene jaqyn taqyryp bolghan song ba, taghy bir әnshi-deputatymyz Núrlan Ónerbaev ta óner, mәdeniyet mәselesine qatysty әngimege jii soghyp túrady. Dúrys deymiz. Deputat qauymy  jiylyp alyp sayasatty ghana sóz etuge mindetti emes. Onyng ýstine jahandasyp jatqan zamanda qazaq mәdeniyetining basyndaghy ahualgha Pralament sarayynan mәn beretin jannyng joqtyghyna qynjylushy edik qoy ilgeride. Endeshe, Tileuhan men Ónerbaydyng  qam qareketin jalang populizmnen joghary baghalay bilgenimiz jón.

Mәjilisting túraqty deputaty, anda sanda Pavlodar oblysyna әkim boludy qalaytyn ishki tilegi qylang berip qalatyn Tito Syzdyq ta oryndy mәselelerdi kóterip jýrgen deputattardyng biri.

Eks-ministr, býgingi deputat, ministr kezinde elding qorasyndaghy tauyghyn sanaymyn dep pәle qylghan Qaraghúsova hanym da ekonomika, qarjy jayyn talqylaytyn Ýkimet saghattarynda isting ar jaq, ber jaghynan habardar ekenin andata sóilep otyrady.

Eki ýsh júmanyng jýzine ainaldy - deputattarymyz belsendi. Mәjilis deputattaryn aitamyz. Seltiyip serke jýris kórsetkenimen selt etpeytin senat pen eshnәrsege mәu dep ýn qosa almaytyn mәslihattan góri әrkez osy mәjilisting ishinen birli jarym adamnyng dauysy estilip túratyny ras. Aytatyny bir eshki bolghanymen (әzil) ysqyryghy «jer jaratyn» (E. Túrsynovtyng «Kelin» fiylimi turaly byltyrdan bastalghan «jyrdy» esinizge alynyz) Beken, әigili Bekbolat Tileuhan bar. Ózine etene jaqyn taqyryp bolghan song ba, taghy bir әnshi-deputatymyz Núrlan Ónerbaev ta óner, mәdeniyet mәselesine qatysty әngimege jii soghyp túrady. Dúrys deymiz. Deputat qauymy  jiylyp alyp sayasatty ghana sóz etuge mindetti emes. Onyng ýstine jahandasyp jatqan zamanda qazaq mәdeniyetining basyndaghy ahualgha Pralament sarayynan mәn beretin jannyng joqtyghyna qynjylushy edik qoy ilgeride. Endeshe, Tileuhan men Ónerbaydyng  qam qareketin jalang populizmnen joghary baghalay bilgenimiz jón.

Mәjilisting túraqty deputaty, anda sanda Pavlodar oblysyna әkim boludy qalaytyn ishki tilegi qylang berip qalatyn Tito Syzdyq ta oryndy mәselelerdi kóterip jýrgen deputattardyng biri.

Eks-ministr, býgingi deputat, ministr kezinde elding qorasyndaghy tauyghyn sanaymyn dep pәle qylghan Qaraghúsova hanym da ekonomika, qarjy jayyn talqylaytyn Ýkimet saghattarynda isting ar jaq, ber jaghynan habardar ekenin andata sóilep otyrady.

Aldan Smayyl, Zeynolla Alshynbaev, Núrtay Sabiliyanovtar da «halyq qalaulysy» deytin mәrtebege layyq sergektik tanytudan tanbay keledi.

Búlardyng syrtynda «eki baygha tiyemin» dep esirgen, tayaudan beri «Eki júldyz» deytin shougha qatysyp Qazaqstan últtyq arnasynan kórgen elding zәresin úshyryp bastaghan Bahyt Syzdykova, jurnalisterding jýikesi «jýdegen» deytin jәne sol jýikesi «jýdeu» jurnalisterding arqasynda tanylyp taltanday basatyn  әnebir seleubas deputat siyaqtylar mәjilis sarayynda syqyp otyr.

Mine, osynday jaqsyly jamandy, belgili belgisiz deputattardyng qatarynan Jarasbay Sýleymenov degen azamattyng aty suyrylyp shyqty. Bәlkim, deputtatarymyz tórinde Oral Múhametjanov otyrghan mәjilisting shekti merzimine deyin júmys isteytinine senbegendikten aldyn ala qam jasap jatyr ma, kim bilsin? Áyteuir shetinen kózge týsip, ondy soldy mәlimdeme, saual órbitip, tipti, 2010 jyldyng budjetin ýnemdeuding superýlgisin kórsetken Bolat Jәmishov deytin ministrdi otstovkagha jibere jazdady. Redaksiyamyzgha mәlim derekkózderining habarlaryna qarasaq, mektepterge saylaudyng «sәni» - kók jәshikter jetkizilip jatqangha úqsaydy. Mәjilis merziminen búryn tarap saylau bola ma, әlde sonday bir baylau bola ma - ony uaqyt kórseter. Bizdiki basqa әngime.

Qazir ózi ishten tynyp, ishtey bulyghyp jýrgen jandar az emes qoy. Jarasbay myrza da solardyng sortynan boluy yqtimal. Jaqynda Jarasbay jaryldy. Jarasbaydyng Premier-ministr Mәsimovtyng atyna joldaghan deputattyq saualynan júrt tegis habardar. Sondyqtan ony basynan týsip bayandamay-aq qoyalyq ta, tómendegidey qortyndy sózge kóshelik.

Birinshiden, Jarasbay myrzanyng deputattyq saualy bizdegi «últaralyq kelisim» sayasatynyng keri ketkenin aimanday etti. Biz kәri jasymyz qalmay úlarday shulap «últaralyq kelisimnin» «Últan qúly» bop jýrsek, bylayghy júrt byq demepti. «E-e, mynau qazaqtyng jeri ghoy, ortaq Otanymyz ghoy, endi kelege kelip, úghysayyq, qalanyng kóne atauyn yn-shynsyz qalpyna keltireyik» degen bir jan tabyldy ma «últaralyq kelisimge» úiyghan elding ishinen?..  Taghy da qazaq әdilet jolynda, aqiqat jolynda jalghyz qaldy. Malybay, Molovodnoe, Shelek, Mayatas oqighalaryn oiynyzgha oraltynyz. Sol kezde: «Janym-au, sorly qazaqtyng qashanghy soryn sorpaday qaynata beremiz? Osylardyng jaghyna shyghyp bir sóileyikshi» degen jannyng tóbesi kórindi me  «kelisimnin» terisin sýirep tozdyrugha ainalghan aghayynnyng arasynan?!.

Ekinshiden, Jarasbay myrzanyng saualy bizding biylikting ishki sayasatta ústanghan baghytynyng mýlde baghdarsyz, jasandy, jasyq ekenin jariyagha shyghardy. Qazaq biyligi qazaqty ghana yqtyrugha, týrmege tyghugha, ýnin shygharmaugha ýirengen. Biylik sóitip, zang aldyndaghy barlyq azamattargha berilgen teng mýmkindikti tәrk etip, últ arasyn alalap keledi. Osy arada taqyrypqa qosymsha bir sóz qystyrayyq. Qytay, Resey sekildi imperiyagha ie bolghan elderde tituldy últtyng arynyn, artyqshylyghyn tejep ústau kerek kórinedi. Teginde, halyqaralyq úiymdar bizding tandaymyzda taq ete qalatyn toleranttylyqty әlgi atalghan elderden talap etuge tiyis. Biraq talap etpeydi. Talap etuden qalghan. Tek Qazaqstan ókimeti ghana qazaqtan tózimdilikti tóte súrap tóbesinde tónip túr. Bizdinshe bolghanda biylik qazaqtyng qany búzyq degen qortyndyny bir jerden tauyp alyp, qazaqtyqtan qaltyray qorqady. Olay deuimizge bir sebep - resmy Astana ýshin Qazaqstandaghy búrynghy 120 últtyng (búnyng ózi shylghy ótirik-túghyn) 130 bolyp shygha kelgeni qauipti emes, halyq sanaghynyng nәtiyjesi kórsetti - qazaq qauipti eken. Qazaq sanyna qatysty bastapqy yqtimal kórsetkish qoldan qotarylyp qaytadan jasaldy. Ony bәrimiz bilemiz. Óitkeni, milliard qytaydyng qasynda bir-birin týstep qana tanitynday qazaq júmriyatyndaghy júrttyng qarasy jylgha tayap baryp әreng jariyalandy. Búl neni kórsetedi? Búl - halyq sanaghynyng qaltarysynda bireuler qaqpaqyl sayasat oinady degendi kórsetedi. 130 sodan tughan san. Áytpese qazir әlem elderi «kóp últtylyqqa» úiygha qoymaydy. Qara kontingentti (Pariyjedegi qara nәsildilerdi) tәubesine týsirgen Sarkozy tayauda Fransiyadan syghandardyng «úly kóshin» úzatty. Eurodaq anau mynau dep synaghanymen júmys istemeytin, jastary zamanauy bilim alugha úmtylmaytyn, siqyrmen, aldap arbaumen ghana ainalysatyn syghandardy Fransiya preziydenti Sarkozy elden alastaymyn dedi de, degenine jetti. Syghandar demekshi, Balqan týbegine syghandardy qonystandyryp, otyryqshy júrt etu - EQÚY-nyng is basyndaghy tóraghasy Saudabaev myrzanyng missiyasyna jatady. Endeshe, Saudabaevymyz salyp úryp Fransiyadan shúbyryp attanghan syghandar kóshin bastap Sararqagha әkelip jýrmesin. Oibay, ghalamdyq dengeyde ghana oilanatyn bizding sheneuniktermizden ol da shyghady!

Almatyda attap bassang aldyndy syghannyng Orta Aziyada taraghan bir taby - lolylar kóldenendeydi. Lolylar ekibastan júmys istemeydi. Lolynyng qazaq sharuasyna paydasy shamaly. Al «últaralyq kelisimnin» ayasyndaghy basqa aghayyn she? Keshegi kommunister biyligindegi sovet ókimetining zamanynda Zataevich, Erzakovich, Brusilovskiy, Sas siyaqty qazaq jerinde ómir sýrip, qazaq mәdeniyetimen bite qaynap ketken kim bar qazir? Tabany kýrektey jiyrma jyldyng shiyreginde qazaqtyng baytaq әlemin qabyldaghan, parasat payymy janasha qalyptasqan tolqyn ózge últ arasynda tudy ma? Tusa qayda jýr? Nege kórinbeydi? Qazaqty búrynghyday búratana sanaytyn keudemsoqyr agha buynnyng aldyna týsip nege jarqyldamaydy? Álde biyik minbelerden, úlyq jiyndardan, týrli týsti telearna betterinen sóilenetin sózderden as bólmedegi nemese jyly kamin peshining qasyndaghy әngime jastargha әldeqayda úghynyqty әri qonymdy bolghany ma? Solay-au, tegi...

Jogharydaghy jayttar turasynda júqalap aqpar alyp túratyn biylikting manyndaghy iydeologtar «Últaralyq tatulyq pen kelisimnin» jasandylyghyn, uaqyt talabyna jaramsyzdyghyn eptep týsinedi. Biraq, basqasha qadam jasaugha erik jigerleri jetpeydi. Jarasbay myrzanyng deputattyq saualynan keyingi qoghamnyng ishtey eki úday kýige engendegi halinen osynday shyndyqty da angharu qiyn bolmay qaldy.

Ýshinshiden, Jarasbay Sýleymenovting saualy mәjilistegi últjandy deputattyng qoghamdy qanday silkiniske әkeletinin pash etti. Nege deseniz, Jarasbay myrza siyaqty núrotanshyl deputattyng Qyzyljar atyn qalpyna keltirudi súrap, Mәsimovtyng mәz-mәiram betin oiran jasaghany bastapqyda  tosyndau kóringenimen el ishi ózining últtyq tútastyghyna, shekara qauipsizdigine tereng mәn beretindigin birden tanytty. Ásirese, jastardyng әbjil qimyldap, Qyzyljardaghy bir sayttyng memleketke qarsy qasaqana úiymdastyrghan isine tosqauyl qoigha janúshyra kiriskeni kónil tolqytty. Qazaq jastary qazaqtyng jolyn kese beretin josyqsyz әreketting birine de kónbeytin osynday ishki birligi men  ójettiginen tanbasa, tayau bolashaqta qarqyndy ózgeristerding qarbalasy bastalyp ketui әbden mýmkin.

Tórtinshiden, Jarasbay Sýleymenov saualy jer-su, qala-meken attaryn ózgertu, janalau mәselesin jergilikti túrghyndardyng erkine berip qoyyp qarap otyrudyng qauiptiligin ashyq anghartty. Konstitusiyanyng 61-shi babyna salyp onomastikalyq komissiyanyng sheshimine ghana jýginetin bolsaq, qazaq jeri talaugha týsip, ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketui әbden mýmkin eken. Eki elding tólqújatyn tósqaltasyna basyp alyp, shekara syzyghyna shekesinen qarap ótetin qyzyljarlyq orystardyng oiynda ne jýrgenin biz endige bek týsinsek kerek.

Áttegen-ay,  әitkenmende Jarasbay myrza әlgi saualynan keyin mәjilis sarayynda jalghyz qalghanday kýide jýr. Aynala júrttyng әnsheyindegi emen-jarqyn  qabaghy Jarasbaygha kelgende syzday qalatyn kórinedi. Osydan keyin (besinshiden deuimizge tura keledi), Jarasbay myrzany mәjilistegi últjandy jalghyz deputat retinde tanyp, moyyndamasqa amalymyz qalmady. Elbasynyng ózi pәrmen bildirip, Preziydent әkimshiligi maqúldamasa bәrine nәmaqúl dep bas iyzep jýre beretin deputattardyng qatarynan onyng aty ozdy. Tipti, joghary jaqtyng tapsyrmasymen jasaghan mәlimdemesi bolsa da ol sendi bir qozghady. Mәjilis deputaty Jarasbay Sýleymenovting mәlimdemesi joghary jaqtyng tapsyrmasy boyynsha jasaldy dep kýmәn bildiretinder jaqynda Qazaqstan halyqtary assambleyasynyng kezekti qúryltayy ótetindigin eske salady. Sol qúryltaydyng qarsanynda keybir jer ataulary men qala ataularyna baylanysty nәzik mәselelerdi saraptap alu maqsatynda Sýleymenovting sýleylik tanytyp sóileui biylik ýshin asa kerek boldy deydi degishter. Degishter ne desede, Jarasbay myrza jarady. Qazaq taghy da qalghyp ketpese, kýn tәrtibinen búdan bylay Qyzyljar atauyn týsirmeytin bolady.

«Abay-aqparat»