Týrkistan qazaqtary gazetterining betterinen kópten beri jii kezdesetin esimderding biri - 1916-ynshy jylghy Torghay dalalarynda orys ýkimetine qarsy kóterilgen halyq kóterilisining basshysy - Amangeldi Imanov. Ol turasynda baspasóz betterinde qisapsyz kóp materialdar jariyalandy. Aqyndar tolyp jatqan ólen-jyr, dastandar shyghardy, dramaturgter sahnalyq qoyylymdar dayyndady jәne taghy da dayyndap jatyr. Ol az bolsa, Amangeldi ómirinen filim týsirilude, oghan arnap eskertkish túrghyzyluda.

Týrkistan qazaqtary gazetterining betterinen kópten beri jii kezdesetin esimderding biri - 1916-ynshy jylghy Torghay dalalarynda orys ýkimetine qarsy kóterilgen halyq kóterilisining basshysy - Amangeldi Imanov. Ol turasynda baspasóz betterinde qisapsyz kóp materialdar jariyalandy. Aqyndar tolyp jatqan ólen-jyr, dastandar shyghardy, dramaturgter sahnalyq qoyylymdar dayyndady jәne taghy da dayyndap jatyr. Ol az bolsa, Amangeldi ómirinen filim týsirilude, oghan arnap eskertkish túrghyzyluda.
Osy aitylghan maqala, ólen-jyr, sahnalyq qoyylym, kinofilim jәne eskertkishterding bәri «әlipti tayaq dep bilmegen», Torghay ónirinen basqa jer, óz ruynan basqa el kórmegen qaranghy Amangeldini dýniyede tendesi joq tónkerisshil, últ pen últshyldyqtan joghary túratyn internasional bolisheviyk, dinge dúshpan, Týrkistan týriktigin orys bolishevizmi jәne internasionaldyq tónkerisshildikpen tabighy týrde tyghyz jymdastyrghan iri túlgha retinde kórsetu iydeyasyna qyzmet etip otyr. Ynsaby men qalamdaryn satqan Maylyúly Beyimbet pen Mýsirepúly Ghabitter orys jazushysy Vsevolod Ivanovpen birlesip «Sosialdy Qazaqstan» jәne «Kazahstanskaya pravda» gazetterinde jariyalanghan maqalalarynda Amangeldining bolisheviktik beynesin jasaugha tyrysqan bolsa, halyq aqyny Esenbayúly Saghit dәl sol «Sosialdy Qazaqstanda» jariyalaghan «Amangeldining shabu jyly», «Erding ólimi» atty jyrlarynda Amangeldi beynesin shyndyqqa jaqyn suretteydi. 1916 jyly Amangeldi sarbazdary Torghay qalasyna shabuyl jasaghan kýnderde, Esenbayúly Saghit Aqtóbe temirjoly boyyndaghy elevatorda júmys istep jýrgen júmysshy-bolishevik bolatyn. Áriyne, Esenbayúly da Amangeldini boyamalap, búrmalap bolishevikke jaqyndatpaq bolady. Biraq kózdegen maqsatyna jete almaydy. Ózin Amangeldining saptasy retinde kórsetuge tyrysqan Esenbayúlynyng suretteuinde batyr beynesi taptan da, últtan da, qúdaydan da bezgen bireu bolyp shyqqan.
«Amangeldining shabu jyly» atty jyrdyng bas jaghynda:
Qysym bolyp patshadan
Keng dýnie boldy tar
---------
Ótken júldyz ishinde
Soghys qyldy dauandy
Sarbaz-soldat eki jar, -
degen joldardaghy aqynnyng sarbaz dep otyrghany - qazaq týrikteri de, soldat degeni - orystar. 339 joldan túratyn osy úzaq jyrda «sarbaz» ben «soldat» shynynda da «eki jar» (qarama-qarsy) bolyp taytalasta túr. Endeshe keshegi Amangeldi sarbazy, býgingi bolishevik júmysshysy - aqyn Esenbayúlynyng suretteuinde, 1916-shy jylghy kóterilis taptyq kýres, yaghny týrkistandyq kedey týrikterding orys júmysshylarymen birlesip, Týrkistannyng týrik jәne orys baylaryna qarsy jýrgizgen ortaq kýresi emes, kerisinshe, barlyq Týrkistan týrikterining barlyq orystargha qarsy últ-azattyq kýresi bolyp shyqqan. Orystardyng týrkistandyqtardy últqa aiyrmay qanaghany Esenbayúlynyng «Erding ólimi» atty jyrynda birshama aiqyn kórinedi.
Qara saydan qalyng jau
Shyqqanda elge uralap,
Kóringen qazaq balasyn
Atyp, talap, jaralap
-----------
Balalar shulap «babalap»,
Ata-ana zarlap «balalap»
Túrghanda әtired qamalap
Amangeldi al jetti
-----------
Búl kýnde bolishevik bolyp jýrgen Esenbayúly:
Jaryghy bolsyn sarbazgha
Soldatqa berip túmandy, -
degen joldar arqyly 1916-shy jylghy kóterilis shyn mәninde orystar men Týrkistan týrikteri arasyndaghy últtyq kýres ekenin moyyndaydy.
«Ólseng shәiit»..., «ruhyna dúgha, rahmet»...
Armanda ketti qyrshyn jas
Kezdessin újmaqta qyz horyna...
Esenbayúly búl tústa ózine-ózi qayshy keledi. Ol endi myna joldar arqyly kóterilis basshysy Amangeldining (jәne bolishevik Esenbayúlynyng da) qúdaysyz bolishevik beynesin teriske shygharady. Ózining sarbazdaryna «Ólseng shәiitsin» dep jýrgen Amangeldini endi ateist deuge keler me?
Amangeldini ólgen song bolishevikter qataryna qosyp alushylardyng jalghyz ghana dәleli bar. Ol onyng 1919 jyly alashordashylar qolynan ólui. Alashordashylar Amangeldini bolishevik bolghany ýshin óltirgen joq. Búl oqighanyng shyndyghy bylay.

Amangeldi qypshaq ruynan edi. 1917 jyldyng kókteminde tónkeris bastalyp ketken son, Týrkistan týrikterin maydan júmysyna alu toqtatyldy. Uaqytsha ýkimet tarapynan Torghay uәlayatyna komissar bolyp taghayyndalghan Álihan Bókeyhanov Torghay halqyn kóterilisti toqtatyp, beybit ómirge qaytyp oralugha shaqyrdy. Álihanmen birge onyng eng jaqyn dostary bolghan últshyldar - Ahmet Baytúrsyn, Miryakub Dulatúly da halyq búqarasy arasyna ýgit jýrgizip, dala uәlayaty túrghyndaryn tynyshtanugha ýndedi. Ahmet pen Miryakub arghyn ruynan boluy sebepti Torghay ónirindegi arghyndar olardyng sózderine qúlaq asty da, qypshaqtan shyghyp «han» saylanghan Ábdighapar men Amangeldini tyndamady. Nәtiyjesinde keshe ghana orys otarshylaryna qarsy birge soghysqan Torghay qazaqtary endi qypshaq pen arghyn bolyp ekige jaryldy...
Búl tústa halyq arasyna «tónkeristen song orys múghajyrlary Reseyine qaytatyn kórinedi» degen qaueset sóz taraghan. Osydan kelip orystardan qalatyn jerdi bólu turaly mәselening tóbesi kórine bastady. Tiri jýrgen angdyng terisi ýshin arghyn-qypshaq talasqa týsti. Ábdighapar han men Amangeldi qypshaqtar jaghyn alyp, arghyndargha tizesin batyrdy. Rushyldyqqa eshqashan boy úrmaghan Ahmet Baytúrsyn men Miryakub Dulatqa qypshaqtar arghyndardyng basshylary dep qaray bastady... Ábdighapar men Amangeldining rushyldyq derti әbden asqynghany sonsha, 1917 jyly Orynborda bolghan jalpy qazaq qúryltayynan song jәne 1918 jyldyng jazynda Torghay dalasyn aralap jýrgen kezimde maghan da jaqyn kisilerin jiberip, mening qypshaq ruynan ekenimdi esime salyp, tóreden shyqqan Álihan Bókeyhan men arghynnan shyqqan Ahmet, Miryakubtargha qarsy kýreste «bizge sayasy jetekshi bolynyz» dep ótinishi jasady. Men, әriyne, olardyng úsynysynan bas tarttym. Óitkeni men Týrkistandaghy týrik adamy ýshin, әsirese Týrkistannyng últ-azattyq tuyn kótergen adam ýshin arghyn, qypshaqty bylay qoyyp, tipti, ózbek, qazaq, týrkimen bolyp bólinuding ózi Týrkistan týrikterin bólshektep, ólimge bastaytyn jol ekenin jaqsy biletin edim...
Aqyrynda «alashordashylmyn» degen jalghan býrkenshek atty jamylyp, qypshaq ruynan shyqqan satqyn, shoqyndy Stepnov-Áliby Jangeldin Torghay dalasyna jetti. Óz basy qazaq dalasyna attap basa almas edi. Onyng janynda orys qyzyl gvardiyasy jýrdi. Kóp etpey Stepnov-Jangeldin tóreden shyqqan Álihan men arghynnan shyqqan Ahmet, Miryakubtargha qypshaq Amangeldini aidap saldy. Stepnov-Jangeldin men Amangeldi manayyna orys qyzyl gvardiyasy men orys mújyqtaryn toptap, qiyan-keski soghys ashty. «Bolisheviyk» sózin «qypshaq» dep týsingen qaranghy Amangeldi alashordashylarymen bolghan bir shayqasta qaza tapty.
Shyndyq, mine, osynday. Búl kýnde bolishevikter «batyr bolisheviyk» Amangeldini «últshyl, keritónkerisshil Miryakub Dulat óltirdi» dep jala jauyp, Týrkistan týrikterining eng kórnekti, eng syily ókilderining birinen sanalatyn bir iri túlghanyng kózin joymaq bolady. Bәlkim, bolishevikter Miryakubtyng kózin joyyp ta ýlgergen shyghar...

1936 jyl

"Abay-aqparat"