Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik hatshysy Gýlshara Ábdiqalyqova Astanadaghy Q.Quanyshbaev atyndaghy Memlekettik akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatryna arnayy at basyn búryp, «Abylay hannyng armany» atty tarihy dramany tamashalady.

Atalmysh óner ordasyna memlekettik hatshymen birge Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly, Astana qalasy әkimining orynbasary Ermek Amanshaev, sonday-aq senat jәne mәjilis  deputattary, elordadaghy ziyaly qauym ókilderi keldi.

«Abylay hannyng armany» kórermenderge jana núsqada úsynyldy, onda ótken men býgingi kýnning arasyndaghy ýzilis tappas ruhany baylanys bar. Qoyylymnyng avtory - belgili jazushy-dramaturg Duman Ramazan, qongshy-rejisseri - Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Bolat Úzaqov. 

Shygharma Abylay hannyng jonghar shapqynshylyghynan qazaq halqyn qorghauynan bastalady. Onda Abylay hannyng qazaq halqyn ómir ótkelderinen qalay aman-esen alyp shyqqany, hannyng kóshbasshylyq qasiyetimen birge, adamy bolmys-bitimi, qayratkerligi, sayasatkerligi, aqyl-parasaty,  erjýrek batyrlyghy men kemengerligin jan-jaqty ashyp kórsetedi.  

Qoyylymda Abylay hannyng rolin belgili akter Quandyq Qystyqbaev, sonymen birge, bas keyipkerlerdi Janqaldybek Tólenbaev, Jәnibek Músaev, Qasymhan Búghybay, Ayman Karpseyitovalar somdady.

Kesh sonynda Memlekettik hatshy G.N.Ábdiqalyqovagha teatrdyng kórkemdik jetekshisi, QR Halyq artiysi, rejisser Talghat Temenov alghysyn bildire otyryp, jýrekjardy tilekterin bildirdi.

Sonday-aq, Memlekettik hatshy G.N. Ábdiqalyqova tarihy taqyryptaghy atalghan spektakli Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn memlekettik dengeyde merekeleu jónindegi tapsyrmasy boyynsha qoyylyp otyrghanyna alghysyn bildirdi.

SAHNA SYRTYNDAGhY SYR

Gýlshara ÁBDIHALYQOVA:

– Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy boyynsha jyl boyy mәdeny jәne ghylymy baghyttaghy әrtýrli is-sharalar bolady. Ol is-sharalar elordamyz Astanada, jergilikti jerlerde, aimaqtarda da úiymdastyrylady. Sonday sharalardyng biri - býgingi Q.Quanyshbaev atyndaghy memlekettik akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatryndaghy «Abylay hannyng armany» atty qoyylymymen bastaluy. Búl qoyylymnyng jastar ýshin tәrbiyelik manyzy óte zor. Abylay han bizding tarihymyzdaghy úly túlgha. Elbasymyz aitqanday, Abylay han tek nayzanyng úshymen ghana emes, diplomat retinde de kóregendigimen eldi qorghap, Qazaq tarihynda úly túlghagha ainalghan adam.

Talghat TEMENOV:

– «Has súludyng kóz jasynday móldiregen teatr» dep, úly Ghabeng (Ghabit Mýsirepov) aitpaqshy, al Chehovting tilimen aitqanda «Tobyrdy halyq jasaytyn – teatr» dep aitqanyna keyde tang qalam, keyde qinalam. Óitkeni, býginde qazaq teatr óneri ekinshi sorttyq óner bolyp qaldy. Kóbinde búghan qazaq tilinde sóileytin qazaq qana keledi dep jatady. Sebebi, Mәskeuding bir jenil-jelpi akterleri kelse, qaltasynda aqshasynyng barlyghy sol jenil jelpining qasynda jýredi... Osyndayda qinalasyn, qynjylasyn.   

Mening Astanagha kelgenime kóp uaqyt bola qoyghan joq. Elbasynyng shaqyrtuymen kelgenime tórt-bes aidyng jýzi boldy. Qolym bosay qalghan shaqta әsem qala, әdemi qala Astanany aralap jýrip, ýlken Joghary prokuraturanyng ghimaratyn kórip qyzyqtym. Qasynda qauipsizdik komiyteti de bar. Ong jaghynda jogharghy sot, ministrler ýii... Kýnderding kýninde kele jatyp, aldymnan qalalyq prokuraturanyng ghimaraty shyqty. Kórdim de tang qaldym. Bir qalada qanshama prokuraturanyng baryna. Ómir baqy bir týrmesi joq, bir prokuraturasy joq qazaq halqy ghasyrdan ghasyrgha úrpaghyna qanday tәrbie bere bilgen. Bir adamyn shetke shygharmaghan. Býginde biz ne bolyp baramyz degen oida qaldym. Sol kezde úly Múhtar Áuezovting «El bolam desen, besigindi týze» degen sózi esime keldi. Besik degenimiz ne? Ol – ruhaniyat. Besik degenimiz – әdebiyet, bizding mәdeniyet, bizding tarihymyz. Onyng ishinde besik degenimiz osy «teatr». Sondyqtan, qúrmetti Gýlshara Naushaevna, siz býgin osy ruhaniyatty, mәdeniyetti, әdebiyetting barlyghyn qadaghalap otyrsyz. Baqylap otyrsyz. Býginde bizge jetpeytini ne? Ol – últtyq  strategiya. Búl da ruhaniyatqa jatady. Bizding kim bolatynymyz sizge baylanysty. Siz otyrghan altyn besikti sizge deyin qazaqtyng myqty-myqty azamattary basqardy, qazaqsha aitqanda, sol besikti sol azamattar terbetti. Biraq, er adamnyng terbetken besigimen әiel adamnyng terbeken besigi bólek bolady. Mening tilegim, osy ónerge siz kóz saluynyz kerek. Bizding teatrdyng irgesin qalaghan Jaqyp Omarúly, Qadyr Jetpisbaev, Ázirbayjan Mәmbetov, keshegi ótken Áshirbek Syghay osy teatrdyng jana ghimaratqa kóshuin kóre almay-aq ketti. Biz býginde respublikadaghy birinshi teatrmyz. Osy qalada bastau alghan alghashqy teatrmyz. Osy tirligimizdi sizder joghary jaqta aitarsyzdar, qoldarynyzdan kelgenshe jaqsylyghyn jasaysyzdar dep, ónersýier qauymnyng atynan, barlyq azamattardyng atynan biz sizge ýkili ýmitimizdi qanjyghanyzgha baylap otyrmyz. Gýlshara Naushaqyzy, siz kez kelgen júmysta, kez kelgen qyzmette  ózinizding aqylynyzben, әdemiliginizben, súlulyghynyzben aldymyzda jýrgen aru qyzsyz. Sondyqtan biz sizge qay biyikte, qay shynda bolmasyn jolynyz bolsyn dep tileymin!    

Gýlim KÓPBAYQYZY.

Abay.kz