Abay «Qazaqtyng ózge júrttan sózi úzyn», «baqas», «baqtalas» dep synaghanmen, jausyng dep bir-birine janystyrghan emes. Kerisinshe, «Birindi, qazaq, biring dos kórmesen, isting bәri bos» deydi. Búl jerdegi bar qúpiya әlgi qúldyq sanada jatyr. Sonyng kesirinen kerek-jaraghymyzdy Abaydyng auzymen aitqyzyp, ayaqtalmaghan oidy belinen ýzip alyp, «últtyq úran» ja­sap otyrghanymyzda.

Abay «Qazaqtyng ózge júrttan sózi úzyn», «baqas», «baqtalas» dep synaghanmen, jausyng dep bir-birine janystyrghan emes. Kerisinshe, «Birindi, qazaq, biring dos kórmesen, isting bәri bos» deydi. Búl jerdegi bar qúpiya әlgi qúldyq sanada jatyr. Sonyng kesirinen kerek-jaraghymyzdy Abaydyng auzymen aitqyzyp, ayaqtalmaghan oidy belinen ýzip alyp, «últtyq úran» ja­sap otyrghanymyzda.

Baz bireuler: «Abaydy bilemin, oqyghanmyn», - deydi. Solardyng «bilemin» degeni hakimning jay esimi ghana. Yaky bolmasa, mektepte jattaghan birneshe ólenine bola nemese Áuezovting «Abay jolyn» oqyghany ýshin Abaydy túp-túqiyanyna deyin qoparyp tastaghanmyn dep oilaydy. «Aq kiyimdi, deneli, aq saqaldy», «Súr búlt týsi suyq qaptaydy aspandy» biluimiz Abaydy bilgen bop sanalmaydy. Qysqasy, Abaydy qúr jattau (sol arqyly jýldeger bolu) anyq Abaydy tereng mengeruimizding tiyanaghy emes. Ókinishke qaray, biz biletin Abay ókshesi qanap, óresi tarylghan, dәlirek aitar bolsaq, dәretsiz qoldardyng maylyghy men sulyghyna úshyrap, әr zamananyng qoljaulyghyna ainalghan «ayanyshty» Abay. Áriyne, ol ýshin Abaydyng esh jazyghy joq. Bizding kýni býginge deyin anyq Abaydy asha almay kele jatqanymyzdyng mynaday kiltipandary bar. Birinshisi, hakim enbekterining bir izge týspegen tek­stologiyasy bolsa, ekinshisi dinsizdigimiz. Abaydyng «altyn sandyq keudesining kilti» tek qana din. Dindi (Allanyng aqiqat ghylymyn) bilmegen adam­dy Abay manyna da jolatpaydy. Abay ol adam ýshin ashylmas qaqpa, taskereng týnek. Sebebi, Abay sózi - Qúran men hadisting sintezi, osy qos qúndylyqtyng óleng bop sóilegen formasy. Osyny (dindi) bilgende ghana Abay bizding ómir sýruimizding stihiyasyna ainalady.

Amalynyz bar ma, ilkidegi imansyz qogham imandy Abaydy kenestik iydeologiyanyng som kirpishinen qalanghan suyq «qorshauyna» qamady. Ol qorshaudyng aty «Qúldyq shematizm» bola­tyn. Mine, anyq Abaydyng túmsa qúpiyasynyng tolyqqandy sóilemeuine qolbaylau bolyp otyrghan faktorlar osy ghana.

Tәuelsizdikke deyingi qoghamdyq formasiya Abaydy dәl ózi sekildi dinsiz, materialist, iysi qazaqty itting etinen jek kóretin, orys dese qong etin oiyp beretin, әsire internasionalist retinde kórsetip baqty. Abaydy dinsiz etip kórsetuge myna bir derek te jetip artylady. Mәselen, biz mektep tabaldyryghynda hakimning «Ghylymdy izdep, dýniyeni kózdep, eki jaqqa ýnildim....», «Eki keme qúiryghyn ústa, jetsin búiryghyn» de­gen oiyn «Abay batys pen shyghystyng әdebiyeti men mәdeniyetin óte jaqsy bilgen» dep oqyp keldik. Aqynnyng «eki jaqqa ýnildim» filoso­fiyasy fәny men baqy toqaylastyghy ekendigin, onyng shyghys pen batysqa ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyndyghyn keyinirek bildik. Osynday súrqiya oilargha jәdigóilengen suyq qoldar Abaydyng aqiqat oiyn búrmalap, nebir kel­te payymdar men teris týsiniktemeler jasa­dy. Mektepti atalmysh iydeyanyng negizgi synaq alanyna ainaldyrdy. Búl iynersiya bizding alpys eki tamyrymyzdy qualay aghyp, kýni býginge deyin óz missiyasyn atqaryp kele jatyr desek, qatelese qoymaspyz.

Nege deysiz ghoy...

Sebebi, Abaymen qazaqty maqtaugha da, dattaugha da bolady. Óitkeni ol qazaqtyng aqiqatqa bastau­shy ruhany qarashyghy. Ghaziz dosy, әdil synshy­sy. Qazaq ýshin Abay sózining Alla búiryghynday qabyldanatyny da sondyqtan. Múny jaqsy biletinder qúldyqtan qútylmaugha Qúnanbay ba­lasyn taghy da tyrp etkizbes tiyanaq etti. Bayaghy sol eski aurudyng simptomynyng saldarynan. Sonyng kesirinen «Oryssyz kýnimiz qaran, dýniyening kilti orystyng ghylymynda... Álgi «qazaqtyng jauy qazaq» dep Abay atamyz qalaysha bilip aitqan desenizshi» sekildi sózder býgingi biylikting eng sýiikti sózine, olar jasap otyrghan iydeologiyanyng negizgi immuniytetine ainaldy. Sanasyna shire sa­lynyp, beyopa sayasattyng beyshara keyipkerine ainalghan últty osynday qaskóy sózdermen taghy da tóbesinen úryp, tópeshteu tiylar emes. Mine, azattyqqa jetip, Abaydy tanyghandaghy siqymyz.

Al anyghynda Abay osy sózderdi aitty ma ózi?

Aytsa, qalay aitty eken, onymen eshkimning sha­ruasy joq.

«...Árbireuding tilin, ónerin bilgen kisi ony­men birdeylik daghuasyna kiredi, asa aryzdana ja­lynbaydy. Orystyng ghylymy, óneri - dýniyening kilti, ony bilgenge dýnie arzanyraq týsedi. Lәkin osy kýnde orystyng ghylymyn balasyna ýiretken jandar sonyng qaruymen taghy qazaqty andysam eken deydi. Joq, olay niyet kerek emes. Maldy qalay adal enbek qylghanda tabady eken, sony ýireteyik, múny kórip jәne ýiretushiler kóbeyse, úlyqsyghan orystardyng júrtqa birdey zakony bolmasa, zakonsyz qorlyghyna kónbes edik. Qazaqqa kýzetshi bolayyn dep, biz de el bolyp, júrt bilgendi bilip, halyq qataryna qosyludyng qamyn jeyik dep niyettenip ýirenu kerek...» (Ji­yrma besinshi qara sózi).

Kórip otyrghanymyzday, Abay «oryssha ýiren» deydi. Ýirengende diling men tilindi úmytyp delqúly bol demeydi. «Qazaqqa kýzetshi bol, el bolyp, halyq atanudyng qamyn je» deydi. Ókinishke qaray, Abaydyng «osy oqyghandary» qazaqty kýzetetin qorghaushy emes, qorlaushy bolyp, kýlli qúndylyqtarymyzdy tabangha tap­tap, talaq etken naghyz marginaldargha ainaldy. «Abay aitypty-mys» dep jýrgen jәdigóy sózding taghy birine toqtala keteyik.

«Bizding qazaqtyng qosqan aty aldynda kel­se, týsirgen baluany jyqsa, salghan qúsy alsa, qosqan iyti ózgeden ozyp baryp ústasa, esi shyghyp bir quanady. Bilmeymin, sodan artyq quanyshy bar ma eken? Áy, joq ta shyghar. Osy quanysh bәri de qazaq qaryndastyng ortasynda bir hayuannyng ónerining artylghanyna, ya bir bóten adamnyng jyqqanyna maqtanarlyq ne orny bar? Ol ozghan, alghan, jyqqan ózi emes, yaky balasy emes. Múnyng bәri - qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq, biyt­tey nәrseni bir ýlken is qylghan kisidey quanghan bolyp, ana ózgelerdi yzalandyrsam eken de­mek. Bireudi yzalandyrmaq - sharighatta haram, sharuagha zalal, aqylgha teris. ...Jýirik at - keyde ol elde, keyde búl elde bolatúghyn nәrse, qyran qús ta, jýirik it te - keyde onyng qolyna, key­de múnyng qolyna týsetúghyn nәrse. Kýshti jigit te ýnemi bir elden shygha ma? Keyde ana elden, keyde myna elden shyghady. Múnyng bәrin adam óz ónerimenen jasaghan joq. Bir ozghan, bir jyqqan ýnemi ozyp, ýnemi jyghyp jýrmeydi. Sonyng bәrin de bile túra, jerge kirgendey bolyp, ya bir aramdyghy, jamandyghy shyqqanday, nesine úyalyp, qorlanady eken?..» (Jiyrma altynshy qara sózi).

Biz búl lepesten qazaqty qazaqqa qarsy qoidyng esh synayyn anday almadyq. Tek «bir hayuannyng ónerining artylghanyna bola» sonsha kýiinip, sonsha quanghan adamdar minezine keyigen kemengerdi kóremiz. Qaytalap aitamyz, búl jerde sóz - qazaqty qazaqqa jauyqtyru emes, qazaqtyng boyyndaghy jaman, jaramsyz minez jayly. Týsiner adam bolsa, emeurini bólek, eki basqa oy aitylyp túr. Ras, Abay «Qazaqtang ózge júrttan sózi úzyn», «baqas», «baqtalas» dep synaghanmen, jausyng dep bir-birine janystyrghan emes. Kerisinshe, «Birindi, qazaq, biring dos kórmesen, isting bәri bos» deydi. Búl jerdegi bar qúpiya әlgi qúldyq sanada jatyr. Sonyng kesirinen kerek-jaraghymyzdy Abaydyng auyzymen aitqyzyp, ayaqtalmaghan oidy belinen ýzip alyp, «últtyq úran» jasap otyrghanymyzda. Ágәrәki, qazaq qazaqqa jau bolghanda, onyng on eki myng әni, alty myng kýii, mynaday fenomen dýniyetanymy bol­mas edi. Tipti býgingi kýnge jetpey-aq, etnikalyq úitqysy әldeqashan qojyrap, esimi úmytylghan úlysqa ainalar edi. Arada attay eki ghasyr ótse de, últsyzdar men teksizderding qorghanar qúralyna ainalyp qor bolghan qayran qara shalym, ghaziz qarashyghym-ay desenshi...

Biz osy orayda oiy búrmalanyp, emlesi (әribi) ózgertilgen kemenger ólenderi jayynda birer sóz shyghyndap kórmekpiz.

Abay tekstologiyasy degende bizding esimizge eng alghash bolyp M.Áuezovting ózi tikeley bas bolyp 1957 jyly jaryqqa shygharghan akademiyalyq eki tomy oralady.

Aldy 1957 jyly, ayaghy 2005 jyly tekstologiyalyq zertteuden ótken Abay shygharmalarynyng eki tomdyq tolyq jinaghynda kýni býginge deyin auyzdyqtalmay kele jatqan mynaday aghattyqtar bar. Mәselen, Mýrseyit qoljazbasynyng negizinde dayarlanyp 1909 jyly Sankt-Peterburgte basylghan Abaydyng alghashqy jinaghyndaghy «Qys» ólenining ýshinshi shumaghy býgingi kitaptardyng barlyghynda býy dep berilip keledi:

Búlttay qasy jauyp eki kózin,

Basyn silikse, qar jauyp mazandy aldy.

Boranday búrq-sarq etip doldanghanda,

Alty qanat aq orda ýy shayqaldy.

Ólenning bastan-ayaq teneuden túratyndyghyn eskersek, osy ýshinshi shumaqtyng ýshinshi joly «Boranday búrq-sarq etip doldanghanda» emes, «Buraday búrq-sarq etip doldanghanda» bolghany dúrys. Sebebi, «búrq-sarq» sózining ózi borannyng minezi hәm sinoniymi. Qarapayym ghana aitsaq, jogharydaghy shumaq qys bolady, qysta boran bo­lady degen sekildi qabyldanady eken. 1939, 1977 jylghy jinaqtarda «buraday» bolyp basylghan búl sózding odan keyingi shyqqan enbekterde «bo­randay» bolyp búrmalanuynyng syryn týsine almadyq. Ony ne sebepten ózgertkeni jayynda eshqanday týsinikteme berilmegen.

Endi «Qystan» «Qarashagha...» qaray oiysayyq. «Qarasha, jeltoqsan men sol bir eki ai» óleninin:

«....Tonghan iyin jylytyp, tonyn iylep,

Shekpen tiger qatyny býrseng qaghyp...», - dep berilip jýrgen ekinshi shumaghynyng ýshinshi joly kýdikke josyn úyalatady. Y - jansyz zat. Sondyqtan ol «tonbaydy», tong bolyp qatyp qalady. Mýrseyit qoljazbasynda búl tirkes «múzdaghan» bolyp berilgen eken. Bizdinshe, osy sózding «ton» degen týbirine bireuler «ghan» degen júrnaq jalghap býldirgen sekildi. Dúrysy «ton». Qazaqta: «Tong jibidi», -deydi. Búrmalaudyng nәtiyjesinde «tonghan» degen sóz payda bolghandyqtan, «jibitip» tirkesi de til zandylyghyna qaray «jylytyp» bolyp ózgerip ketken. Olay bolsa búl joldardy:

«....Tong iyin jibitip, tonyn iylep,

Shekpen tiger qatyny býrseng qaghyp...», - dep týzep oqysaq, qisyngha kelinkireytin tәrizdi. Abay tekstologiyasyn zerdelegende algha basa almauymyzgha taghy bir sebep, Mýrseyit qoljazbasyn (ózge de versiyalardy aighaqqa al­may) Qúran sózindey qabyldauymyz. Sóz joq, Bikiúlynyng jazbasy biz ýshin bagha jetpes altyn qazyna. Áytse de, ol jazghan key sózder «tilge jenil», «jýrekke jyly», aqylgha tompaq emes pe, osyny eskere bermeymiz.

Aqynnyng aitpaq oiynyng kýlbiltelenip, ýlken ózgeriske úshyraghan ólenderining biri

mynau:

...Shyraqtar, yntalaryng «menikinde»,

Tәn qúmaryn izdeysing kýni-týnde,

Ádilettik, arlylyq, mahabbat pen -

Ýy joldasyng qabirden әri ótkende.

Abaydy zertteushiler tórtinshi jolgha «ýi» dep ýkim shygharghanda menmúndalap túrghan myna bir aqiqatty nelikten angharmady eken.

...Mahabbatpen jaratqan adamzatty,

Sende sýy ol allany jannan tәtti.

Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep,

Jәne haq joly osy dep әdiletti.

Osy ýsh sýy bolady imany gýl,

Imannyng asyly ýsh dep sen tәhqiq bil.

Oylan daghy, ýsheuin taratyp baq,

Basty bayla jolyna, malyng týgil.

Búl jerde ýsh nәrseni (Allany, adamzat­ty, әdiletti) sýng adamnyng «imany gýli» dep ashyq aitylyp túr. Olay bolsa, jogharydaghy «Ýy joldasyng qabirden әri ótkende» degen óleng jolynyng «Ýsh joldasyng qabirden әri ótkende» bolyp oqylaryna eshqanday shýbә bolmauy tiyis.

Bizding «Mahabbatpen jaratqan adamzat­ty...» dep bastalghan óleng shumaghyndaghy «alla­ny», «jәne haq joly » degen sózderdi qaramen beruimizding mynaday sebepteri bar. Birinshiden «alla» sózi bas әrippen jazylghany dúrys. Sebebi, Abaydyng óz qolymen jazylghany «Birer sóz qazaqtyng týbi qaydan shyqqandyghy turaly» enbegi ghana ekendigin eskerer bolsaq, «alla» dep kishi әrippen berilgen barlyq sózder Abaydyng emes, ózge adamdardyng kóshirmesi. Tipti Abay kishi әrippen jazdy degenning ózinde de adamdy jaratyp, onyng alpys eki tamyrynyng aghysyn bilgen Allah Taghala nelikten kishi әrippen jazy­luy tiyis.

Ekinshiden, «Jәne haq joly...» degen sózding kanondyq núsqasyn Qayym Múhamedhanov «Abay shygharmalarynyng tekstologiyasy jayynda» de­gen kitabynda bylay dep kórsetedi: «Mәsele osy besinshi shumaqtyng tórtinshi jolyndaghy qatelikte. Osy songhy jolgha ýnile qarasaq, maghyna-mazmún jaghynan da, ólendik qisyn jaghynan da oisyrap jatyr. Abay sózine bóten sóz aralasyp, býldirip túr. Biz óleng shumaghyn bylaysha oqysaq;

Mahabbatpen jaratqan adamzatty,

Sende sýy ol Allany jannan tәtti.

Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep,

Jәne sýy haq joly dep әdiletti...

...Ólenning tórtinshi jolyn osylay týzep oqysaq, Abaydyng ózindik týpnúsqasy qalpyna keledi dep senemiz».

Biz de óleng shumaghynyng eng dúrysy osy núsqa dep qabyldaymyz.

Sol sekildi «Segiz ayaqtaghy»:

Bir kisi myngha,

Jón kisi súmgha,

Áli jeter zaman joq.

Qadirli basym,

Qayratty jasym

Ayghaymen ketti, amal joq....

Bezbenge salyp baghamdar bolsaq, búl jerdegi «ketti» sózining «ótti» bolyp jazylghany jón. Jastyng ya bolmasa ómirding ótuin «ketti» dep qarastyru sóz tabighatyna bәlendey kelinkiremeytin tәrizdi.

Myna bir shumaq ilgeridegi 1909, 1933 jylghy jinaqtarda dúrys basylghan bolsa, odan keyingi jinaqtardyng bәrinde tómendegidey búrmalanghan eken:

... Jóndi, jónsiz,

Sóz teneusiz,

Bas pen ayaq bir qisap,

Úryssa orys,

Elge bolys,

Ýiden ýrgen itke úsap.

Túraghúl ózining «Ákem Abay turaly» de­gen esteliginde búl jayynda mynaday derek keltiredi: «Bay seyildi» degen ólendi el biylegen bolystargha narazyp aitqan, «úryssa orys, elge bolys ýiden úrghan itke úqsap» degeni ýiden tayaq jep shyqqan it tystaghy jay itpen alysa ketetin әdeti bolady. Ýidegi kisige eshteme ete al­may, ashuyn tystaghy itten alyp, Ueznoydan sógis estigen bolysqa, sol it sekildi oyazgha eshteme ete almay, tystaghy jay adammen úrysady degeni». Mine, Túraghúl esteligindegi atalghan shyndyqtyng kýni býginge deyin óz qalpyna kelmey jýrgeni tipten ókinishti-aq.

Abay sózderining búrmalanuyna «eren enbek sinirip jýrgenderdin» eng ýlkeni әnshiler qauymy. «Segiz ayaq», «Boyy búlghan», «Jelsiz týnde jaryq ai», «Ayttym sәlem, qalam qas», «Kózimning qarasy», «Qaranghy týnde tau qalghyp», «Tatiyananyng әni» taghy basqalary sau­atsyz әnshilerding kesirinen әbden býlinip bitti. Mәselen:

Kózimning qarasy,

Kónilimning sanasy.

Bitpeydi ishimde,

Ghashyqtyng jarasy...

degen shumaq әnshilerding auyzymen býy dep aitylyp jýr.

Kózimning qarasy,

Kónilimning sanasy.

Bitpeydi-au ishtegi,

Ghashyqtyng jarasy.

Bizdinshe, ekeuining de key sózderinde kemshilikter bar. Búl jerde ghashyqtyq dertining bitpegen jarasy jayynda aitylyp túr. Atam qazaq adam denesindegi jarany bitti nemese bitpepti deydi. Olay bolsa, búl ólennin:

Kózimning qarasy,

Kónilimning sanasy.

Bitpedi ishimde

Ghashyqtyq jarasy, - bolghany dúrys. Osy sekildi ózgergen ólenning taghy biri «Ayttym sәlem, qalam qas» әni.

Ayttym sәlem qalam qas,

Saghan qúrban mal men bas.

Saghynghannan (bir) seni oilap,

Keler kózge ystyq jas.

Senen artyq jan tumas,

Tusa tuar - artylmas.

Bir ózinnen basqagha, (basqa jangha)

Yntyqtyghym aitylmas.

Asyl adam ainymas,

Bir betinen qayyrylmas.

Kórmesem de, kórsem de, (kórsem daghy)

Kónilim senen aiyrylmas.

Ólendegi qaramen berilgender Abaydyng tól tuyndysyna esh qatysy joq, syrttan tanylghan solaqay sózder.

Ánshi tek oryndaushy ghana emes, sol әnning nasihatshysy әri taghdyryna jauapty adam. Ol qalay aitsa, odan keyingiler de dәl solay aita­dy. Án koriyfeyleri Á.Qashaubaev, Q.Bayjanov, M.Erjanov, J.Elebekov, Gh.Qúrmanghaliyev, D.Raqyshev, M.Eshekeevterding janylys aitqan key sózderin odan keyingi oryndaushylar sol qalpynda esh týzetpesten aityp keledi.

(Ol óz aldyna jeke taqyryp bolghandyqtan, búl jerde oghan toqtala almaymyz). Oiymyzgha qozghau salghan ghazaldyng taghy biri «Ábdirahman ólgende» degen ólen.

Arghy atasy qajy edi,

Beyishten tatqan shәrbәtti.

Jaryqtyqtyng óneri

Aytugha tildi terbetti...

Osy ólenge Árham Kәkitayúly: «Beyisten tatqan» dep qate basylyp ketken. Dúrysy «Beyisten tatqay shәrbәtti» bolady. Abay әkesin beyisten tatqan shәrbәtti, yaghny «beyiske (júmaqqa) kirgen» dep kesip aitpaydy, beyisten shәrbәt tatsa eken, yaghny oryny júmaqta bol­sa eken degen tilegin aitady..», - dep týsindirme beredi. Sóz joq, biz de Árham eskertpesin óte dúrys dep oilaymyz.

Túla boyyng úyat - ar edin,

Eskerip istep oilaghan.

Tәuekelge nar edin,

Talappen tereng boylaghan.

Ólenning alghashqy jolyn «Túl boyyng úyat - ar edi...» desek, aitpaq oiy men yrghaghy bir ynghaygha keletin sekildi.

Ózgege eshbir dýniyeden,

Erkimen tiymes búl jýrek.

Ázelde taghdyr iyeden,

Qojam - sensin, ne kerek.

Nemese: Ázelde tәnirim sorly etti,

Arsyz elmen әure etti.

Jalghyz ýide kýnirentti,

Taghdyrgha bildik kóngendi...

Hakimnin: «Duman sauyq oida joq әuel basta-aq», «Áuelde bir suyq múz aqyl zerek», taghy da ózge ólenderin eskerer bolsaq, «әzelde» sózining «әuelde» bolyp jazylghany jón.

Orfografiyalyq emlesi qate berilgen sózding biri «Búl mahúrym qalmaghyma kim jazaly» de­gen óleng joly. Ghazaldyn: «Jasymda ghylym bar dep eskermedim...» dep óz-ózine ókinuimen bastalghanyna qaraghanda, búl joldyng «Búl mahúrym qalmaghyma...» emes, «qalghanyma kim jazaly» bolyp oqylghany abzal. Al tómendegi shumaq býgingi kitaptardyng barlyghynda býy dep basylyp jýr;

Kýshik it bóri ala ma jabylsa da?

Tәniri saqtar, tabandap tap úrsa da.

Arsyz adam arsandap arsyldaydy,

Ár jerde-aq keregege tanylsa da.

Abaydyng búl jerdegi aitpaghy «kýshik iyt­ter» bórini jabylsa da jene almaydy degen oy ma desek, «kýshik iyt» ózi ghana aitylyp túr. Sóitsek, onyng qúpiyasy mynada sekildi. Túraghúl óz esteliginde búl shumaqty;

Kýshikti it bóri ala ma jabylsa da?

Tәniri saqtar, tabandap tap úrsa da.

Arsyz adam arsandap arsyldaydy,

Ár jerde keregege tanylsa da...

dep keltirgen. Túraghúl núsqasy búday keyingi enbekterde eskerilip jatsa, ýlken ghaniybet bolar edi. Osyghan oraylas taghy bir kinarat Abaydyng audarma óleninde jýr. I.A.Krylovtan tәrjimalaghan «Esek pen búlbúl» ólenining ýshinshi shumaghy:

...Ónerge saldy búlbúl sonda anyratyp,

Shynghyrtyp, shymyrlatyp, sorghalatyp...

dep berilgen eken. Osyndaghy ekinshi joldy «Shyrqatyp, shymyrlatyp, sorghalatyp» dep oqysaq, búl baylaudyng týiinshegi tipten tamasha tarqala týser edi.

2006 jyly (22 - aqpanda) «Egemen Qazaqstan» gazetinde T. Júrtbaydyng «Abaydy dúrys oqyp jýrmiz be?» degen maqalasy jaryq kórgen bola­tyn. Avtor onda Abay ólenderine qatysty naqty derekter men búltartpas dәlelder úsynghan eken. «...Zady kóshire-kóshire jattalyp ketkendikten de, keyin oisha jazylghan kezde týpnúsqadan auytqyp, dәlsizdikke jol bergen siyaqty. Mysa­ly, Abay auylynyng qarttary:

Ózine sen, ózindi alyp shyghar,

Aqylyng men qayratyng eki jaqtap, - dep auyzeki jatqa aitatyn joldar jinaqtarda: «Aqylyng men enbeging eki jaqtap» bolyp basylghan», - dep Abay auylynyng qarttaryn derekke alady. Aqyldy aqsaqaldar, sóz joq, Abaydy bilip otyr. Biz búl jerde negizgi derek kózine Abaydyng ózin algha tartqymyz keledi. Mәselen «aqyl», «qayrat», «jýrek» úghymdary Abayda egizding synarynday birinen-biri ajy­ramas qosamjar sózder. Mәselen: «Qayrat pen aqyl jol tabar», «Ystyq qayrat, núrly aqyl, jyly jýrek» nemese «Aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústa». Mine, osy derekter atalghan ólennin:

Senbe júrtqa, túrsa da qansha maqtap,

Áure etedi ishine qulyq saqtap.

Ózine sen, ózindi alyp shyghar,

Qayratyng men aqylyng eki jaqtap, - bo­lyp týzelip jazyluyna negiz tartyp túr. Abay enbekterinde arab, parsy tilindegi sózderding kóp kezdesetini belgili. Eng ókinishtisi, solardyng kóbine kýni býginge deyin dúrys týsinikteme berilmey keledi. Mәselen, 2005 jyly jaryq kórgen eki tomdyq akademiyalyq enbekte «tasdiyh» sózine shyndyq, senim dep týsinikteme berilgen (Dúrysy, imandy jýrekpen bekitu ghoy). Dәl osy taghdyrlas ózgeriske úshyraghandardyng biri «ziyagh» (zaya) sózi. 1909 jyly Sankt-Peterburgte, 1922 jyly Tashkentte basylghan kitaptarda:

Japyraghy quarghan eski ýmitpen,

Ziya ghyp ómir sýrip bos jýrippin.

Jybyr qaghyp, kónildi tynshytpaydy

Qashanghy ótip ketken búldyr kóp kýn ...

degen shumaqtyng ekinshi joly odan keyingi enbekterde: «Qiyal qyp ómir sýrip, bos jýrippin» bolyp ózgerip ketken. 1922 jyly Tashkentte basylghan kitaptaghy «zaya» sózine Alash arystarynyng biri Halel Dosmúhamedúly: «Zaya (arabsha) zyyagh - bosqa, bos ketu, bos ótkizu, joghaltu» dep týsinik bergen. Búl qay jaghynan bolsyn kónilge qisyndy pikir. Al onyng ne se­bepten «qiyalgha» ainalyp ketkendigin esh týsine almadyq.

Osyghan qarap otyryp-aq, H. Dosmúhamedúlynyn: «Biz mәdeniyetti júrt bolsaq, Abaydyng jýz bet ólenine myng bet joru (kommentariy) jazylghan bolar edi» degeni aina qatesiz aqiqat ekendigine taghy bir kózindi jetkizesin.

Joru degennen shyghady, biz Abaydy ishine qondyrghan kәnigi «abaytanushy» emespiz. Sondyqtan әntek basqan qadam, jetpegen jeri bo­luy bek mýmkin. Dey túrghanmen kózimiz sense de, kónilimiz hosh kórmegen key ólenderine qadariy-qalimizshe qozghau saldyq.

Maqalamyzdyng basynda Abaydy qazaq halqynyng ruhany qarashyghy degen bolatynbyz. Qúnanbay balasyn qúldyqtan qútylmaudyng qúryghy retinde paydalanu (key kitaptar ony missioner retinde de kórsetip baghuda) әlgi «qarashyqqa» jasalghan qiyanattardyng eng ýlkeni dep oilaymyz. Biz «ayanyshty» Abaydan osy­ny angharyp, osyny týisindik. Al arghy jaghyn aitpasaq ta bolady. Qazaqty «Abay» degen aqiqat pen aghartugha bastaushy qarashyghynan aiyryp, su qaranghy zaghip etu. Desek te osy bir jymysqy niyet qazaqty su qaranghy etpese de, onyng kózine «kózildirik» kiygizip ýlgerdi. Ol ruhany qarashyghymyzgha taghylghan «ózgeni zor, ózindi qor» qazaqty «kishi», orysty «nәn» etip kórsetetin qúldyq kózildirigi. Amalynyz bar ma, býgingi biylik (sayasat) bizderge osy kózildirikting ar jaghynan qarap otyr. Basy ashyq bir aqiqat bar. Kózildirik ózgermese, Abay da ózgermeydi. Ol bizder ýshin ashylmas qaqpa, taskereng týnek kýiinde mәngilik qala beredi...

 

«Jalyn» jurnaly №7. 2010j.