Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3628 0 pikir 2 Mausym, 2009 saghat 05:52

Erjan BAYTILES. BIZ ERLIK JASAY ALAMYZ BA?

Kóne týrki zamanyna boylap, saqtar men ghúndardyn, qypshaqtardyng dәuirin sózben surettep, erlik dastandaryn sanamyzda janghyrtpay-aq qoyalyq. Shynghys qaghan zamanynda shynyraugha qúlamay, shyn beynesin saqtap qalghan babalardyng aituly joryqtaryn taghy qaytalap ne kerek? Ýlken úlystan irgesin bólek salyp, qazaq degen handyq qúrghan Kerey men Jәnibekting jankeshtiligin júrttyng bәri biledi. Qasym, Esim, Tәuekel, Abylay handardyng zamanyndaghy últty saqtap qalu jolyndaghy bolghan kýresterdi tarih degen kәri tarlan boyyna saqtap, býginge jetkizdi. Zamanynda qazaq ýshin qan keshken Han Kenening sústy beynesi kóz aldymyzda әli túr. Qysqasy, qayqy qylysh taghynyp, sauyt-saymanyn asynyp, bes qaruyn saylanyp shyqqan tekti túqymnyng úldary tughan halqynyng bolashaq ómiri ýshin erlik jasady. Bastaryn bәigege tikti. Janyn ayamady. Sonyng bәri qazaq ýshin bolatyn. Onyng bәri bolashaq úrpaqtyng qamy edi. Olar erlik múratty erikkennen emes, biz ýshin jasady. Býginde biz qymbat kólik minip, bes júldyzdy qonaqýige týsip, qymbat restorandardan as iship, ayaq bosatyp jýrsek, ol eng aldymen Allanyn, onan keyin atalarymyz jasaghan erlikterining arqasy. Shamanyz kelse, dau aityp kóriniz.

Kóne týrki zamanyna boylap, saqtar men ghúndardyn, qypshaqtardyng dәuirin sózben surettep, erlik dastandaryn sanamyzda janghyrtpay-aq qoyalyq. Shynghys qaghan zamanynda shynyraugha qúlamay, shyn beynesin saqtap qalghan babalardyng aituly joryqtaryn taghy qaytalap ne kerek? Ýlken úlystan irgesin bólek salyp, qazaq degen handyq qúrghan Kerey men Jәnibekting jankeshtiligin júrttyng bәri biledi. Qasym, Esim, Tәuekel, Abylay handardyng zamanyndaghy últty saqtap qalu jolyndaghy bolghan kýresterdi tarih degen kәri tarlan boyyna saqtap, býginge jetkizdi. Zamanynda qazaq ýshin qan keshken Han Kenening sústy beynesi kóz aldymyzda әli túr. Qysqasy, qayqy qylysh taghynyp, sauyt-saymanyn asynyp, bes qaruyn saylanyp shyqqan tekti túqymnyng úldary tughan halqynyng bolashaq ómiri ýshin erlik jasady. Bastaryn bәigege tikti. Janyn ayamady. Sonyng bәri qazaq ýshin bolatyn. Onyng bәri bolashaq úrpaqtyng qamy edi. Olar erlik múratty erikkennen emes, biz ýshin jasady. Býginde biz qymbat kólik minip, bes júldyzdy qonaqýige týsip, qymbat restorandardan as iship, ayaq bosatyp jýrsek, ol eng aldymen Allanyn, onan keyin atalarymyz jasaghan erlikterining arqasy. Shamanyz kelse, dau aityp kóriniz.
Aghartushylyqty, aqyndyq pen jazushylyqty, sayasy qayratkerlikti, el basqaru isin, qysqasy, qoghamdaghy qybyr etken salanyng barlyghyn qamtugha tyrysqan Alash ziyalylary da osy elding bolashaghyn bayandy etuge baryn saldy. Álihan, Ahmet, Mústafa, Mirjaqyp, Beyimbet, Sútanmahmút, Múhamedjan sekildi shoq júldyzday bolghan alash arystary biylik qughan joq. Qaytken kýnde qazaq balasyn irgeli el etem, keleshegin kemel qylam degen túrghyda júmys jasady. Toghyshar bolghan joq. Toyyp ta eshtene jemedi. Tapqany ne? Qughyn-sýrgin, tekseru, týrme. Eng sonynda, qúrbandyq. Olar myna biz ýshin qúrban boldy.
Kenesten kiyepet tabam degen Sәkender de elding bolashaghyna alandaghannan sol jaghalaugha ótti. Erikkennen nemese ataq-danq qughannan emes. Olardyng da bar armany qazaqtyng kósegesin kógertu, aldaghy jolyn aiqyndau edi.
Jeltoqsanda qyrylghan qazaq jastary attaryn tariyhqa qashap ketu ýshin, ataq-abyroyyn arttyru maqsatynda alangha shyqpady. Olar da elding bolashaghyna alandady. Mert boldy. Soqqygha jyghyldy. Týrmege jabyldy. Qudalandy. Qúryqtaldy. Toz-toz boldy. Býginde biz Tәuelsizdik atty týsinikting tuyn jelbiretip otyrsaq, sol kezdegi jalyndy jastargha qaryzdarmyz.
Múnyng bәri erlik. Taghy bir adamnyng erligin aitayyq. Jastayynan «halyq jauynyng balasy» atanyp, kózge shyqqan sýieldey bolyp sýikimi ketken jas bala tughan halqynyng tarihyn zertteuge den qoyypty. Qazaqy qalpyn búzbaghan qara jerde ómir sýrgen osy bala shynashaqtay kezinen qazaqtyng qaltarys tarihyn qoparumen ainalysady. Sonyng nәtiyjesinde Shalkiyiz, Dulattardyng jyrlary qazaq ortasyna qaytyp keldi. Sonyng arqasynda biz alasapyranda ótken ómirdi kózimizben kórgendey boldyq. Ol – Múhtar Maghauin bolatyn. Qazaqqa «Qahar», «Tazynyng ólimi», «Sary qazaq» sekildi romandardy bergen kәdimgi Maghauiyn. Múhtarlardyng jalghasy. Kózining mayyn tauysyp, jýikesin júqartyp qazaqqa qatysty tarihtyng bәrin osy Múhang jinady. Biz Maghauinning ómiri de erlikpen ótip keledi dep bilemiz.
Tilimiz jetkenshe bizge deyingilerding erlik jolyn bayandaghanday boldyq. Endi taqyrybymyzdyng temirqazyghyna oralayyq. Keyingi kezderi paqyrynyzdy «mening zamandastarym erlik jasay ala ma?» degen oy jii mazalap jýr. Jalpy, býgingi qazaq jastary erlik jasaugha qúlyqty ma? Atalar amanatyn adalynan atqara ala ma?
Maghauin «Alasapyrandy» jazghanda mamyrajay zaman emes edi. 37-ning ózi bolmasa da, onyng elesi elding ishinde әli kýnge deyin jýrgen. Degenmen tanym-týsinigi әbden qalyptasqan jazushy últtyq múrat jolynda júmysyn jalghastyra berdi. Sol zamannyng ózinde qabyrghaly dýniyelerdi tabaqqa salghan bastay ghyp bizge úsyndy. Sol zamanda últtyng joghyn týgendegeni ýshin Maghauinge altynnan eskertkish ornatsa bolady.
Ótkende qalamdy ermek etip jýrgen bir jigitpen jolyghyp qaldyq. Jazushy dep aita almaymyz. Óitkeni onday qasiyetti úghymdy әrkimge telisek, onda onyng kiyesi úrady. Sondyqtan ol jigitti jazushy dep, auzymyzdyng qisayyp qalghany bizge kerek emes. Sol paqyr ne deydi? Salghan jerde «úighyrlar turaly kitap jazyp jatyrmyn. Keyipkerim Ahmadiyev. Shәken Aymanovtyng ýiinde ýsh jyl túrghan. Balasynday bolyp ketken» dep saldy. Tyrs etpedik. Ol bizding ózi aityp otyrghan júrtqa qatysty kózqarasymyzdy biletin. Sonda da qazirgi deputatty maqtauyn qoymady. Ayaghyn jerge tiygizbey, kókke shygharyp, ýsti-ýstine madaq aityp, túlghalyq qasiyetin barynsha ashyp kórsetti. Qosh dedik. Naryqtyng zamanynda, onda da mynaday daghdarys kezinde qazaqtyng bir balasy әlgi kisi turaly kitap jazyp, odan aqsha sausa, bizding ne shataghymyz bar. Osy toqtamgha kelip, әlgining odasyn ýn-týnsiz tynday berdik. Ásili, ol әngimesi bizge mayday jaghyp barady dep oilaghan boluy kerek. Kópirgen auzyn az-kem sýrtip aldy da, bylay dedi:
Sen bilesing be, tarihta qazaq pen úighyrdyng arasynda eshqashan soghys bolmapty. Eki el san ghasyrlar boyyna tatu jatqan. Birin-biri shappaghan. Erkegin qúl, әielin kýng etpegen. Qoyy qoralas, auyly aralas jatqan. Búl degen keremet qoy. Ózimiz bir tughanbyz dep madaqtaytyn qyrghyzdarmen qayta kóp soghysyppyz. Kenesarynyng da basyn shauyp alghan solar ghoy. Kitabyma osyny kirgizgeli otyrmyn.
Búghan der kezinde toqtau salmasa úzaqqa shabatynyn bayqaghannan son, oighyrlar turaly odany toqtatudy talap ettik. Týrimiz de qarauytyp, kózimizding aghy men qarasyna qyzyl aralasyp, týtigip ketsek kerek. Sony bayqaghan әlgi jylystap shyghyp ketti.
Siz osy әngimeden ne bayqaysyz? Al biz mynany aitar edik. Eng birinshi, úighyr qazaqpen semser aiqastyratynday jeke dara memleket bolmaghan. Ras, este joq eski zamanda Úighyr qaghanatynyng ómir sýrgenin bilemiz. Al Kerey men Jәnibekten bastalatyn qazaq handyghynyng túsynda úighyrlarda memleket bolghan joq. Sondyqtan aduyny aryndy, kezikken jauyn jaypap salatyn qazaqqa úighyrdyng qarsy túruy qiyn edi. Al qyrghyzdyng qazaqqa kóz alartuy, ol belgili jaghday. Olar da ózinshe irgeli memleket boldy. Shekarasyn qorghady. Halqyn aman saqtaudy oilady. Sondyqtan qazaqpen qylysh týiistiruge, qalqan qaghystyrugha tura keldi. Ekinshi, qyrghyz qansha jerden toyynsa da, qazaqtyng qúlaghyn kesip, basyn dalagha laqtyryp tastamaghan. Jap-jas qyzyn qorlamaghan. Zorlamaghan. Ágәrәki, әlgi jigit ózine keyipker etip alyp otyrghan halyq bizding bir tughan últ sekildi jerge, elge ie bolsa, onda talay soghysty bastan ótkergen bolar edik. Qazirding ózinde olar shamasy jetse qazaqty sýrindiruge, keleke etuge, namysyn taptaugha tyrysyp baghady.
Óz basym, qazaqtyng arasynda namyssyz jigitter bar dep oilamaytyn edim. Myna bir shaghyn әngimeden keyin osynday namystyng qayraghyna týspegen adamdardyng baryn kórip, kónilim qúlazyp sala berdi.
Áldebir últtyn, ya bolmasa úlystyng ortasyna ot tastaudan aulaqpyz. Biraq tarih tolqynynda jaghagha shyghyp qalmay, últtyghyn, memlekettigin, beriktigin saqtap qalghan qazaq deytin úlysty kemitip, shamasy jetse úlyn qúl, qyzyn kýng etuge tyrysatyn әldebir halyqtar turaly kólemdi shygharma jazyp, olardy aspandaghy aigha tenep, bizben dostyq rәuishtegi el bolghan dep әspetteuding keregi ne? Key paqyrlar «Esekting artyn jusang da aqsha tap» dep Abay aitqan» degendi algha tartatyn shyghar. Abay aryndy, namysyndy satyp aqsha tap degen joq.
Bir adamgha baylanysty «qazirgi qazaq azamattary erlik jasay almaydy» dep oy týisek, onda ol aqymaqtyq bolar edi. Degenmen keyingi kezderi tughan halqyn qorghaugha qarsy bolghan jigitterding bary bilinip jatyr. Áldebir sektagha mýshe bolghan bozbalalar qazaq ghaskerining qataryn tolyqtyrugha ýzildi-kesildi qarsy bolypty. Búl da soraqylyqtyng bir týri. Kókirekterinde namystyng kishkentay ghana sәulesi bolsa, onda olar jer jahangha býitip jariya salmaghan bolar edi. Onan bólek, ózimiz aqshasyn tólep, shetten bilim jiyp, jighan ilimin eli ýshin jaratsyn degen qarakóz qyz-jigitter taghy bir soyqandy bastady. «Eger Qazaqstanda tek qazaq tili ýstemdik qúratyn bolsa, biz elge qaytudan bas tartamyz». Olardyng mәlimdemesi osy syqpytta. Sonda deymiz-au, memleket qaltasynan aqsha tóleydi. Barlyq jaghdayyn jasaydy. Al olar kelip tughan halqyna, ana tiline qarsy shyghady. Búl ne? Eng bolmasa, tólengen aqshanyng qúnyn qaytarmay ma? Tiline jany ashymaghan baladan, eline janashyr azamat shyghady dep aitudyng ózi qiyn. Songhy kezderi osy tektes teksizdikter kóbeyip barady. Sonan song amalsyzdan «qazaq jastary eli ýshin erlik jasay ala ma?» dep oilanasyn.
Kópti kórgen bir agham «ghasyr basyndaghy qiyndyqtyng bәri ótedi. Múnday qiyndyq әr ghasyrda bolyp túrghan. Endi biraz uaqyttan song el ensesin jiyady. Sonan song mamyrajay ómir bastalady. Al ghasyrdyng sonyna qaray taghy bir bir qiyndyqtyng tóbesi kórinedi. «Tarih qaytalanady» degen osy» dep edi.
Osy tәmsil bizding jýrekke ornyqty. Sonan song my qatparynyng әldebir týpkirinde jatqan týisik mynany bizge sybyrlady: biz Tәuelsizdik jyldarynda Alash arystary aman bolghanda ghoy dep armandaymyz. Olar endi qaytyp kelmeydi. Bәlkim, sol Alash arystarynyng kózindey bolghan bir shoghyr ziyaly qazaq aspanyna shyghar. Bizding biluimizshe, elge jany kýietin, halqyma bolsyn, últym úshpaqqa shyqsyn deytin jastardyng aldy uniyversiytet bitirdi, sony mektep qabyrghasynda jýr. Bizding týisik aldamasa, jiyrmasynshy jyldargha qaray olar әbden kemeldenip, eline enbek etuge dayyn bolady.
Qazaq jastarynyng qayratsyzdyghyn kórgen sayyn osy bir týisikpen sezgen әldebir qúbylys sanamda janghyrady. Ýmit qoy, әiteuir. Sol ýmit aqtalsa eken. Áytpese, myna týrimizben qazaqty jargha jyghyp tynatyn siyaqtymyz...

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407