Osydan eki ýsh jyldyng aldynda Múqannyng (Múhtar Maghauiyn) «Kesik bas –Tiri túlyp» hikayasynyng әserli tústarynan qazirgi monghol tiline audaryp ýzindiler jariyalaghan edim. Sol-aq eken, «qúda týsushiler» kóbeyip, hikayatty tolyq audaryp berudi, sonyng jelisinde filim týsirudi qalaghandar da tabyla ketti.

Ghalym Boqash bauyrym arqyly Múqannan audarugha rúqsatyn alyp, audarylghan núsqasyn Úlanbatyrgha jiberdim. Bizde bolmaghan qyzu talqylau sol jaqta jýrildi. Onyng kórkem shygharma ekenin týsingender, bir sózin de qalys qaldyrmay, әdebiyet túrghysynda keninen talqylap, onyng jalpy kóshpendiler tarihynda tendesi joq tuyndy ekenin moyyndap jatsa, kelesi top shygharmagha qoldau kórsetken adamdardy synap, onyng Mongholiyanyng tәuilsizdigine qatysty kóptegen «qúpiyanyn» perdesin ashatynyn aityp, shygharmanyng jariya etilui monghol oqyrmandaryna keri әser beretininen saqtandy. Talastyng ayaghy Oirat pen Qalqanyng jeke namysyn qozdyrdy. Onyng sebebi, orys tarapynan arnayy dayyndalghan jansyz Dambijansan turaly keybir aqiqattary әli kýnge ortalyq monghol tarapynan ashyq aitylmaytynynda bolatyn. Ortalyq, qalqa mongholdar Dambijansandy «Mongholiyany bólushi» dep qarastyrsa, demokratiyalyq tónkeristen keyingi oirattyng ghalym, jazushylary oghan shang juytqysy kelmeydi. Keybir jaghdayda, ony «Oyrattyng kósemi» dep aitatyn da últshyldar jeterlik. Alayda, Múqannyng naqty tarih jelisimen, sonshalyqty biyik dengeyde jazylghan búl shygharmasy óz baghasyn aldy, mongholdargha jetti. Endigi kezekte onyng kitap bolyp jaryq kórui, qazirshe toqtap túrghan týsirilim tolyqtalyp, jeke filim (shygharmashylyq qúpiyagha baylanysty rejisserding atyn atamadyq) bolyp shyghatynyna senemin.

«Qazirgi kóshpendilerding arasyndaghy eng úly jazushy» degen ataqty Múqana ony jaqtaytyn mongholdar berdi. «Shynghys handy» audarsanyz degen de úsynys týsude... Ony endi uaqyt kórseter. Mýmkin, densaulyghymyz syr bermese...

Jýkel HAMAY.

Abay.kz