Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2662 0 pikir 13 Qazan, 2010 saghat 10:04

Senator Iran Ámirov: Jarty milliard úrlamasang otyrghyzbaydy

Tanymal «zakon.kz» portalynda eks-ministr Jaqsylyq Dosqaliyevtyng ainalasyndaghy jaghday turaly senator Iran Ámirovpen súhbat jariyalanypty. Senatordyng auzymen aitylghan keybir jaylar oqyrmandarymyz ýshin qyzyq boluy mýmkin dep sheshkendikten, súhbatty yqshamdap audaryp berudi jón sanadyq.

- Iran Ámirúly tәuelsiz medkomissiyanyng qorytyndysyna sener bolsaq, Dosqaliyevtyng qazirgi jaghday osyghan deyin qoyylghan diagnozgha say emes eken. Búny qalay týsinuge bolady? Kimge senuge bolady dep súrap jatyr bizding sayttyng tútynushylary? Dәrigerlerge me, Bas prokurorgha ma, әlde Dosqaliyevqa ma?
- Tәuelsiz medkomissiyagha sengen dúrys bolar. Kәsiby mamandar ghoy, birdeneni biletin bolar. Biraq meni basqa nәrse alandatyp otyr. Eger osyghan deyin qoyylghan diagnoz jalghan bolyp shyqsa, nege Dosqaliyevty medisinalyq ortalyqta ústap jatyr? Keshege deyin nege ústap keldi? Yaghny onyng densaulyghyn nashar degen sóz ghoy búl. Sondyqtan, kimge senuge bolatynyn bilmeymin, medkomissiyagha sengen dúrys bolar, qanday komissiya bolsa da.
- Janalyqtarda komissiyanyng qúramynda negizinen Reseyden kelgen densaulyq saqtau mekemelerining professorlary degen aqparat jýrdi..
- Bizdikiler emes pe? Onda senuge bolar...

Tanymal «zakon.kz» portalynda eks-ministr Jaqsylyq Dosqaliyevtyng ainalasyndaghy jaghday turaly senator Iran Ámirovpen súhbat jariyalanypty. Senatordyng auzymen aitylghan keybir jaylar oqyrmandarymyz ýshin qyzyq boluy mýmkin dep sheshkendikten, súhbatty yqshamdap audaryp berudi jón sanadyq.

- Iran Ámirúly tәuelsiz medkomissiyanyng qorytyndysyna sener bolsaq, Dosqaliyevtyng qazirgi jaghday osyghan deyin qoyylghan diagnozgha say emes eken. Búny qalay týsinuge bolady? Kimge senuge bolady dep súrap jatyr bizding sayttyng tútynushylary? Dәrigerlerge me, Bas prokurorgha ma, әlde Dosqaliyevqa ma?
- Tәuelsiz medkomissiyagha sengen dúrys bolar. Kәsiby mamandar ghoy, birdeneni biletin bolar. Biraq meni basqa nәrse alandatyp otyr. Eger osyghan deyin qoyylghan diagnoz jalghan bolyp shyqsa, nege Dosqaliyevty medisinalyq ortalyqta ústap jatyr? Keshege deyin nege ústap keldi? Yaghny onyng densaulyghyn nashar degen sóz ghoy búl. Sondyqtan, kimge senuge bolatynyn bilmeymin, medkomissiyagha sengen dúrys bolar, qanday komissiya bolsa da.
- Janalyqtarda komissiyanyng qúramynda negizinen Reseyden kelgen densaulyq saqtau mekemelerining professorlary degen aqparat jýrdi..
- Bizdikiler emes pe? Onda senuge bolar...
- Siz Bas prokurorgha Dosqaliyevty qorghaghan deputattyq saual joldap, soghan qol qoiyshylardyng birisiz. Qazir sol qújatqa qol qoyghanynyz ýshin ókinbeysiz be? Qarapayym adamdar deputattar úrylar men qylmyskerlerge «krysha» bolyp jatyr dep oilap jýr ghoy.
- Men eshkimdi qoldaghan joqpyn, tek bir saualdyng astyna qolymdy qoydym: eger Dosqaliyev qamaugha alynghan bolsa, nege oghan tiyisti medisinalyq kómek kórsetilmedi? Eger oghan qajetti kómek kórsetilgende dәl býgingidey halge týspes edi ghoy. Mine osy súraqty ghana qoyyp, astyna qolymdy qoydym.
Joghary lauazymdy adamdardyng tarapynan jasalyp jatqan qylmystar az emes. Nege, mysaly, Ábilyazov millairdtap úrlaydy da, bostandyqta jýredi? Isting materialdaryna qarasaq, zanger jәne búrynghy sudiya retinde aitayyn, Dosqaliyev qylmys jasaghan, biraq ony qyzmettik babyn asyra paydalanghan emes, para alghan dep kvalifikasiyalau qajet. Dosqaliyevtyng advokatynyng aqparyna nazar audarsaq, ol eshkimning mýddesine, әsirese memleketting mýddesine, qayshy kelgen joq. Býgin tanerteng estigenim, qarjy polisiyasy oghan tek qana qyzmettik babyn asyra paydalanghany ýshin ghana emes, asa iri mólsherdegi para alghan degen aiyp taghypty. Búlaryn dúrys dep baghalaugha bolar.
Nemese búrynghy Statistika jónindegi agenttikting tórayymyn alayyq. Sanaq kezinde milliondaghan qarajatty qymqyryp, býgin bәrinen qashyp jýr. Nege ol tiyisti jazasyn almaydy? Nege ony ústap alyp qamamaydy? Búnday mysaldardy kóptep keltiruge bolar.
- Dosqaliyev Kanadagha qashyp, sol jaqta bas saughalamaq boldy degen qaueset bar...
- Eger ol shynymen de qarjy polisiyasynan seskengen adam bolsa, bayaghyda qashyp keter edi. Men ony talay jyldan beri bilemin, birge audan, oblys dengeyinde júmys istedik. Ol óte inbatty adam, jaqsy dәriger, osyghan deyin de ministr boldy. Onyng Kanadagha baryp, sol jaqta qalyp qalyp qonggha bel baylaghanyna óz basym asa seninkiremeymin. Biluimshe, baspasózde Kanadagha Dosqaliyev jalghyz ózi emes, ýlken komissiyanyng qatarynda jolsapargha shyghayyn dep jatyr degen aqparat taraghan bolatyn...
- Parlamentke keler aldynda siz kóp jyldar boyy sudiya boldynyz. Aytynyzshy, eger Dosqaliyev memleketke keltirgen barlyq  ziyanyn qalpyna qoyyp, pәterlerdi qaytarsa, oghan keshirim jasalyp , qaytadan dәrigerlik qyzmetine oraluyna, adamdardy emdeuge mýmkindik berile me, joq pa? Qalay oilaysyz ba?
- Oghan taghar aiypty sot sheshedi, men ol ýshin eshtene dey almaymyn. Eger Dosqaliyevty aiypty dep tapsa, sot onyng qyzmettik jolyn, jaqsy minezdemeleri men kәsiby dengeyin de eskeruge mindetti. Ayryqsha jaghdayda búlar jazany júmsartatyn faktor boluy yqtimal.
- Al Dosqaliyevtyng jaghdayyn airyqsha deuge bola ma?
- Nege bolmasqa? Múnday joghary dәrejeli hirurgtar Qazaqstanda sausaqpen sanarlyq. Ol barlyq kinәsin juyp-shayyp, barlyghyn qaytarady dep oilaymyn. Tergeu organdary onyng dýnie mýlkin  tәrkileu ýshin kerekti qújattardy  dayyndap tastaghan da bolar. Dosqaliyevtyng mynaday jaghdaygha týsui ayanyshty...
- Bizding oqyrmandardyng pikirinshe, býgin kez kelgen ministrdi qolynan jetektep, sotqa aparugha bolatyn kórinedi. Búghan ne dey alasyz?
- Dәl osylay kesip aitugha bolmas... Parlamentting ótken sessiyasynyng jabylar sәtinde, 2009 jyldyng budjetin qayta bekitken kezde, jaqynda osy jyldyng budjetine qosymsha 131 milliard tenge bólgen kezde de men әrbir qoghamdyq ekonomikalyq formasiyanyng óz erekshelikteri bar degen bolatynmyn. Kenes biyligi túsynda on myng rubliden astam qarjy jymqyrghandargha qatysty asa iri mólsherde úrlyq jasady degen bap bolatyn. Sol bap boyynsha kezinde talay adam jazalanghan edi. Olardyng birazy úzaq merzimge bas bostandyghynan aiyrylyp, keybireulerin tipti atyp ta tastapty. Barlyq ister sonyna deyin jetkiziletin. Al bizding kezde jarty milliard úrlamasang otyrghyzbaytyn, qylmystyq is qozghamaytyn boldy.
Ónsheng kózboyaushylyq. IYgerilmegen 131 milliard tenge! Olar qalay iygerilip, júmsalyp jatyr? Tenderler qalay ótip jatyr? Barlyghyn da kórip jýrmiz. On, jiyrma, otyz payyz «otkat» bermeseng eshbir tenderdi úta almaysyn. Barlyghy osydan bastalady. Tekseruden ótip qabyldanghan kópirler qúlap, salynghan joldar tozyp, kóterilgen ýiler qirap jatyr. Tapsyrys berushiler «otkatyn» alyp alghan song oryndaushylardan eshteneni de talap ete almaydy. Bәrimizde osyny bile otyra, auzymyzdy ashpaymyz. Qazaqta jaqsy maqal bar; «Auruyn jasyrghan óledi» degen. Nege bizding qogham osynday aurularyn jasyruy kerek? Barlyghyn da qatang týrde tekserip, kinәlilerdi ayausyz jauapqa tartu qajet. Ókinishke oray, deputattardyng kóbisining kózqarastary múnday emes.
- Dosqaliyevqa qarsy qylmystyq is osydan biraz jyl bolghan oqighalar boyynsha qozghalypty. Nege olar tek býgin ghana shyghyp otyr? Bizding qúqyqqorghaushylar osyghan deyin ne istedi? Olardyng tap býgin kenetten әbjildik tanytuy kýlkili emes pe?
- Ókinishke oray, bizding elde lauazymdy túlghany jauapkershilikke tartu jay ghana jauapkershilikke tartu emes. Búl naghyz sayasat bolyp ketti. Estuimshe, Dosqaliyevqa taghylghan aiyptar onyng Medakademiyany basqaryp otyrghan kezenine qatysty. Búl 2005-2006 jyldar. Dosqaliyevtyng sol jyldary  jasaghan isterining beti tek osy jyly ghana ashylyp otyr...
- Yaghni, sizding oiynyzsha, Dosqaliyevqa kompromat bayaghyda dayyndalyp, qajetti saghatyn kýtip otyrghan ghoy, sirә?
- Mýmkin. Uaqyty kelgenshe barlyghy bir papkalarda jatqan bolar.
- Árbir ministrge osynday dosie bar ma?
- Bilmeymin. Biraq, tenderlerding qalay ótip jatqanyna qarasaq, barlyq ministrge osynday papka bar bolar.
- Siz ministerlerding tenderge qatysy bar dep oilaysyz ba?
- Endi ministr tenderding qalay ótkenin bilmeydi dep oilaysyz ba? Preziydentimiz talay ret komandalyq basqaru jýiesin tyiyndar dep eskertti. Alayda kez kelgen ministr mindetti týrde ózining komandasyn sonynan shúbyrtyp, jazyqsyz jaqsy mamandardy júmystan quyp jatady. Olardyng ornyna ministrlerding jaqyndary, tanystary kelip jatady. Búl qúpiya emes.
- Dosqaliyevtyng isine qatysty dәrigerlerge qarsy qylmystyq is qozghaluda. Olar onyng shynayy jaghdayyn adamy túrghydan jәne Dosqaliyevtyng ótinishi boyynsha jasyryp keldik degendi aityp otyr. Ol kezde Dosqaliyev ministr bolatyn. Olardyng óz basshylarynyn, әsirese ministrding ótinishin qabyl alatyny týsinikti ghoy. Osy túrghydan alghanda dәrigerlerge qarsy qylmystyq is qozghau qanshalyqty qisyndy?
- Búl zany emes, adamy mәsele. Últtyq medortalyq diyrektorynyng orynbasary Álibek Mústafin Dosqaliyevtyng densaulyghy nashar dep teledidardan birneshe ret mәlimdeme jasady. Al qazir ol ózgerip shygha keldi. Dosqaliyevtyng densaulyghy da, taghdyry da oghan bәribir siyaqty.  Ol ministr bolyp túrghan kezde әngimesi basqa edi, býgingisi tipti basqasha. Men osyndaydy týsinbeymin. Qanday zaman, qanday is bolsa da bәri adamgha baylanysty ghoy.
- Bәlkim oghan qysym jasalghan bolar?
- Adamgha qanday qysym jasalsa da, ol adam bolyp qaluy tiyis. Ásirese ol adam dәriger bolsa...

 

Torgyn NURSEITOVA,

nurseitova@zakon.kz,

nurseitova@mail.ru

http://www.zakon.kz/top_news/186710-senator-iran-amirov-poka-polmilliarda.html

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440