Senbi, 23 Qarasha 2024
Aymaq 8064 1 pikir 20 Sәuir, 2017 saghat 10:12

Qúlsary manyna las su tóguge kim rúqsat etti?

Osy biz suayt halyq emespiz be? Nege ylghy sózimiz ben isimiz bir-birine qarama-qayshy kelip otyrady? Til men jaqqa sýienip sóilegende aldymyzgha jan salmaymyz. Al nege isimiz órge baspaydy? Sebebi, ótirikshimiz! Mysaly, «Jasyl el, jasyl-jelek» baghdarlamasy, Densaulyq – últ kepili, bolashaq – úrpaq kepili; Densaulyq – zor baylyq; Tәn súlulyghy – jan súlulyghy; Tabighatty ayalayyq; Qorshaghan ortany abattandyrayyq; Atadan mal qalghansha tal qalsyn; Tazalyqty saqtayyq!» dep úrandatymyz kep. Hosh! Óte әdemi, jangha jaghymdy, qalypqa qonymdy shipa sózder! Al endi isimizdi qarandar?

Qúlsarydan 100 shaqyrymday jerde vahtashylar qalashyghy, әrmen qaray alpauyt TShO zauyty ornalasqan. Osy TShO aimaghynan 30 tondyq «las su» tasymaldaytyn auyr jýk kólikteri 2 aidan beri nәjis, las sularyn Qúlsary qalasyna әkelip qúiyp jatyr. Jәne kýni-týn (eki kezek) damyl qaqpastan tasuda. Tógip jatqan jeri «KRNU» mekemesining many. Jyloy qulary kóz qysty, barmaq basty kezekti qúityrqy әreketterine kóshti. Bylay  qaraghanda las sular qúbyrgha aidaluda. Al ol qúbyrdyng dalagha aghyzyp jiberip jatqan kanaly bar ekenin eskersek, las su jyra boyyn saghalap oy jerlerdi toltyryp, tolghan las sular arnasynan asyp teniz bolyp aghyp sol mandaghy bir sorgha qúiyluda. Yaghny «Tenizdin» boq suynan teniz týzilude. Jasandy tenizden mal su ishude. Qazirgi tanda ol sor ýlken aralgha ainaldy. TShO - nyng óz kanalizasiyalary bar. Demek, TShO podryatchik mekemelerge las sularyn óz qúbyrlaryna qúidyrugha qarsy, bolmasa aqyly qylyp qoyghan. Al podryadchik mekemelerding kimmen qalay keliskenderi beymәlim, әiteuir las sularyn 100 shaqyrym jerden «bolashaq qala, jarqyn qala, jas qala» Qúlsarygha әkelip tógude? Endi Qúlsary – las qala! Al osy qylyqtary aqylgha siya ma? Búlargha Qúlsary manyna las su tógulerine kim rúqsat etti? Ákimder, prokurorlar, ekologtar, basqa da qúzyrly oryn mekemeleri, lauazymdy kózi ashyqtar ne qarap otyr? Taghy da sybaylastyq pen paraqorlyq pa? Álde sol bayaghy halyqty mensinbeushilik pe? Las sugha әbden qanghan sor erteng shilde ailarynda shamadan tys búzylady. Las su aralasqan túzy betine shyghady. Qúrghap kókke kóteriledi. Auamen, jelmen úshady. Nebir paraziyt, bakteriya, júqpaly virustardyng bәri sormen aralasyp sormanday qazaqty sorlatumen ghana shekteledi. Elde auru kóp, indet, kýnde ólim, kýnde jiyn. Úrpaq kesel, úrpaq meshel, bolashaq búlynghúr, ýmit az, senim ketken. «Auyryp em izdegenshe – auyrmaytyn jol izde» dep ottaymyz kelip. «Aurudyng aldyn alu» dep, nebir paydasyz sharalar ótkizemiz. Al ózimiz aqsha ýshin qara halyqqa qastyq oilap, tapa-taltýste úrpaqtyng tiriley terisin irep jatyrmyz. Maqtamen bauyzdap qylqyndyryp túnshyqtyrudamyz. Kez-kelgen aurudyng sebep-saldary bolady. Qala manyna shamadan tys las su tógu Qúlsary halqyn qyrudyng tóte joly. Búrynghy kezdegi milionnan bir kezdesetin, onda da aty atalmay «jaman auru» deytin rak auruy qazirgi tanda 10 nyng birinen kezdesude, jәne jas kәrisine qaramauda. Sondyqtanda, prokurorlar, ekologtar, eki aidan beri las su tógip kelgen mekemelerge zor aiyppúl salyp, týsken qarjyny Qúlsary halqynyng aurudan kóz ashpaghan adamdaryna ýlestirsin!

Túrar Shapqara

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5399