El astanasy Almatydan Aqmolagha auysqan alghashqy jyldan bastap, Saryarqagha kóshken aqyndardyng biri - Serik Túrghynbekúly. «Osy jyldar ishinde Astanagha bauyr basyp kettim», - deydi aqyn aghamyz. Qashanda aqynnyng aitar oiy azat bolghany belgili. Áytse de, ony býgingi әdebiyettegi әriptesterining jaghympazdyqqa «qúshtarlyghy» alandatady eken.

- Siz alghashqylardyng biri bolyp Zamanbek pen Altynbekting qa­zasyna oray arnau jazghan aqyndardyng birisiz. Kóptegen aqyndar marqúmdardyng attaryn ataugha ýrkip jýrgende, sizding arnau arnaghanynyzgha ne sebep boldy?

- Qazaq halqy baqigha attanghan adam­nyng artynan jaman sózder aitpaghan. Ári-beriden song últyna qarsy shyqqan adamnyng ózin de halyq únat­paghan. Zamanbek pen Altynbek últyn erekshe jaqsy kórdi jәne olar esh qylmys jasaghan joq. Ásirese Zamanbekpen qatty aralasqan jannyng birimin. Men biletin Zamanbek qazaghyna, últyna qarsy bolghan azamat emes. Jeke túlgha­larmen arasynda qaqtyghystar bolghan shyghar. Býginde onday qaqtyghystar kýn­de bolyp jatyr emes pe? Tipti kimning dos, kimning dúshpan ekenin bilmey qal­dyq. Aqyn jәne azamat retinde Zaman­bekti qazaqtyng úly túlghaly azamaty dep týsinemin. Onyng ólimining ózin mazaqqa ainaldyryp «ózin-ózi ýsh ret atty» dep otyrmyz. Meninshe, Zәkeng mazaqqa ainalatyn túlgha emes.

El astanasy Almatydan Aqmolagha auysqan alghashqy jyldan bastap, Saryarqagha kóshken aqyndardyng biri - Serik Túrghynbekúly. «Osy jyldar ishinde Astanagha bauyr basyp kettim», - deydi aqyn aghamyz. Qashanda aqynnyng aitar oiy azat bolghany belgili. Áytse de, ony býgingi әdebiyettegi әriptesterining jaghympazdyqqa «qúshtarlyghy» alandatady eken.

- Siz alghashqylardyng biri bolyp Zamanbek pen Altynbekting qa­zasyna oray arnau jazghan aqyndardyng birisiz. Kóptegen aqyndar marqúmdardyng attaryn ataugha ýrkip jýrgende, sizding arnau arnaghanynyzgha ne sebep boldy?

- Qazaq halqy baqigha attanghan adam­nyng artynan jaman sózder aitpaghan. Ári-beriden song últyna qarsy shyqqan adamnyng ózin de halyq únat­paghan. Zamanbek pen Altynbek últyn erekshe jaqsy kórdi jәne olar esh qylmys jasaghan joq. Ásirese Zamanbekpen qatty aralasqan jannyng birimin. Men biletin Zamanbek qazaghyna, últyna qarsy bolghan azamat emes. Jeke túlgha­larmen arasynda qaqtyghystar bolghan shyghar. Býginde onday qaqtyghystar kýn­de bolyp jatyr emes pe? Tipti kimning dos, kimning dúshpan ekenin bilmey qal­dyq. Aqyn jәne azamat retinde Zaman­bekti qazaqtyng úly túlghaly azamaty dep týsinemin. Onyng ólimining ózin mazaqqa ainaldyryp «ózin-ózi ýsh ret atty» dep otyrmyz. Meninshe, Zәkeng mazaqqa ainalatyn túlgha emes.

Al Altynbekting aqyl-oyy parasaty jәne bilimi men biligi talay zamandasynan artyq boldy. Altynbek - qazaq elining tәuelsizdigi men Elbasyna janymen berilip qyzmet etken adam.

- Bizding kópshilik ziyalylarymyz qyzmette balam bar nemese jep otyrghan nanymnan aiyrylamyn dep, óz oilaryn ashyq aitugha qaymyghady. Osyndayda «Túr­syn­bek Kәkishev pen Qabdesh Júmadilovtin, Dulat Isabek pen Ghabbas Qabyshevting balalary men asqazany joq pa» degen oy kelmey me sizge?

- Jogharyda aty atalghan azamat­tardyng qay-qaysysy bolsa da - batyr kisiler. Qazaqta jeke mýddeden últtyq mýddeni joghary qoyatyn azamattar bol­ghan, qúdaygha shýkir, qazir de bar. Biraq songhy kezde biz, shynynda, jaltaq jәne jaghympaz bolyp qaldyq. Reseyding 300 jylday otary boluymyz saldarynan sanamyzdy qúldyqqa jendirip aldyq. Osynyng әserinen biz­der әli kýnge deyin «zaman qalay bolyp ketedi» nemese «bala-shaghamyz ne bolady» dep qor­qamyz. Osynday ýreydi әu basta ýkimet tudyrmauy kerek edi. Últ­tyng sózin sóilegeni bolmasa, ziyaly qauym ókil­deri esh uaqytta halqyna jamandyq jasamaydy. Al últtyng sózine biylik qúlaq asuy kerek. Ókinishke qaray, biylikke últtyng sózin aitqan adam men oppozisiya jau siyaqty bolyp qaldy. Meninshe, jaulyq oilap otyrghan oppozisiya joq. Árqaysysynyng mýddesinde últtyng namysy men iydeyasy jatyr. Al últqa qar­sy adamdardy halyq ta jaqsy biledi.

Últtyng sózin aityp jýrgen azamat­targha jәne olardyng balalaryna qughyn-sýrgin bolmasa, nege shyndyqty aitpas­qa? Olardyng úrpaqtaryn nemese ózde­rin qudalau kezdesip qalyp jatady. Al qazaq últy basqalar siyaqty emes, ol - balasy men nemeresining jayyn qatty oilap, otbasyna airyqsha kónil bóletin halyq. Búl - biylikting qoldan jasap otyrghan ýreyi. Qazaq - shyn mәninde batyr halyq. Degenmen arghy ata-baba­larymyzdyng batyrlyq bolmysynan aiyrylyp qaldyq. Ásirese keyingi 70 jylghy jaghday bizderdi jaghympaz etip jiberdi. Osynyng әserinen әli kýnge deyin aryla almay kelemiz.

- Serik agha, qazirgi qazaq qoghamynyng basty derti mynau dep, ýsh kiltipandy atanyzshy.

- Býgingi qazaq qoghamyndaghy basty dert jemqorlyq pen jaghympazdyq mәselesi bolyp otyr. Shyny kerek, qazir kimge senerimizdi bilmey qaldyq. Ýkimet basyna kelgen bir-bir uәzirler ay nemese jyl ótpey jatyp, jemqor bolyp shy­gha­dy. Sonyng saldarynan biylik basyn­daghylardyng bedelin әbden týsirip boldyq. Halyqtyng ishinde basshy­lyqqa kelgen adamdy jemqor dep esepteu beleng aldy. Búl, әriyne, bizding qasi­re­timiz. Qazir bastyqqa batyl sóz aitu qiyn bolyp ketti. Basshylardyng is-әre­ketin tek Qarjy polisiyasyna tapsyryp, mindettep qoydyq. Jalpy, búl Qarjy polisiyasynyng mindeti emes.

Ekinshi mәsele - din jayy. Elimizde kópúltty halyq nemese әrtýrli din meken etedi degen jeleumen ýlken jiyndar ótkizuge әuestenip aldyq. Basqa sektalargha qaraghanda, ózimizding ata dinimiz tómen týsip ketti. Álemde islam dinin jekkórinishti, tipti qorqynyshty jagh­day­da kórsetu әdeti bar. Qazaq eli islam dinin әspettey almay otyr. Isher asyng men kiyer kiyiming bola túra, dining әlsiz bolsa, ensemizdi kóterip jýruimiz qiyndau bolady. Islam dinining ishinde últtyghymyzdy moyyndamaytyn sektalar kóbeyip ketti. Dindi sayasatqa ainal­dyrugha bolmaydy. Qazaq Abay moyyn­sún­ghan jolmen jýrui kerek.

Ýshinshi mәsele qazaq tilining jay-kýii bolyp otyr. Tildi kókpargha salyp, qan­sha­ma qarjy júmsap, әure-sarsangha týsip jatyrmyz. Azattyghymyzdy alghan son, tilimiz birinshi kezekte tәuelsiz boluy kerek edi. Olay bolmady. Týrki tektes tilderding ishinde eng maghynalysy da, auqymy tereni de qazaq tili ekenin alash arystary aityp ketken bolatyn. Qazirgi tanda tilge baylanysty ólender jazyp jýrmin. Mәselen:

Ár sózi jazylghanday tasqa bekem,

Ruhy bәrinen de asqaq eken.

On aida ýirenetin qazaq tilin

On jylgha sozghanymyz

masqara eken.

Jýresing sauatsyzdy sanap kimge?

Áriyne, bolyp jatsa talap kýnde.

Qazaqqa qajet emes qazaq tilin

Orystar ýirenedi on-aq kýnde.

Eger kenes ýkimetindey qatang talap qoysaq, tilimizdi qazaqtan búryn ózgeler ýirenip alady. Alash arystary basta­uysh mektepter týgel qazaq tilinde boluy kerektigin aitqan bolatyn. Al elimizde әli kýnge deyin aralas mektepter óz júmysyn jýrgizip otyr.

Men, óz basym, aralas mek­tepterdi alapes mektepter dep esepteymin. Onyng ala­pes­tigi kedir-búdyr kórinip túrady. Ony shyn mәninde aralas mektep dep atau­dyng qajeti joq. Ol, negizinen, orys mek­tebi.

- Al osy kiltipandardyng kózi bolyp otyrghan sayasy biylikti ózgertu qajet dep oilamaysyz ba?

- Qanday kýrdeli jaghday bolsyn, memleket oghan jay qaray almauy kerek. Al týzetuge shamasy kelmey jatsa, biylikti auystyrudan basqa qanday shara bar? Tym bolmasa kelesi biylikten halyq ýmit kýtedi. Odan keyin elbasy degen sózden artyq sóz joq. Biz kóshbasshy, últbasshy dep neshe týrli sózderdi tyq­palap jatyrmyz. Osylardyng barlyghy da elbasy degennen artyq emes. Mәselen, kóshbasshy degen de ontayly sóz emes. Sebebi, kósh adasyp nemese túiyqqa tirelip qaluy da mýmkin.

- Songhy ret tughan ólkeniz Torghaygha qashan bardynyz? Qostanaygha ógey bolghan elding ahualy qalay eken?

- Torghay tuyp-ósken jerim bolghan son, men ýshin - júmaq meken. Mening tughan ólkem tek ang aulap, jeke tabys­kerlerding kónil kóteretin ermegine ainalyp barady. Onda an-qústar kóp. Endeshe, ol jerge nege ortalyqtar ashpaymyz? An-qús ósken jerge mal óspey me? Auyzeki sózge qaraghanda, jaghdayymyz Reseyden, keyde tipti Amerikadan asyp týsedi. Sóite túra, alaqanday Torghay­dyng jayyn jaqsarta almay otyrmyz. Semey men Torghay qazaqtyng qos qanaty siyaqty qút mekeni boluy kerek.

Sebebi, Semeyde Abay Qúnanbay­úly, Torghayda Ahmet Baytúrsynúly dýniyege kelgen bolatyn. Qazaqtyng eki alybyn qaster­ley almasaq, nemenege jeke-dara memleket bolyp otyrmyz?

- Almatygha qaraghanda, Astanadaghy ziyaly qauym ókilderining ýni bәseng estiledi. Búlar biylik ústatqan mayly jilikke mәz bolyp otyrghan joq pa?

- Astanagha kelgen ziyalylardyng barlyghy - biylikting yqpalymen jәne sonyng sózin sóileuge kelgender. Kóbisi tipti biylikting qolshoqpary bolyp ketip jatyr. Áriyne, barlyghyn kinәlaugha bolmaydy. Múnda da últynyng bolashaghyn oilaytyn ziyalylar bar. Al Almatyda últtyq ruh qalyptasqan. Óitkeni onda alash arystarynyng izi qalyp, qany tógilgen bolatyn. Astanagha kóbisi kýnkóris ýshin jәne kәsip jasau ýshin kelgen. Áytse de, Astanadan kýter ýmitim mol. Astana ótken on jyldyghymen salystyr­ghanda edәuir jaqsarghan. Oghan sebepker bolghan qala әkimi Imanghaly Tasmaghan­betov siyaqty últyn sýigen azamat dep bilemin. Ony keybireuler preziydentting ónimi dep kinәlaydy. Tipti solay bolghan­nyng ózinde últtyng ruhyn tu etip kóteru­degi enbegin eshkim joqqa shyghara almaydy.

- Agha, osy súhbat shyghatyn biz­­­ding gazetimizding aidary «Dat, taqsyr!» dep atalady. Nazarbaevtan bir dat súranyzshy, ne aitatynynyzdy oqyrmanymyz bile jýrsin...

- Meni Nazarbaev qabyldamaydy. Óitken ol tizimge men siyaqtylar kir­meydi. Kirsek, bәlkim, aita alar ma edik... Sóitkenmen men eng aldymen biylik basyn­daghy býlinshilikti dereu toqtatsa eken dep aitar edim. Uәzirlerding arasyn­daghy sayasy qaqtyghystar men shayqastar ha­lyqty dinkeletip bara jatyr. Osylardy jemqorlarmen emes, últtyng na­ghyz pat­riottarymen almas­tyryp, mýlde jana betbúrys jasaytyn kezge kelip jettik.

Súhbattasqan -

Serikbay BERDIQOJA

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 35 (72) ot 06 oktyabrya  2010 g.

(Súhbat yqshamdalyp jariyalandy)