BEYBIT QOYShYBAEV. «ÓZIM TURALY» KITAP
Almatydaghy «Ruh BG» baspasynan jazushy Beybit Qoyshybaevtyng «Ózim turaly» dep atalatyn kitapshasy jaryq kórdi. Múnda avtor ózining qalamgerlik tynys-tirshiligining qyr-syrynan syr shertedi. Jeke basynyng tәjiriybesinen órbite otyryp, kórkem shygharmashylyq tabighatyn tanugha septesetin jәitterdi tilge tiyek etedi.
Ómirbayandyq kitapsha eki bólimnen túrady. Alghashqy bólimde avtor ózining әdebiyetke kelu joly men jazushylyqtyng kiltin qalay tapqany, birtindep qalyptasqan kózqarasy jayynda әngimelese, ekinshisinde – shygharmashylyghynyng basty maqsaty haqynda oy tolghaydy. Kitapshadan oqyrman jazushynyng shygharmashylyq konsepsiyasymen tanysady, sonday-aq, tynbay izdenuding arqasynda qalyptastyrghan ózindik júmysshy filosofiyasyn tuyndylaryn jazugha qaytip qoldanghanyn, jalpy kórkem tuyndy jayyndaghy oilaryn oqyp biledi. Qalamger әngimelep otyrghan shygharmashylyq tәjiriybening әdebiyet zertteushilerine, әdebiyetti sýietin qalyng kópshilikke paydaly maghlúmattar bereri kýmәnsiz.
Kitapsha biobibliografiyalyq anyqtamalyqpen jabdyqtalghan. Avtordyng jeke basylym týrinde jaryq kórgen kitaptary tizimine 33 atalym engen. Sonday-aq qúrastyrghan jinaqtary men audarmalarynyng da tizbesi (barlyghy 24 kitap) keltirilgen.
Qalamgerding búl ghúmyrnamalyq kitapshasy biylghy 70-ke tolatyn mereyjasy qarsanynda, ózine jәne ózining oqyrmandaryna bergen esebi retinde shygharylyp otyr.
Abay-aqparat.
Surette B.Qoyshybaevtyng «Ózim turaly» kitaby