Songhy uaqytta alys-jaqyn shetelderde bolyp jatqan lankestik shabuyldargha TMD jәne Ortalyq Aziya elderining azamattarynyng qatysy bar ekendigi jii aityluda. Osyghan baylanysty "Qazaqtimes.com" sayty Ortalyq Aziya elderi ishinde Ózbekstangha toqtalypty.

Qazirgi tanda Ortalyq Aziya elderi arasynda Ózbekstan azamattarynyng migrasiyasy óte kýrdeli mәselelerding biri bolyp túr. Ózbek elindegi júmyssyzdyq, sayasi, diny ahualdyng ushyghyp túruy – búl elding azamattarynyng kýnkóris qamymen Resey, Qazaqstan, Europa memleketterine qonys audaruyna sebepshi bolyp otyr. Biraq ózbek azamattary búl elderde júmys istep qana qoymay, ekstremistik úiymdardyng arbauyna týsip, týrli lankestik shabuyldargha qatysyp jatqandyghy belgili. Búghan dәlel – Stambuldyng «Atatýrik» әuejayynda, Sankt-Peterbor qalasynyng metrosynda (jarylys jasaghan Qyrghyzstan azamaty Aqborjon Jalilovtyng últy ózbek), Shvesiyanyng Stokgolim qalasynda jasalghan lankestik shabuyldar. Atalghan elderde bolghan terrorlyq әreketterding barlyghyna ózbek eli azamattarynyng qatysy bar.

Búnyng sebebi nede? Nege Ózbekstan azamattary radikaldy baghyttaghy úiymdardyng jeteginde ketuge beyim? Osy jәne ózge de súraqtargha jauap izdep kórsek.

Ózbekstandy 26 jyl basqarghan Islam Kәrimov óz kezinde elde qatang tәrtip ornatqany belgili. Ol «aldyna kelgenin tistep, artyna kelgenin teuip», oppozisiya ókilderinen bastap, diny úiymdargha deyin qysym kórsetip, óz jýiesin qúrdy. 2005 jyly Ándijandaghy halyq narazylyghyn kýshpen basyp, qan tókken osy Kәrimov rejiymi edi. Ol kezde jergilikti kәsipker Akram Yuldashevti «Hizb-ut-Tahriyr», «Akromiya» ekstremistik toptaryn basqardy degen aiyppen qamaugha da alghan bolatyn.

Bir sózben aitqanda, Islam Kәrimov Ózbekstandy «ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda» ústaugha barynsha tyrysty. Al ol ólgennen keyin el ishi men syrtynda ne boldy? Jyldar boyy Islam-әkәning «úrtoqpaghynyn» arqasynda kózden tasa jýrip ýirengen ózbek ekstremistik toptary jandana bastady. Shetelderde jýrgen ózbek azamattaryn «Islam memleketi» syndy úiymdargha kiruge ýgit-nasihat jasala bastady. Búl turaly sәuirding 11-i kýni Reseyding Federaldy qauipsizdik qyzmetining (FSB) basshysy Aleksandr Bortnikovta aitqan edi. Alyp qaruly kýshke ie Reseyding ózi lankestik shabuyldardyng aldyn ala almay otyrghanda, ontýstik shekaradan kýnde kirip-shyghyp jýrgen ózbek migranttarymen birge lankestik toptarynan Qazaqstan qalay qorghanuy kerek?

R.S. Biylikke arakidik bas kóterip jýrgen elimizdegi terrorlyq toptardy kýshpen basyp, janshyp, keyin úmytyp kete bermey, resmy Astanagha sodan sabaq alyp, elding tәrbiyesi, dini, ruhany qúndylyqtardy nasihattau júmystaryn myqtap qolgha alghan jón shyghar. «Islam memleketi» syndy úiymdarda jýrgen Ózbekstan, Qyrghyzstan, jalpy Ortalyq Aziyadan shyqqan lankester Aqtóbe, Atyrau, Tarazdaghy myltyq ústaudy bilmeytin, teris diny aghymdardyng ókilderindey emes ekeni belgili. Sol sebepti «aurudyng emin emes, auyrmaudyng jolyn izdegen» dúrys shyghar.

Esdәulet QYZYRBEKÚLY

Abai.kz