Ádeby syn degen dýnie - әdebiyet әlemindegi eng bir kýrdeli janr. Kýrdeli bolatyny - ekining biri bel buyp bara bermeydi. Onyng ýstine, syn aitu ýshin de óre, talgham jәne jiger kerek. Mine, osy túrghydan qarasaq, Áliya Bópejanovanyng esimi ózge qalamgerlerden oqshaulana, daralana týsedi. Jurnalistika akademiyasynyng akademiygi, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty degen ataqtarynan góri, «synshy» degen atynyng ózi bizge әldeqayda artyq kórinetini sodan shyghar.

Eger «Dat, taqsyr!» aidarynda qonaq bolghan qalamgerlerding sózin salmaqtasaq, synshynyng sózine syn kózben qarap kóriniz - súhbatymyz minekiy.

- Áliya hanym, siz - әdebiyet synshysysyz. Ángimeni syn taqyrybynan bastasaq. Shy­nynyzdy aitynyzshy, sizdinshe, dәl qazirgi uaqytta syn sadaghyna iline qoyatyn әdebiyet bar ma?

- Sizge birden aitayyn, mening jauabym sizding kónilinizden shyqpauy mým­kin. Óitkeni saual әdebiyettin, yaghny әdeby synnyng negizgi mindetinen alys­tau jәne túnyp túrghan qarama-qay­shylyq.... Ádeby synnyng mindeti - әde­biyetti syn sadaghyna alu emes, onda ótip jatqan ýderisterdi zerdeleu, saraptau, sol arqyly qoghamdyq-әleumettik ýde­ris­terge shyghu. Kórkemdigi joghary jana shygharmalar turaly mýmkindiginshe pi­kir­­ler bildirip otyru.

- Solay shyghar, alayda jazushy qauym arasynda býgingi kýni әdebiyette syn kóteretin shygharmalardyng joqtyghy kóp aitylady.

Ádeby syn degen dýnie - әdebiyet әlemindegi eng bir kýrdeli janr. Kýrdeli bolatyny - ekining biri bel buyp bara bermeydi. Onyng ýstine, syn aitu ýshin de óre, talgham jәne jiger kerek. Mine, osy túrghydan qarasaq, Áliya Bópejanovanyng esimi ózge qalamgerlerden oqshaulana, daralana týsedi. Jurnalistika akademiyasynyng akademiygi, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty degen ataqtarynan góri, «synshy» degen atynyng ózi bizge әldeqayda artyq kórinetini sodan shyghar.

Eger «Dat, taqsyr!» aidarynda qonaq bolghan qalamgerlerding sózin salmaqtasaq, synshynyng sózine syn kózben qarap kóriniz - súhbatymyz minekiy.

- Áliya hanym, siz - әdebiyet synshysysyz. Ángimeni syn taqyrybynan bastasaq. Shy­nynyzdy aitynyzshy, sizdinshe, dәl qazirgi uaqytta syn sadaghyna iline qoyatyn әdebiyet bar ma?

- Sizge birden aitayyn, mening jauabym sizding kónilinizden shyqpauy mým­kin. Óitkeni saual әdebiyettin, yaghny әdeby synnyng negizgi mindetinen alys­tau jәne túnyp túrghan qarama-qay­shylyq.... Ádeby synnyng mindeti - әde­biyetti syn sadaghyna alu emes, onda ótip jatqan ýderisterdi zerdeleu, saraptau, sol arqyly qoghamdyq-әleumettik ýde­ris­terge shyghu. Kórkemdigi joghary jana shygharmalar turaly mýmkindiginshe pi­kir­­ler bildirip otyru.

- Solay shyghar, alayda jazushy qauym arasynda býgingi kýni әdebiyette syn kóteretin shygharmalardyng joqtyghy kóp aitylady.

- Ádebiyet bolghan, bola da beredi. Qazirgi tanda da jaqsy әdebiyet bar. Al syn sadaghyna iluge bolatyn dýniyeler de jetkilikti. Biraq, meninshe, nashar dý­niyelerdi synap uaqyt ketirgenshe, syn jaqsy ýlgilerdi sóz etui kerek. Áde­biyet óz-ózinen, yaghny vakuumda kýn keshe almaydy, sondyqtan da әdebiyet, jalpy, óner turaly saliqaly әngime BAQ pen EBAQ-ta (elektrondy BAQ) keninen aitylyp, onyng iydeyalary qalyng kópshi­likke jetui, qajet deseniz, nasihattaluy qajet.

Osy rette men myna mәselening qat­ty alandatatynyn aitqym keledi. Ol - býgingi tanda BAQ pen EBAQ-tyng naghyz әdebiyettin, jalpy ónerding ózi turaly әngimelerden góri jalpylama, «tiyse - terekke, tiymese - bútaqqa» mәsele kóterip, joq jerden mәsele tauyp, ony tal­qylaugha ýiirligi. Búl - kәsibiylik jetis­­peytin ortada ghana bolatyn ahual. Al maqsaty oqyrman, kórermen tartu bolsa, búl - arzan strategiya. Jәne aitarym: múnday strategiyanyng BAQ pen EBAQ-tyng ózine de, әdebiyetke de, demek, oqyrmangha da berer paydasynan ziyany kóp ekenin týsinetin uaqyt jetken siyaqty. Al әdebiyetke, ónerge qatysty kóteriletin mәseleler jetkilikti jәne ony saliqaly týrde sóz etu - edәuir dayyndyqty, bilimdi qajet etedi...

- Ádebiyet - qogham ainasy. Alayda býgingi qalamgerler qoghamdy sol ainadan aina-qatesiz kórsete alyp jatyr ma?

- Ádebiyet - qoghamnyng kórkem ainasy, әdeby shygharma ómir-әlemdi filo­sofiyalyq túrghydan zerdeley alghanda ghana baghaly. Múnday ýlken zerdeleu­ler belgili bir uaqytty qajetteydi.

Qazir biz qansha degenmen ótpeli kezende ómir keship otyrmyz. Bir sayasy jýieden ekinshisine tolyq kóshu ayaqtala qoyghan joq. Sondyqtan da әdebiyette de ishtey dayyndyq, býgingi ómirimizdi pәl­sapalyq túrghydan zerdeleu ýderis­teri jýrip jatyr deu kerek. Múny men iri janrlardaghy izdenisterge baylanys­ty aityp otyrmyn. Al shaghyn janrlarda, әsirese әngime janrynda býgingi ómiri­mizdi aina-qatesiz kórsetetin tuyndylar jetkilikti.

- Sizding sol aita-ayta qyr ar­qasy kóringen ótpeli qo­gham­ynyzdan shyghady, bizding dәl osy tәuelsizdikten keyingi qogham kórinisin: biylikting belge salar әreketin, sybaylasqan jemqor­lyqty, qazaqtyng últtyq mәse­lesin tәuelsiz әdebiyet iyin qan­dyra surettep jýr me? Eger onday әdebiyet bar bolsa, qay jazushynyng qanday shygharma­syn atay alar ediniz?

- Býgingi әdebiyette qazirgi ómirimizding kórkem kartinasy, zamandastyng ómir ústanymy, jan dýniyesi, birtú­tastyghyn joghaltqan qogham adam­darynyng jan kýizelisi, jalghyzdyghy, aq pen qaranyng tartysy, óziniz aityp otyrghan mәseleler - bәri de qazirgi әdebiyette kórinis tauyp otyr. Aytalyq, agha buynnan prozada Sherhan Múrtaza, Qabdesh Júmadilov, Túrsynәli Ryskeldiyev, proza men dramaturgiyada Dulat Isabekov, Tynymbay Núrmaghambetov tuyndylaryn oqyp kóriniz. Býgingi kýn tynysyn berude, әsirese orta buyn ókilderi Nesipbek Dәutaev, Quanysh Jiyenbay, Serik Asylbekov, Júmabay Shash­tayúly, Quandyq Týmenbay, Túrys­bek Sәuketay, Rahymjan Otarbaev, taghy da basqa birtalay prozashy ónimdi enbek etip keledi. Tynymbay Núrmagham­betovting Áue­­zov teatry sahnasynda jýrip jatqan «Qojanәsir tiri eken...» komediyasyn baryp kóriniz. Siz aityp otyrghan mәsele­ning bәri bar. Kórkem zerdeden ótken býgingi qoghamnyng bey­nesi, dәliregi - býgingi qoghamnyng bir qyry.

Ádebiyetimizge tәuelsizdik kezeninde kelgen jastardyng shygharmashylyghy da tolymdy әngime kóterudi talap etedi. Olardyng nysany - túnyp túrghan býgingi kýn, býgingi zaman. Ádebiyetimizde, jalpy ónerde jýrip jatqan kórkemdik-estetikalyq izdenister turaly әdemi әngimeler aitugha bolar edi. Búl tústa prozashylar Asylbek Yqsan, Didar Amantay, Asqar Altay, Maqsat Mәlik, Madina Omarovalar, әdeby syn, ónertanuda Ámirhan Balqybek, Aman­geldi Kenshilik, Ardaq Núrghazy, Erlan Jýnis syndy esimderdi atau kerek. Jalpy, býgingi әdebiyetimizde, taghy da aitayyn, kóptegen qyzghylyqty ýderister jýrip jatyr, jaqsy shygharmalar kóp. Osynyng bәrin Súltanmahmút Toray­ghyrovtyng ólenindegidey, «bizderde mynaday bar, mynaday bar...» dep, sa­liqaly da mazmúndy әngime qozghau qajet-aq. Tәuelsizdik kezenindegi әde­biyet­ti jan-jaqty taldap, zerdeley­tin ýlken bir konferensiya jasau qajet­tiligi tuyndaydy. Múny ne Ádebiyet pen óner instituty nemese Qazaqstan Jazushylar odaghy úiymdastyrugha tiyis shyghar.

- Qoghamda «Aqyn-jazushylar­dyng enbegin jurnalister at­­qaryp jýr» degen pikir aitylady. Siz - әdebiyetting synshysy ghana emes, jurna­listikagha da enbegi singen qalamgersiz. Osy pikirmen kelisesiz be?

- Kelise almaymyn. Óitkeni әdebiy-et - ónerding bir týri bolsa, jurnalistika óz aldyna jeke-dara әleumettik ins­titut. Ángime býgingi tanda qogham ýshin jurnalistikanyng asa manyzdy bolyp otyrghany turaly bolsa - sóz basqa. Jurnalistikanyng auditoriyasy ken, qoghamgha әseri ýlken. Osy rette jurnalistika әdebiyetke, ónerge ýlken janashyr, kómekshi bola alar edi. Mysaly, qazirgi telearnalarda әdebiyet pen óner turaly, kitap turaly birde-bir arnayy baghdarlama joq. Múnyng ózi kóp nәr­seden habar beredi... Sonday-aq óser elding tirligi emes. Orayy kelgende aita óteyin, juyrda ghana qazaqtyng úly aktrisasy Farida Shәripova dýniyeden ótti. Telearnalar dýnie salghanyn, sodan keyin aqtyq sapargha shygharyp salu rәsimi turaly aqparat berdi. Al «7-arna» jeksenbi kýngi saraptamalyq «Ny­sana» baghdarlamasynda Farida Shә­ripovagha arnayy sujet arnady. Júrtshylyq asa yrza boldy. Ózge arnalar tym-tyrys. Tanghalasyz - qaz­aqta Farida apamyz ekeu emes qoy... Jurnalistikanyng әde­biyet pen óner­ding mindetin atqaruy shart emes, óz mindetin abyroyly oryndasa, jetip jatyr. Ózine de, qoghamgha da ýlken payda.

- Al jazushylar arasynda búdan búryn qalamaqy, kitap tirajy, baspanyng josparyna ilinbey qalghan kitaptar siyaqty mәseleler kóp kóteriletin. Búl tizimge siz neni qosa alasyz?

- Búl mәseleler býgingi tanda da ózekti. Eng ózektisi - qalamaqy mәselesi. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda basylymdar men radio-telearnalardyng jaghdayy qiyn bolghanda, jazushy qauy­my «Qalamaqy tólemesender - tóle­mender, tek gazet-jurnal, tele-radio­arnalar jabylyp qalmasyn», - dep, janashyrlyq kórsetken. Qiyn kezender artta qaldy. Biraq qalamaqy mәselesi әli sheshimin tapqan joq. Mysaly, Kenes Odaghy kezinde jazushylar kitap shyghar­ghany ýshin ghana emes, radio-tedear­na­daghy súhbattary, gazettegi materialdary ýshin de jaqsy qalamaqy alatyn. Al shetelderde sha­ghyn súhbat bergeniniz ýshin de qalam­aqy alasyz... Búl degeniniz ýlken mәde­niyet, memleket mәdeniyetining kórsetkishi. Bizdegi býgingi jaghdaydy býgingi telearnalar men basylym­dar­dyng jәne kitap shygharatyn baspa­lar­dyng zang búzu­shylyghy deu kerek... Búlay jalghasa bermeytin shyghar, mәse­le sheshimin tauyp qalar...

- Qalam ústaghan әiel qauymy er azamattar tarapynan enbekte­rining elenbey jatqanyn aitady... Áriyne, keybireuleri...

- Ádebiyet pen ónerde er men әiel dep bólip jatudyng jóni joq. Jalpy, әdebiyet degeniniz - adamnyng jan sa­ghynyshy, móldirlik, tazalyq ekenin oilaghanda, әiel qalamgerlerding ómir­ding nebir qúbylys, qaltarystaryn nәzik sezinetinin, sol arqyly ýlken mәsele­lerge shyghatynyn kóremiz. Qazirgi әdeby ýderiske kóz salsanyz, ónimdi jazyp jýrgen qalamdastarymyz barshylyq. Ásirese, әdebiyetke jastar­dyng úmty­lysy mol. Búl tústa men prozashylar Maghira Qojahmetova, Shәrbanu Qú­marova, Narbini Kenje­ghúlova, Roza Múqanova, Liliya Kalaus, Zarya Júma­nova, Dildar Mamyrbaeva, Aygýl Kemelbaeva, Gýlzat Shoybek, keyingi jas­tardan Madina Omarova, Mayra Fazyl, taghy da basqa kóptegen esimderdi atar edim. Búlardyng enbek­teri er azamat­tar tarapynan elegennen góri, oqyrmandargha jetui jaghynan sheshimin tabuy qajet. Yaghny ortaq problema - kitaptyng shyghuy jәne oqyrmangha jetui problemasy. Al býgingi jastar kóptegen shygharmalardy internetten oqityn­dyqtan, әdeby sayttardy kóbeytip, onyng tolyqqandy júmys jasauyna da kónil bólu mәselesi tuady.

- Ádebiyet synshysy bolghan son, kez kelgen dýniyege syny kózben qaray alasyz ghoy. Mәselen, qoghamdyq, әleumettik, sayasy mәseleler degendey... Jalpy, әdebiyet memleketting jýrgizip otyrghan sayasatyna tәueldi degen pikirmen kelisesiz be?

- Tәueldi deuge bolmas. Óitkeni jazushynyng nysany - әlem-ghalam, qiya­ly jýirik. Biraq ol kórkemdik qúral, kórkem beyneleu arqyly ózi ómir keship otyrghan qogham beynesin jasay alady. Mysaly, F.Kafkanyng ataqty «Qorghan» romany sol kezdegi Avstriyanyn, beri­rek kelsek, O.Pamuktyng Nobeli syi­lyghy berilgen «Qyzyl qar» romany - ghasyr basyndaghy Týrkiyanyng qoghamdyq-sayasy ahualynyng kórkem beynesi. Múnday romandar bizde tuatynyna senemin. Oghan uaqyt kerek.

- Olay bolsa, reti kelgen myna bir súraqtyng jónin aita ke­tinizshi, biyliktegi «halyq qa­laulylary» - sheneunikterding 80 payyzdan kóbi qazaqtardan bolsa da, últtyq mәselege kelgende ýnemi jaltaq, boykýiez. Nege?

- Halyq qalaulylarynyng negizgi mindeti - halyqtyng ómirin jaylandyratyn, býginimiz ben bolashaghymyzdy jarqyn etetin zandar qabyldau. Yaghni, mysaly, mәdeniyet, ruhaniyatqa baylanysty ondaghy adamdardyng qúqyn qor­ghaytyn zandar qabyldanuyna ýles qosu. Mysaly, biz әngime etken qalam­aqy mәselesi nemese mәdeniyet qyzmet­ker­lerinin, múghalimderding enbekaqysyn kó­teru mәselesi. Últtyq degen úly úghym - arzan populizmnin, joq jerden jau izdeuding qúralyna ainalmaugha tiyis. Kez kelgen mәseleni jan-jaqty kóteru ýshin әiteuir últshyl bolu az, oghan ýlken dayyndyq, jan-jaqty bilim qajet shyghar. Mening jeke pikirim - әrkim óz isi­men ainalysuy qajet, jazushy kitabyn jazuy, rejisser kinosyn týsirui, әnshi әnin aituy qajet. Al parlamentte myqty sayasatkerler, zangerler otyruy shart. Kýnderding kýninde búghan da kelermiz.

- Sol parlamenttegi azamattarynyz halyq seniminen shyghyp qalghan joq pa. Oghan dәlel kóp. Songhysy, juyrda parlementting bir otyrysynda ótti. Onda Petropavl qalasynyng atyn Qyzyljargha ózgertu turaly úsynysqa senator Simambaev qarsylyq bildirdi. Sizdinshe, onyng qarsylyghy óz jýregi qalauymen istelip otyr ma, joq әlde basqa sebep bar ma?

- Senator Simambaevtyng nege qar­sy shyqqanyn bilmedim. Dey túrghanmen jana da aittym ghoy, jalpy, men joq jerden jau izdep, kimdi bolsa da qara taqtagha ilu siyaqty әdetterdi qolda­maymyn. Al Petropavldyng erte me, kesh pe, Qyzyljar atalatyny anyq.

- Siz bir súhbatynyzda qazaq kinosy turaly jaqsy pikir aitypsyz. Juyrda «Euraziya kinofestivali» ayaqtaldy. Alayda bәigeni qyrghyzdar әketti. Degenmen bizde Kenes ýkimetinde irgetasy qalanghan, talay kórkem kartina jasaghan «Qazaqfilim» kinostudiyasy bar. Biraq kinomyz joq. Múnyng sebebin bireuler talantty rejisser men ssenaristing joqtyghymen týsindirse, endi bireuleri Qazaqstanda kino bolarlyq taqyryptyng tayazdyghy degen uәj aitady. Sizding oiynyzsha, múnyng jóni ne eken?

- Jýke, sizding úshqyrlyghynyz, qay mәselede de jan sergektiginiz únaydy. Alayda «Qazaqfilim» kinostudiyamyz bar, kinomyz joq» degen baylamynyz tym orynsyz ghoy. Qazaq kinosynyng jarqyn tarihy bar. Qanshama myqty filimderimiz bar. «Euraziyanyn» búl jolghy bas jýldesin qyrghyz rejisseri alsa, ótken joly bizding tanymal rejisser, ataqty «Otyrardyng kýireuin» týsirgen Ardaq Ámirqúlov alghan. Bizde talantty rejisserler de, ssenarshylar da bar. Tәuelsizdik jyldarynyng ózinde qanshama filim týsirildi. Jana esimder shyqty, rejisserlerding tútas bir buyny tәrbiyelendi. Biraq kino tek shygharmashylyq emes, óndiris te, yaghny ýlken qarjyny qajet etetin sala.

Al qazaq kinosy turaly da nebir pikirding aityla saluy - kino turaly, jalpy, óner turaly kәsiby әngimelerding az aityluyna, kinoshygharmalardyng az taldanuyna da baylanysty siyaqty.

- Ótken jyldary rejisser Ermek Túrsynov «Kelin» degen «ózgeshe» kartina jasap edi, óre týregeldik: qazaqqa jat, últty adastyrady dep, deputattar bastap «it qosyp qudyq». Shynymen, Túrsynovtyng týsirgeni qazaqty adastyratyn filim be, joq әlde qazaq «adasyp» bolyp, jana kinony qabylday almay otyr ma?

- Ermek Túrsynov - óte talantty jәne kinodaghy kәsiby azamattardyng biri. Qazaqty ózgeden kem sýiedi dep aita almaymyn. «Kelin» - kóne mifolo­giya­­nyng jana interpretasiyasy. Búl filim turaly dau әleumettik jazyq­tyqqa ótti, tipti sayasattandyrylyp jibe­rilgeni ókinishti. Áriyne, filimdi әr­kim ózining kórermendik tәjiriybesine baylanysty qabyldap, pikir bildirdi. Rejisserding jeke basyna til tiygizu, tipti últtyng jauy etip kórsetuge úmtylys bol­dy. Múnday kezderi BAQ-ta, EBAQ-ta kәsiby әngimeler, taldaular jasalugha tiyis edi. Al osynday jaghdaylargha baylanysty aitarym - ónerdi sayasat­tan­dyrugha úmtylu - ónerding óz tabighatyn elemeu degen sóz. Óz tabighatynan ajyratylghan óner - óner emes.

Sóz sonynda aitarym: býgingi tandaghy basty bir dert - nigilizm bolyp otyr. Kez kelgen nәrseni joqqa shygharyp, tópep synay jónelu osydan tuady, bilimsizdikten, beykәsi­biylikten órbiydi. Ádebiyet turaly alypqashpa du-dulardyng ornyna maz­múndy da ruhany әngimelerge oryn berilse, qogham­nyng da mәdeny qabaty qúnarlana týser edi.

- Ángimenizge raqmet!

Júqamyr ShÓKE

«Obshestvennaya pozisiya» gazeti