Mening әjem - dýniyedegi asyl әjelerding ishindegi eng ghajaby. Ájemning bauyryna basymdy tyghyp alyp maujyraymyn-ay kelip. Onyng jan jadyratar kýnsindi iysi tanauymdy qytyqtap, óne boyymdy balbyratady-ay kelip. Ájem menin…

Tynysyndy tilip ashatyn tang samalyn daladan jetektep erte kelgen qalpy mandayymnan maydalay sipalap, ayalap oyatady. Jyp-jyly sumen beti-qolymdy «әke-kókelep» jýrip әreng shayyndyrady. Oyanghym kelip túrsa da jalyndyrghan ýstine jalyndyryp kergiymin-ay kelip. Ájemning qay uaqytta túryp qashan tamaq pisirip qoyatyny maghan belgisiz. Tipti sol mәselege bas qatyryp ta kórmeppin. Óitkeni, qashanda nәn sary mys samauyryn eki iyininen dem alyp meni kýtip túratyn. Alghash ret mektep tabaldyryghyn attaytyn kezim, alashapqyn toy boldy. Ony úiymdastyrghan bayaghy mening әjem ghoy. Auyl júrtyn týgel shaqyrdy-au shamasy. Dauryghyp jýr. "Qaraqtarymnan bәri sadagha" deydi.

Mektepke ózi ertip aparghan. Kezdesken jangha meni kórsetip nemerem «ólebaygha» barady deydi. Ózi de «bylay-bylay» shyqqanda ýstine iletin shәlenke kóilegi men zerli kiymeshegin kiyip alypty. Qoltyghynda kil jana dәpter men onshaqty qalamsap salynghan mening sómkem.
Býkil mektep oqushylarynyng ishinde әjesimen birge kele jatqan men ghana shygharmyn. Qolynan tas qyp  ústaghan qalpy tanauymdy deldiytip qoyamyn. Ájem barda mәrtebemning qashanda biyik ekenin ishim qúrghyr sezedi. Qorghanym menin…

Alghashqy qonyraudan keyin de әjem meni mektepke jalghyz jibergen emes. Nemeresin, túnghysh nemeresin, jan degende jalghyz úlynyng jalghasyn mektepke óz qolymen jetektep aparyp, alyp keletinine shat-shadyman. «Jaqsy oqy, - deydi maghan, - jaqsy oqysang múghaliming siyaqty oqymysty bolasyn. «Opyrap» siyaqty bastyq bolasyn. Sonda maghan «indinskiiy» shәy әperesin», - deydi. Deydi de, «sol kýnge jete alar ma ekenmin» dep qaraptan-qarap túryp kóz jasyn syghyp-syghyp alady. Nemeresi ýshin kýnine qyryq kýlip, qyryq jylaytyn әjem menin…

Aq peyil әjemning men degende shygharda jany bólek ekenin bilip alghan song jorta qighylyqty saluday-aq salamyn-au. «Aqsha bermeseng mektepke barmaymyn» dep әjemning zәresin alatynym bar. Ondayda tolghanyp jýrip qolyma sary qaghazdan bireuin ústatyp jiberedi. Sosyn: «aqshagha jaqyn bolma, jarqynym, aqshagha jaqyn bolghandardy dýniyeqor deydi. Onday adamdar jaman bolady», - deydi. Bilmeytini joq әjem menin...

Poshtashy qyz zeynetaqy tarata kelgende «dókimentke» maghan qol qoydyrady. Ózi sosyn soghan mәz. Aqsha taratatyn qyzgha bir «kók qaghaz» ústatyp jiberedi. Nemeremning qol qoyghany ýshin dep. Keng qoltyq әjem menin…

Ájem qanday zat alsa da qos-qostan alatyn. «Ólebaydaghy» alghashqy jana jyldy qarsy alu keshine әjem maghan bir ólshemdi, bir týsti bes jeydeni qabattap, onyng syrtynan jempir, qalyng palito kiygizip ertip barghany bar. Sonda ýlken synyptyng qyzdary tegin kýlkige qaryq boldy-au. Alanghasarlau әjem menin…

Ájem eshqashan ashulanbaytyn. Eng jaman sózi «túqymyng óskir» edi. Ájemning kózi deytin sary sandyqtan sarghysh tartqan zerli kiymeshekti alyp bauyryma ayalap basyp túrmyn. Jan-dýniyem ezilip bara jatyr. Júparyndy ansadym, әje! Tausylmas saghynyshym menin…

Kiymeshekting de ózindik qasiyeti bolady eken-au. Kiymeshek joghalghaly beri kelinder de kesirlenip ketkendey. Kiymeshegimen aibyndy edi Ájem menin…

Erghazy MANAPÚLY.

Taldyqorghan.

Abay.kz