Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 77707 0 pikir 6 Shilde, 2017 saghat 21:16

Ruhany janghyru – Qazaqstannyng ýshinshi janghyruynyng negizi

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasyna qatysty Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik hatshysy Gýlshara ÁBDIQALYQOVA óz oiyn bildirdi, - dep habarlaydy Abai.kz aqparattyq portaly. Biz memlekettik hatshynyn «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasyna qatysty pikirin tolyghymen oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Maqalany oqyp shyqqannan keyingi alghashqy bayqaytynymyz, oidy jetkizudegi erekshe mәnerlilik, dәldik pen qarapayymdyq. Sonymen birge, búl enbek meylinshe teren, kýrdeli әri kemeldigimen erekshelenedi. Elimizdegi ruhany janghyrudyng tújyrymdamalyq baghdary ministrden bastap, qatardaghy qarapayym azamat týsinetin, barshagha úghynyqty, bay әri yqsham tilmen jetkiziledi. Biylghy jyldan bastap Qazaqstan jahandyq bәsekege qabilettilikke qol jetkizuge baghyttalghan elimizding Ýshinshi janghyruyn iske asyrugha kiriskeni barshagha belgili. Onyng basty maqsaty – Últ josparyn oryndau ayasynda әlemning eng ozyq 30 elining qataryna kiru bolyp tabylady.

Búghan deyin elimiz jana tәuelsiz memleketti qúru arqyly Birinshi janghyrudy jýzege asyrdy. Sodan keyin «Qazaqstan–2030» Strategiyasyn qabyldady jәne Astanany saldy. Nәtiyjesinde elimiz әlemning damyghan 50 elining qataryna kirdi. Búl Ekinshi janghyrudyng nәtiyjeleri.

Múnyng bәrin taratyp aityp otyru sebebimiz elimizding jýieli әri dәiekti evolusiyalyq damuyna baghyttalghan memlekettik sayasattyng ózara baylanysy men sabaqtastyghyn kórsetudi maqsat tútyp otyrmyz.

Býgingi tanda Qazaqstannyng Ýshinshi janghyruyn iske asyru ayasynda sayasy reforma, ekonomikalyq ósimning jana modelin qúru jәne ruhany janghyru siyaqty ýsh janghyru ýderisi jýzege asyrylatyn bolady.

Atalghan ýderisterding qatarynda ruhany salany janghyrtu negizgi baghyt bolyp tabylady. Múnday aksiomalyq baylam jasaugha berik negiz bar dep oilaymyn. Álbette, sayasy jәne ekonomikalyq janghyrudyng jetistigi, birinshi kezekte, ruhany qatynastar basymdyq alatyn qoghamdyq sananyng dengeyine baylanysty bolmaq. Sondyqtan, býgingi tanda ruhany janghyru eng ózekti mindetterding aldynghy qataryna shyghyp otyr.

Búl orayda, eng әueli, jalpyúlttyq qúndylyqtardy terendetu negizinde týbirli ózgeristerdi qajet etip otyrghan osy salanyng býgingi jay-kýiin ataugha bolady.

Mәselen, eger de biyik minberde zerdeleytin bolsaq, bizde demokratiyanyng basty belgisi sanalatyn saylamaly ýderis sayasy ómirde ózining ornyn tapty. Biylghy jyly konstitusiyalyq reformalardyng ayasynda el Preziydentining birqatar ókilettikteri biylikting ózge tarmaqtaryna berildi. Osyghan oray, Memleket basshysy Parlament palatalarynyng birlesken otyrysynda sóz sóilep «Biz jýrip kelemiz, birtindep algha basudamyz, yaghny búl qoghamdy demokratiyalandyrudyng satylarynyng biri... Basqa memleketter ózderinde bar demokratiyagha jýzdegen jyldar boyy jýrdi... Demokratiya – búl joldyng basy emes, búl joldyng ayaghy, ol bizding maqsatymyz», ekenin atap kórsetti.

Ekonomikagha keletin bolsaq, Qazaqstan naryqtyq ekonomikanyng kórnekti ýlgilerining biri bolyp tabylady. Mysaly, býginde Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha Ýkimet Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymyna (EYDÚ) mýshe kóptegen elderding IJÓ-ning 15%-y dengeyi kólemindegi memleketting ekonomikagha qatysuyn azaytu boyynsha júmys jýrgizude. Memleketting ekonomikagha qatysu ýlesin esepke alghanda, memleketting baqylauyndaghy jәne janama baqylauyndaghy úiymdardyng IJÓ-ge shaqqandaghy jalpy qosymsha qúnynyng (JQQ) araqatynasy eskeriledi. 2014-2015 jyldardyng qorytyndylary boyynsha JQQ-nyng IJÓ-ge araqatynasy 21,1% jәne 19,1%-dy qúrady.

memleketting ekonomikadaghy qatysuyn qysqartu mynalar arqyly qamtamasyz etiledi:

–memlekettik menshikti jekeshelendiru jәne kvaziymemlekettik sektordaghy aktivterdi iske asyru;

-últtyq holdingterdi transformasiyalau;

Kәsipkerlik kodekste qarystyrylghan «Yellow Pages Rule» qaghidattaryn iske asyru.

2016-2020 jyldargha arnalghan jekeshelendiruding keshendi josparynda 780 úiymdy, onyng ishinde memlekettik menshiktegi 64 barynsha iri kompaniyalardy, atap aitsaq, «Samrúq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory, «Bәiterek», «QazAgro» aksionerlik qoghamdary, «Samrúq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory» aksionerlik qoghamynyng qúramyna kiretin 171 enshiles jәne tәueldi úiymdardy, sonday-aq, jekeshelendirudin, memleket-jeke menshik baghynyshty әriptestikgi jәne taratu nәtiyjesinde bәsekelestik ortagha berilgen 545 kәsiporyndy iske asyru qarastyrylghan.

Qabyldanghan sharalar memleketting ekonomikaghy qatysuyn eleuli qysqartady jәne elimizde jeke bastamalardyng belsendiligin arttyrady.

Ruhaniy-mәdeny salagha qatysty әzirge múnday ózgeristi aita almaymyz. Áriyne, atalghan salany tútastay naryqqa beru jóninde әngime qozghalyp otyrghan joq. Basty maqsat memleketting jәne azamattyq qoghamnyng ózara is- qimylynyng negizinde barsha ruhaniyatty janghyrtu bolyp tabylady. Búl orayda, elimizde 2014 jyldan beri qazaqstandyqtardyng joghary ruhanilyghy men mәdeny mentalidyghynyng bәsekege qabilettiligin qalyptastyrugha baghyttalghan Qazaqstan Respublikasynyng mәdeny sayasatynyng tújyrymdamasy iske asyryluda. Mәdeniyet ruhaniyattyng irgesi ajyraghysyz qúrylymy ekeni ayan. Al, keyingi jyldary mәdeniyetting eng negizgi ózegi ruhany salada týbirli janghyrular jýrgizilgen joq.

Elbasynyng baghdarlamalyq maqalasy – búl, eng әueli HHI ghasyrda shynayy ómirde últtyq sanany aiqyndaytyn jәne qoghamdyq sanany ózgertu joldarynyng jalpy baghyttaryn belgileytin dýniyetanymdyq-iydeologiyalyq maqala. Onyng maqsaty kýshti әri jauapty adamdardyng Birtútas últyn qúru bolyp tabylady. Maqala kirispeden, «HH ghasyrdaghy últtyq sana turaly», «Tayau jyldardaghy mindetter» atty eki negizgi taraudan jәne qorytyndydan túrady.

Eng әueli, el Preziydenti tarapynan býgingi tanda adamzat qoghamy jinaqtaghan asa zor órkeniyet tәjiriybesine zerdeli taldau jasau boyynsha qyruar júmys jýrgizilgenin kóruge bolady.

Bizding dәuirimizge deyingi V-VI ghasyrlarda ómir sýrgen Qytaydyng ejelgi oishyly Konfusiy adamnyng ómiri eng әueli moralimen rettelui tiyis ekenin tújyrymdap berdi. Búghan bilim men tәrbiyening arqasynda qalyptasatyn dúrys adamgershilik әdepterding erejesi ly úghymyn nasihattau negiz boldy. Qytay ózining jýzdegen jyldardan bergi ómir saltynda Konfusiyding osy ósiyetterine barynsha adaldyghyn kórsetip keledi.

Memleket basshysynyng joghary ruhany damugha qatysty sózi dýniyetanymdyq saladaghy janghyru boyynsha qoldanylghan janasha úghym. «Sanany janghyrtudyn» mazmúnyn negizdey otyryp, Preziydent janghyrudyng 6 baghytyn belgileydi:

1. Bәsekege qabilettilik;

2. Pragmatizm;

3. Últtyq biregeylikti saqtau;

4. Bilimning saltanat qúruy;

5. Qazaqstannyng revolusiyalyq emes, evolusiyalyq damuy;

6. Sananyng ashyqtyghy.

Búl baghyttardyng bәri barynsha ózektendirilgen jәne uaqyttyng talaptaryna naqty jauap beredi. Olardyng әrqaysysyna egjey-tegjeyli toqtalu maqalanyng basty mindeti emes ekenin eskerip, biz Ekinshi jәne Ýshinshi janghyrular – «Pragmatizm» jәne «Últtyq biregeylikti saqtaugha» nazar audarsaq.

El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «әueli ekonomika, sodan keyin sayasat» atty әigili prinsiypi barshagha tanys. Bizding oiymyzsha, onyng sabaqtasa damuy qoghamdyq sanany janghyrtuda aiqyn kórinedi. Álemning jetekshi elderin tabysqa jetkizgen naqty pragmatizm iygilikke qol jetkizuding әmbebap kilti bolyp sanalady. Dәl osynyng arqasynda qoghamdyq-ekonomikalyq formasiya retinde kapitalizm qúrdymgha ketken sosializmdi birjolata jendi.

Maqalada bizding últtyq kodymyzdaghy pragmatizmning bar ekendigine dәlme-dәl negizdeme beriledi. Úly daladaghy qatang tabighy jaghdaylar men shóleytti jerlerdegi tirshilikpen baylanysqan kóshpendilik dәstýri ata-babalarymyzdyng boyyna tabighatpen ýndesken ómir saltyn, yaghny pragmatizmdi qalyptastyrdy. Ótken ghasyrlardaghy qoghamdyq-sayasy oidyng damuyna taldau jasay otyryp, Elbasy radikaldyq iydeologiyanyng zamany mýldem kelmeske ketkeninin tújyrymdaydy. Sol sebepti, bizding bolashaqqa jasalatyn úranymyz realizm jәne pragmatizm bolmaq.

XIX ghasyrda Germaniyanyng úly kansleri Otto Bismark Realpolitik memlekettik baghytyn ómirge engizdi. Ol әrtýrli iydeologiyadan bas tartyp praktikalyq tújyrymdargha basymdyq berdi. Sondyqtan, Elbasynyng tújyrymy anyq: biz jekelegen adamnyng jәne tútas últtyng mýmkindikteri men shekterining ayasynda naqty maqsattargha qol jetkizudi baghdarlauymyz kerek.

«Últtyq biregeylikti saqtau» atty ekinshi baghytqa qatysty toqtalsaq, Preziydent damudyng әmbebap ýlgisi bolmaytynyn naqty jetkizip, tek últtyq modelidi ghana algha tartady. Búl tújyrym qazirgi zamanghy dәuirdegi últ qúrylysynda asa manyzdy bolyp tabylady. Ortaq til, mәdeniyet, tarih – búlar barlyq zamanda da quatty memleketting irgetasy ekenine eshkim dau tughyzbasa kerek. Búl baghytta eng әueli últtyq ruhty atap kórsetkimiz keledi. Búl jerde biz Memleket basshysynyng «Tarih tolqynynda» atty keleli monografiyasyn paraqtay otyryp, tariyhqa qysqasha sholu jasap kórsek. Bizding ruhany bastaularymyz qazirgi Qazaqstannyng aumaghynda bizding dәuirimizge deyingi ekinshi mynjyldyqta ómir sýrgen ejelgi ariylerden bastalady. Sodan keyin sayasat sahnasyna birinshi mynjyldyqta biylik qúrghan jauynger saqtar shyghady. Búdan song úly ghúndar dәuirine kezek berilip, olar týrkiler biyligine deyingi b.d.d. IV ghasyrda ómir sýrdi. Odan keyingi zamanda oryn alghan tarihy oqighalar elimizding aqparattyq-mәdeny kenistiginde keng týrde kórinis tapty. Sondyqtan, olardy qayta sanamalap jatudyng qajeti joq dep oilaymyz. Genezisting jәne bizding últtyq ruhymyzdyng qalyptasuy men damuyna ekpin bergen osynday ortaq qúramdastar bar. Aytylghandardy týiindeytin bolsaq, Memleket basshysynyng últtyq ruh turaly úsynghan teziysi Úly Dala elin damytudyng basty qozghaushy kýshine ainalady.

Ekinshi tarau «Tayau jyldardaghy mindetterge» kelsek, búl is-qimyl jospary birinshi kezekte Qazaqstannyng aldaghy úzaq jyldardaghy damuyn aiqyndaytyn strategiyalyq sipatqa iye.

Osy taraudaghy naqty jobalardyng qatarynda kelesi ekeuine jan-jaqty toqtaludy jón kórdik.

Birinshi joba – búl qazaq jazuynyng latyn әlipbiyine kezen-kezenmen kóshiru mәselesi. Búl mәseleni ótken aptada birqatar sarapshylar keng týrde talqylady. Pikir qaytalaulargha jol bermeu ýshin biz tek kelesi mәselerdi ghana atap ótkimiz keledi.

Birinshiden, Memleket basshysy latyn әlipbiyine kóshudi tek býgin ghana qozghap otyrghan joq, ony 2012 jyly jariyalady.

Ekinshiden, Qazaqstannyng damuynda latyn әlipbii arqyly damudyng 11 jyldyq tarihy tәjiriybesi qalyptasqan (1929 – 1940 jj.).

Ýshinshiden, bir tilding jalpyadamzattyq nemese bylaysha aitqanda, «frank lingvasy» boyynsha damuy búl zandy әri tarihy qúbylys. Orta ghasyrlarda arabtar barlyq batys europalyqtardy osylay atady. Shyn mәninde, sol kezenderde franlitik biylik erekshe saltanat qúrdy. Búdan keyin fransuzdardyng biylikke kelu kezeni bastaldy. Soghan oray, barlyghy roman tilinde sóiley bastady. Al, sodan song býkil Jer sharynda otar elderi ornalasqan Úlybritaniyanyng biyleu kezenine oiysty. Býginde tarihtyng jazuymen býkil órkeniyetti әlem, birqatar baghalaular boyynsha 1,5 mlrd adam osy tilde sóileydi, ómir sýredi jәne damuda.

XX ghasyrda biz taghdyrdyng talqysymen dәiekti tarihy damudyng jalpygha birdey sýrleuinen shyghyp qaldyq. Qazirgi tanda bizding elimizge zamanymyzdyng biregey memleket qayratkeri, Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng basshylyghymen órkendep jatqan tәuelsiz memleketimizdi jahandyq dengeyde damuyna jol ashatyn latyn әlipbiyine kóshuding keremet jaghdayy tuyp otyr. Biz múny «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng basty maqsattaryna qol jetkizuding jәne әlemdegi eng damyghan 30 elding qataryna kiruding birden-bir mýmkindikteri dep bilemiz.

Biz nazar audaryp otyrghan ekinshi joba «Qazaqstannyng ruhany jәdigerleri». Mәdeniyet salasy materialdyq jәne ruhany qúndylyqtardan túratyny ózderinizge mәlim. Ókinishke qaray, búghan deyin elimizde kiyeli qúndylyqtargha degen tújyrymdy kózqaras bolghan joq. Sondyqtan, el Preziydentining bastamasy boyynsha qolgha alynghan joba últtyq biregeylikting manyzdy ruhany tiregi bolyp tabylady.

Árbir halyqtyng ózine tәn kiyeli oryndary bar. Mәselen, aghylshyndar basty hramy – Kenterberiy ghibadathanasyn, nemister Kelindegi riym-katolik gotikalyq soboryn, fransuzdar Notr-Dam-de Pariydi maqtanysh tútady.

Bizde de maqtanysh etetin qasiyetti oryndar jetkilikti. Búlar ejelgi Taraz, Úlytau, Týrkistan, Altay, Jetisu ónirleri jәne Beket-Ata kesheni. Alayda, qoghamdyq sanada búl oryndar turaly biregey úghym men ortaq týsinik qalyptaspaghan. Sondyqtan, últty úiystyrudaghy atalghan strategiyalyq mindetti oryndauda osy jobany jýzege asyrudyng manyzy asa zor.

Oyymyzdy qorytyndylaytyn bolsaq, jana jaghdaydaghy ruhany janghyru barshamyzdan jahandyq ózgeristerge jәne janashyldyqtargha dayyndyqty jәne úmtylysty qajet etedi. Óitkeni, biz airyqsha serpindilikpen jyljyp jatqan zymyran uaqytta ómir sýrudemiz. Álemge tanymal amerikalyq ekonomist Djon Kotter ótken ghasyrdyng 90-y jyldary ózining «Ózgeristerding aldynda» atty kitabynda bәsekelesterden ilgeri bolu ýshin mindetti týrde ózgeristerdi aldyn-ala bilip, ony basqara bilu qajettiligin aitqan bolatyn. Atalghan tezis bizding zamanymyzda da ózining ózektiligin joyghan joq.

Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynda jana tarihy kezenge tәn qaterler men tәuekelderge jan-jaqty bagha bere otyryp, ruhany janghyru arqyly bolashaqqa degen ózining tereng kózqarasyn bildirdi.

Sondyqtan, Memleket basshysy atap ótkendey, elimizding әrbir azamaty býkil qogham, sayasy partiyalar men qozghalystar, barsha memlekettik organdar aghymdaghy jaghdaygha taldau jasap, bizding qay jerde túrghanymyzdy anyqtap, әrbirimizding ne isteu kerektigimizdi jete úghynuy kerek.

Biz birtútas úly últtyng perzenti ekenimizdi maqtan tútugha tiyispiz. Bizding jolymyz aiqyn: Janaru arqyly jarqyn bolashaqqa jeteyik!

Gýlshara ÁBDIQALYQOVA, 

Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik hatshysy 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394