Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2881 0 pikir 10 Qazan, 2010 saghat 11:41

Janar Nizami. Atyrau qyzdary arabtardyng eteginen ústap jatyr

Qazaq qyzdarynyng ózge el jigitterining eteginen ústap, ýy bolmaqqa talpyna bastaghandary sonau 1990 jyldardyng basynda-aq bayqala bastaghan edi. Búl ýrdis qazir de «manyzdylyghyn» joghalta qoymaghangha úqsaydy. Sebebi qolda bar mәlimetterge kóz salsaq, múnday neke sanynyng artyp kele jatqandyghyn kóremiz. Qarakóz qyzdarymyzdyng basym kópshiligi bolashaq jary qay elden bolsa, sonda ketkendi jón sanaytyn kórinedi.

Mamandardyng pikirinshe, múnyng bir­ne­she sebebi bar eken. Birinshiden, qazir boy­je­tip, túrmys qúrugha dayyn qyzdardyng sa­ny jigitterge qaraghanda birneshe ese kóp. Ekinshiden, Qazaqstangha kelip, nәpaqasyn tauyp jýrgen sheteldik júmysshylardyng sany da uaqyt ótken sayyn kóbeyip keledi. Jәne shetelge baryp, oqyghan qazaq qyzda­rynyng sol elde qalyp, túrmysqa shyghyp jatqandary da jii kezdesedi. Álemdik sta­tiys­tikagha kóz salsaq, ózge el azamatymen kótergen shanyraqtyng baqyty az degende eki-ýsh jyl, siyrek jaghdaylarda ghana úzaghy­raq uaqytqa sozylatyn kórinedi.

Roza QAMZAGhALIYEVA, Atyrau qalalyq Ádilet basqarmasynyng bastyghy:

Qazaq qyzdarynyng ózge el jigitterining eteginen ústap, ýy bolmaqqa talpyna bastaghandary sonau 1990 jyldardyng basynda-aq bayqala bastaghan edi. Búl ýrdis qazir de «manyzdylyghyn» joghalta qoymaghangha úqsaydy. Sebebi qolda bar mәlimetterge kóz salsaq, múnday neke sanynyng artyp kele jatqandyghyn kóremiz. Qarakóz qyzdarymyzdyng basym kópshiligi bolashaq jary qay elden bolsa, sonda ketkendi jón sanaytyn kórinedi.

Mamandardyng pikirinshe, múnyng bir­ne­she sebebi bar eken. Birinshiden, qazir boy­je­tip, túrmys qúrugha dayyn qyzdardyng sa­ny jigitterge qaraghanda birneshe ese kóp. Ekinshiden, Qazaqstangha kelip, nәpaqasyn tauyp jýrgen sheteldik júmysshylardyng sany da uaqyt ótken sayyn kóbeyip keledi. Jәne shetelge baryp, oqyghan qazaq qyzda­rynyng sol elde qalyp, túrmysqa shyghyp jatqandary da jii kezdesedi. Álemdik sta­tiys­tikagha kóz salsaq, ózge el azamatymen kótergen shanyraqtyng baqyty az degende eki-ýsh jyl, siyrek jaghdaylarda ghana úzaghy­raq uaqytqa sozylatyn kórinedi.

Roza QAMZAGhALIYEVA, Atyrau qalalyq Ádilet basqarmasynyng bastyghy:

- Óziniz de kórip jýrsiz, Atyraudan týrli últty tabugha bolady. Bәri de - jú­mys istep, aqsha tabu ýshin osynda kel­gen­der. Bizding qyzdarymyz da olardy qaltaly, mәrt jigitter sanaytyn sekildi. 2009 jyly 118 (2009 jyldyng I jar­ty­jyldyghynda - 49) qyzymyz shetelge kelin bolyp attansa, biylghy jyldyng I jartyjyldyghynda 46 qyzdy jiberippiz. Jyl sonyna deyin búl kór­set­kish ótken jyldan artyq bolmasa, kem týspes dep otyrmyz. Meninshe, qyzdary­myz, birin­shiden, aqshagha qyzyghady, ekinshiden, sheteldegi әiel men erkekting teng qúqy­lyghyna qyzyghatyn bolsa kerek. Jәne jas aiyrmashylyqtary da aitar­lyq­tay: keyde tipti 20-30 jasqa deyin barady. Bizding qyzdarymyz ýshin kóbine birinshi neke bolyp jatsa, sheteldik ji­git­ter ýshin ýshinshi-tórtinshi neke sanala­dy. Qyzdardyng kópshiligi - sheteldik kompaniyada júmys isteytinder. Bir mysal, jaqynda әli 30-gha tola qoymaghan qyzymyzdy alpystan asyp ketken arab shalgha «úzattyq». Al myna Tayau Shyghys elderinen, Tәjikstan, Ózbekstannan kel­gen jigitter qyzdarymyzgha azamattyq alu ýshin ýilenedi dep aitugha bolady. Onyng ýstine zanda da «basqa últqa túr­mysqa shyqpa, ýilenbe» dep shekteu qo­yyl­maghan.

 

Aralas nekege tilek bildirushilerding jyl ótken sayyn artyp bara jatqandyghyn me­shit­tegi din ókilderi de joqqa shyghar­may­dy.

Múrat GhAZIZOV, «Imanghali» meshitining naiyb-imamy:

- Búl jaghday alandatarlyqtay bolghanymen, islam dininde nәsiline, últyna, týrine qarap bólmeydi emes pe? Dinimizde ózge últtyng jigitine túr­mysqa shyghyp, ózge elding qyzyna ýi­lenuge bolmaydy dep shekteu qoyyl­maghan. Tek pútqa tabynushylar bolmasa. Kuә bolyp jýrmiz ghoy, shetel­diktermen nekesin qidyru ýshin meshitke baratyn qaryn­dastarymyz kóp. Meshit­ke kelip arabpen, týrikpen, ýndistermen, afro- a­me­riy­­ka­lyq­tarmen nekesin qidyryp ketip ja­tyr. Búryn bayqal­may­tyn, al qazir kýn­nen-kýnge kóbeyip kele ja­tyr.

Kimge kýieuge shyghamyn, kimnen әiel ala­myn dese, búl - әrkimning óz erki. Degenmen aralas nekening az halyqty jútyp jiberuding eng onay joly ekendigin esten shygharmaghan dúrys.

 

 

Derek pen dәiek

Qazir jyl sayyn shamamen 100 myngha juyq neke qiylady. Sonyng ishinde 20 payyzy - aralas neke. Qoghamdyq úiymdardyng zertteuine nazar audarsaq, 18-20 jas aralyghyndaghy qazaqstandyq qyzdardyng ýshten biri (onyng 50 payyzy - qazaq qyzdary) sheteldikterge túrmysqa shyghugha әues. Jalpy, Qazaqstanda erlerge qaraghanda әielderding sany kóp. Naqtyraq aitqanda, 1000 әielge 928 er adamnan keledi eken. Olardyng ishinde 30 jas pen 64 jastaghylar arasynda erlerge qaraghanda әielderding sany basym týskenin kórsetedi. Yaghny búl jas tobyndaghy 1000 әielge 888 azamattan keledi eken.

 

Janar NIZAMI, Atyrau

«Alash ainasy» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381