Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 6046 13 pikir 21 Sәuir, 2017 saghat 09:44

Mәngilik el hәm Elbasynyng erligi

 

1. Tarihtyng ótkeni sabaq, bolashaghynan qapy qalmayyq

Álem qarqyndy týrde ózgerip keledi. Búl – jana jahandyq bolmys, ony biz qabyldaugha tiyispiz!

                                                                            Núrsúltan   Nazarbaev,

                                                                  «Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy:

                                              jahandyq bәsekege qabilettilik» Joldauynan.

 

Jer tósining kindiginen kóterilgen zymyrannyng әp-sәtte, tipti kózdi ashyp júmghansha gharysh kenistigine shyghatyn býgingi shapshang zaman ýshin qazaq eli Tәuelsizdiginin  jiyrma bes jyly da  qas-qaghymdyq sәt. Alayda, tarihtyng osy bir asa qysqa merziminde Qazaqstannyng әlemdik jәne halyqaralyq arenadaghy orny, bedeli men abyroyy dýnie qúrylyghyndaghy talayghy bir  erteden qalyptasyp, erteden quatty memleket bolyp ornyqqan elderden kem týsip otyrghan joq. Búl-bir ghana adamnyn, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng erligi men jigerinin, aqyly men parasatynyn, danalyghy men daralyghynyn, kóregendigi men kemengerligining arqasy ekendigin aitar edik!

Biz tәuelsizdikti kenes ýkimetinen qalghan auyr zardaptarymen qabyldap alyp edik. Búl zardaptar sonau patshalyq Reseyding otarlau sayasatynan bastalyp, kommunistik jýiening óktemdigimen jalghasyp jatqan-dy. Jaratylysynan túla boyynda adaldyghy men ózgege degen sengishtigi bar, jatty jaqynynday syilar adal niyeti bar, «keng bolsang kem bolmassyn» degen peyili bar Úly dalanyng kenistigin jaybaraqat jaylap jatqan beykýnә qazaqty «bólip al da, biyley ber» sayasatymen jiktep, jiliktep alghandar ózderining jat tilderimen, jat dinderimen, jat ghúryptarymen ózegimizge qúrt týsirdi.

Qazaqtyng ruhany jan dýniyesindegi sol jegi qúrt әli de tiri, әli de oy men sanany jep jatyr. Sol jegi qúrtty joyamyz, jegizbeymiz degen últ sanalylaryn kenes ýkimeti týrli zalymdyq sayasatpen tiridey kómdi, jalghan jalamen atty, asty, jer audardy.  Esimderin atamaq týgili, kóbining sýiekterin de tapqyzbay qoydy.  Últtyng qaymaghyn oisyrata sypyryp, múnyng aqyryn halqymyzdyng asharshylyqqa  úrynuyna әkelip bir tirep aldy da,  Úly Otan soghysynyng qandy qyrghynyna týsirdi.

Tap jaularyn da, halyq jaularyn da aptyghyp «jene» bilgendikten, Otan jauy fashisterdi de  oisyratyp, jusata jendik. Endi tynysymyz kenir, endi jaqsy túrmys bolar, endi kósegemiz kógerer degen edik. Sory qalyng halqymyzdyng búl ýmiti de aqtalmady. Qazaqtyng jerin iygeru kerek degen, úranmen «selina» shyqty aldymyzdan. Obaly neshik, qazaq dalasyna jana traktory men soqasy da kelip jatty, solardyng qúlaghyn ústaytyn komsomoldyq jel kónildiler de aghylyp kelip jatty. Birer jyldyng ishinde óz ata babasynyng jerinde qazaqtyng sany azayyp shygha keldi. Az halyqty azdyru da, tozdyru da onay boldy. Sonyng basy qazaqtyng tilin kereksiz etti. Qazaq mektepteri de, qazaq gazetteri de jabylyp jatty. «Senderdi nangha da toyghyzdyq, tәrbiyelep adam qyldyq, bilim berdik» dep midy shayqap, nasihat aitty. Osylary ras shyghar, bekerge qazaq bolyp tughan ekenmin deytin dýbәra úrpaq jetile bastady. Olar jetilgen sayyn qazaqtyng sory da qalyndady. Endi kelimsekterding sózin sol dýbәralar sóileytin boldy, solardyng soyylyn óz halqynyng mandayyna sol dýbәralar soqty. Kelimsekter masayrap, ishten kýlip, óz qúldarynyng qylyghyn rahattana qarap, baqylap túratyn boldy. Biz sóitip, sol kezenderde tútas qazaq últy bolyp qalyptasa almadyq.

Mine, biz osynday da soraqylyqtan sorymyz qaynaghan halyq edik. Sol sory qaynaghan, bylaysha  aitqanda «myng ólip, myng tirilgen» qazaqtyng ayaqasty bolyp jatqan basyn da, namysyn da jerden kóterip alghan taghy da sol Núrsúltan Nazarbaev bolatyn!

Álemning altydan bir bóligin alyp jatqan Kenes Odaghy ydyraghan tústaghy Qazaqstannyng ekonomikalyq ta, әleumettik jaghdayy da asa qiyn boldy. Múny kóz kórdi. Dýken sóreleri bos qalyp jatty. Jappay júmyssyzdyq jaylady. Ózge dýniyeni qoyyp, qara sabyn izdep sabyldyq. Mine, sol joqshylyq pen tarshylyq, ainala tónirektegi qaruly qaqtyghystar men berekesizdik jaylap bara jatqan tústa, «osy biz qazaq óz betimizben el bola alamyz ba eken?» degen kýdik pen kýmәn de keulep, sony oilasang boldy, úiqyng shayday ashylar alakónil shaqta Núrsúltan Nazarbaev  tәuelsizdikti túghyr etip, tarih sahnasyna shyqty. IYә, shyqty da Qazaq elining úly tarih sahnasyndaghy kóshin bastap, әlemge jol tartty. Sóitti de, Álemge, Gharyshqa, Bolashaqqa jol ashty!    

Biz óz tәuelsizdigimizding shiyrek ghasyrdan astam kezeninde Elbasynyng aqyl parasatymen, basshylyghymen ekonomikalyq-әleumettik salada  sәtti janghyrulardy ótkizdik. Núrsúltan Nazarbaev  jyl basynda halyqqa Joldauynda Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy bastalghanyn jariyalap,  sayasy reforma men eko­nomiy­kalyq janghyru qolgha alyndy. Elbasy Qazaqstandy  әlemdegi eng damyghan 30 elding qataryna qosyluynyng barlyq alghy sharttaryn jasay aldy.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Tәuelsiz Qazaqstan memleketin qúra otyryp, túraqtylyqtyng kepili  bola alatyn memleket qúrudyng nazarbaevtyq modelin qalyptastyra bildi. Sol nazarbaevtyq model qazir әlemge ýlgi bola aldy. Bir ghana bizding elimizding Kóshbasshysynyng әlemdik sayasattaghy bedeli men bitimgershilik ról atqaruy osynyng aighaghy.                  

Endi biz ruhany jaghynan janghyruymyz kerek. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty  ghalamdyq filosofiyalyq tereng mәni bar tújyrymdy enbegi taghy da sol qazaq elindegi, tipti әlem boyynsha túraqtylyq pen beybit ómirli memleket qúrudyng nazarbaevtyq modelinin  býgingi jәne keler ghasyrlardaghy Adamzat balasynyng bolashaghy jayly  oily  jalghasy der edik.

Sananyng janghyruy-últtyng sapalyq janaruy

Maqsatqa jetu ýshin bizding sanamyz isimizden ozyp jýrui, yaghny odan búryn janghyryp oty­ruy tiyis. Búl sayasy jәne ekonomikalyq jan­ghyru­lardy tolyqtyryp qana qoymay, olardyng ózegine ainalady. 

                                                                  Núrsúltan Nazarbaev,

                            « Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» enbeginen.

Qazaqta «sanasyna bersin» degen sóz bar. Dana halqymyzdyng osy bir auyz sózining tórkininde adam balasynyng oiy ashyq, kókiregi zerek,óz zamany men óz ortasynyng ahualyn tereng zerdeley alar qabileti men sezim týisigi bolsa etti degen oy jatqanday. Endi  biz aityp otyrghan osy oy ashyqtyghy, kókirek zerektigi , óz zamany men óz ortasynyng ahualyn tereng zerdeley alar qabilet pen  sezim týisigin janghyrtudyng jana kezeni kelgendey.

Búl orayda Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty  payymdy kózqarasyn qyzygha oqyp shyqtym. Áli de oqyp, әli de zerdeleu ýstindemiz.  Búl jay bir maqala emes, búl býgingi zamannyng ainasy, bolashaqtyng baghdary.  Elbasy HHI ghasyrdaghy últtyq sananyng negizgi  túghyrnamasyn tereng saralay otyryp, ghalamdyq filosofiyalyq tújyrym jasaghandyghyn aitu abzal.

Elbasynyng osy sanany janghyrtu filosofiyasy bir ghana bizdin, yaghny qazaqstandyqtardyng ghana emes, әlem halqyn, barsha Adamzatty oilandyrar  ústanymdamyn. Óitkeni, Núrsúltan Nazarbaev jalpy Adamzattyq mәseleni algha tartyp otyr.Endigi adam balasy qanday boluy kerek jәne de býgingi alasapyrandy zamanda ózining adamy bitim bolmysynan ajyrap, tipti oy sanasy adasa da bastaghan adamzattyng ne isteui kerek? Elbasy osy bir ózekti  mәselege jauap beredi.

Biz endigi әngimemizdi ózimizge, yaghni, Elbasynyng «elimizding myqty,  jauapkershiligi joghary  birtútas Últ bolu kózqarasymen» baylanystyra  aitar bolsaq,  búl mәselening әbden oryndy aitylghandyghy kónilden shyqsa kerek. Óitkeni HHI ghasyrda qalyptasar últtyq sanamyz  bizding últ esebinde saqtalyp qalu men Mәngilik el bolu úly múrattarynyng jýzege asuynyng alghy da basty sharty bolary anyq. Osy HHI ghasyrdaghy últtyq sana jayynda aita kelip Elbasy  «Kýn sanap ózgerip jatqan dýbirli dýniyede sana-sezimimiz ben dýniyetanymymyzgha әbden sinip qalghan taptauryn qaghidalardan aryl­masaq, kósh basyndaghy eldermen terezemizdi tenep, iyq týiistiru mýmkin emes. Ózgeru ýshin ózimizdi myqtap qolgha alyp, zaman aghymyna iykemdelu arqyly jana dәuirding jaghymdy jaqtaryn boygha siniruimiz kerek»-, degendi algha tartady. Óitkeni  auzymyzdyng suy qúryp aityp kelgen batystyq janghyrudyng býgingi zamannyng bolmysyna say kelmey, ol әlemde key jaghdayda narazylyq  tudyryp otyrghandyghy  da bar.  Ár últtyng ózining ghasyrlar boyy qalyptasqan asyl oilary men izgi amaldaryn jәne de jaqsy kisilik bitim-bolmysyn, salty men dәstýr, ghúrpyn saqtau býgingi kýni jalpy adamzattyq ýlken mәselege ainalyp otyr. Adamzat ómiri men túrmysyna ghylym men tehnika jetistikteri jәne aqparattar aghyny aralasqaly kez-kelgen últtyng sanasyna auyr salmaq týse bastady. Ol salmaq últtyng sanasyna  iydelogiyalyq jәne  sayasy jýk bolyp artylghanyn da baghamdar edik.

«HH ghasyrdaghy batystyq janghyru ýlgisining býgingi zamannyng bolmysyna say kelmeuining syry nede? Meninshe, basty kemshiligi – olardyng ózderine ghana tәn qalyby men tәjiriybesin basqa halyqtar men órkeniyetterding erekshelikterin eskermey, bәrine jappay eriksiz tanuynda»-, degen Elbasynyng tújyrymyna toqtay otyryp, qazirgi zamannyng qazirgi ahualyn alynyz. Batys ózge halyqtar ýshin ar men úyattyq әdepterdi moyyndaghysy joq. Keyde bey-әdebi, tipti adam balasynyng jaratylysyna jat, tipti taghylyq әreketterdi zandastyrugha deyin baruy, múny «demokratiya, adam qúqyghyn syilau» dep dәriptep, sol bey-әdeby qaghidalar әlemning kez-kelgen elinde kórinis tabuy kerek dep talap ta qoyyp jatady. Bәlkim, sodan da bolar býgingi kýni batys pen shyghys arasyndaghy jәne de týrli dinder arasyndaghy ayausyz qaruly qaqtyghystar  barghan sayyn órship túr. Taghy da bәlkim búl әr halyqtyng óz ary men úyatyn, bitim-bolmysyn, halyqtyq sipatyn saqtap qalu jәne taza kýiinde saqtap qaludyng qaqtyghysy da bolar.

Áriyne,  biz beybit ómirdi de, kez kelgen halyqtyng ózine tәn ary men úyatyn, bitim-bolmysyn, halyqtyq sipatyn saqtap qaludy qaruly qaqtyghystar arqyly sheshe de almasymyz anyq. Búl orayda bizding Elbasynyng ústanymy, kez-kelgen dauly mәseleni kelissózder arqyly beybit jaghdayda sheshu jәne endigi dýniyeni revolusiyalyq jolmen emes, evolusiyalyq jolmen órkendetu  mәselesin taghy da algha tartyp, aityp otyrghandyghy býgingi jahandanu zamanynyn  әlemdik ústanymyna ainaluy kerek. Óitkeni kez kelgen revolusiyanyng da kez-kelgen tónkeristing de, kez-kelgen qaruly qaqtyghystardyng  Adamzat balasyna әkelgen qayghysy men qasiretinin  tek bir ghana HH ghasyrdyng tarihynan-aq oy týyge, sabaq alugha  bolar edi.

«Ájeptәuir janghyrghan qoghamnyng ózining tamyry tarihynyng tereninen bas­tau alatyn ruhany kody bolady. Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu. Onsyz janghyru degeninizding qúr janghyryqqa ainaluy op-onay»-, degen Elbasynyng osy bir óte manyzdy mәselesine oray oy qosar bolsaq, endigi arada biz de sol últtyq kodymyzdy saqtau men sony dýniyege kelgen, aldaghy uaqytta da dýniyege keler úrpaghymyzdyng boyyna qalay siniremiz degen mәsele oilandyrsa etti. Al, búl orayda oilanatyn mәsele bar dep sanaymyz.

Áueli biz ózimizding býgingi úrpaghymyzdyng bitim-bolmysyndaghy, yaghni, últtyq sanasyndaghy  últtyq kodty qalay qalyptastyramyz?  Osy asa kýrdeli de asa manyzdy mәseleni sheshuding tóte jolyn Elbasy  ózinin  « Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» enbeginde aityp ta,  kórsetip te berip otyr. Elbasynyng «Bәsekelik qabilet», «Pragmatizm», «Últtyq biregeylikti saqtau» siyaqty últtyq kodty saqtaudyng altyn arqauy bolarlyq qaghidattardy aitady. Al, endi bәsekelikke qabiletti últ bolu mәselesin Elbasy búdan búrynghy óz Joldaularynda san mәrte aitqan da bolatyn. Býgingi bәsekelestik auylymyzdyng qotanynan asyp, әlemdik dengeyge jetti.

«Bolashaqta últtyng tabysty boluy onyng tabighy baylyghymen emes, adamdarynyng bәsekelik qa­bi­letimen aiqyndalady. Sondyqtan, әrbir qazaq­standyq, sol arqyly tútas últ HHI ghasyrgha layyqty qasiyetterge ie boluy kerek»-, deydi Elbasy. Sondyqtan da Elbasynyn  kom­piuterlik sauattylyq, shet tilderin bilu, mә­deny ashyqtyq siyaqty algha tartyp otyrghan faktorlary bizding qoghamnyng berik úctanymyna ainalyp, osy baghytta tynymsyz júmystar jýrgizudi talap etedi. Sol ýshin de  Elbasy «Sifrly Qazaqstan», «Ýsh tilde bilim beru», «Mәdeny jәne konfessiyaaralyq kelisim» siyaqty baghdarlamalardyng qolgha alynuy ol bizdin  halqymyzdy HHI ghasyrdyng talaptaryna  say dayarlaudyn  alghashqy qadamy ekendigin  ýlken bir janashyrlyqpen aityp otyr.

Elbasy pragmatizm mәselesine kelgende «Qanymyzgha singen kóptegen daghdylar men taptauryn bolghan qasang qaghidalardy ózgert­peyinshe, bizding tolyqqandy janghy­ruymyz mýmkin emes»-, deydi.  Biz ýshin asa manyzdy da qajet jay osy dep bilemiz!

Búl orayda Elbasynyng «Pragmatizm – ózinning últtyq jәne jeke baylyghyndy naqty bilu, ony ýnemdi paydalanyp, soghan sәikes bolashaghyndy josparlay alu, ysyrapshyldyq pen astamshylyqqa, danghoylyq pen kerdendikke jol bermeu degen sóz. Qazirgi qoghamda shynayy mәdeniyetting belgisi – orynsyz sәn-saltanat emes. Kerisinshe, ústamdylyq, qanaghatshyldyq pen qarapayymdylyq, ýnemshildik pen oryndy paydalanu kórgendilikti kórsetedi. Naqty maqsatqa jetuge, bilim alugha, salamatty ómir saltyn ústanugha, kәsiby túrghydan jetiluge basymdyq bere otyryp, osy jolda әr nәrseni útymdy paydalanu – minez-qúlyqtyng pragmatizmi degen osy. Búl – zamanauy әlemdegi birden-bir tabysty ýlgi»-, degen úlaghatty sózin endigi arada әrqaysymyzdyng әr isimizde, kýndelikti túrmysymyzda sanamyzda janghyryp túrugha tiyisti.

Elbasy aityp otyrghan «Ysyrapshyldyq pen astamshylyqqa, danghoylyq pen kerdendikke jol bermeu» mәselesi jasyratyny joq bizding qoghamdy tolghandyryp otyrghan mәselening biri.  Elbasynyng taghy da aityp otyrghan «ústamdylyq, qanaghatshyldyq pen qarapayymdylyq, ýnemshildik pen oryndy paydalanu kórgendilikti kórsetedi» deui zor adamgershilik qasiyetke ie boludyn  amaly bolsa kerek dep sanaymyz. Búl  orayda Elbasynyng osy bir aitqandarynan  Abay hakimning «Ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq,  bes dúshpanyng bilseniz» degen keselden aryludyng qajettiligi  bizge әli de syn ekendigin sezinemiz. Jәne taghy da sol Abay hakimnin  «Ózinde barmen kózge úryp,  artylam deme ózgeden»,-degen  ghaqliyatymen úshtasyp jatqan Elbasynyn  aitqandary  osy kýnderi kiygen kiyimderi men mingen kólikterine, ishken astaryna, salghan ýilerine, ózge de baylyqtaryna sheyin  qymsynbay da úyalmay da jar salyp, «jarnamalap» jatar osy kýngilerdin  boylaryna jabysyp, dert bolyp bara jatqan  keselden saq bolu jәne de arylu  mәselesi  bizdi bir sәtke  bolsa da oilandyrsa etti.

Qazirgi dýniye  adamynyng oilau qabileti men kózqarasy da, bilimi de, ghylymy da kóz ashpas shapshandyqpen damyp kele jatqandyghy sonshalyqty,   býgingi әlem «jana jahandyq bolmystyn» qazanynda búrq-sarq qaynap, tipti júmyr jerdi mekendep otyrghan adam balasy tirshiligining de  mazasy kete bastaghanday. Mine, osy jaghdayda Elbasy « Últtyq biregeylikti saqtau» mәselesin algha tartady. 

«Men qazaq­stan­dyq­­tardyng eshqashan búljymaytyn eki erejeni týsinip, bayybyna barghanyn qalaymyn. Birinshisi – últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalmasa, eshqanday janghyru bolmaydy. Ekinshisi – algha basu ýshin últtyng damuyna kedergi bolatyn ótkenning kertartpa tústarynan bas tartu kerek»,-  degen Elbasynyng osy qaghidasy bizding últtyq janghyruymyzdyng basty әri maqsatty  mindetimizge ainaluy qajet. Búl jaghday bizding últtyq sanamyzdyng kemeldene týsuine, kókjiyegining kenenine jәne de býgingi men keler zamandardyng talabyna say boluymyzdyng alghy sharttarynyng biri ekendigin úghyna týskenimiz abzal.

Elbasy óz enbeginde últtyq biregeylik pen últtyq sanamyzdyn   altyn sandyghynda mәngi saqtalyp, әrqaysymyzdyng úrpaghymyzdan úrpaghymyzgha amanattap tapsyryp, ósiyet qylyp,  miras etip qaldyryp otyrar  qasiyetti de qúndy dýniyelerimizdi de  ashyp aitady. «Últtyq salt-dәstýrlerimiz, tilimiz ben muzykamyz, әdebiyetimiz, joralghylarymyz, bir sózben aitqanda últtyq ruhymyz boyymyzda mәngi qalugha tiyis»-, degen Últ kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyn  jәne de «Abaydyng danalyghy, Áuezovting ghúlamalyghy, Jambyldyng jyrlary men Qúrmanghazynyng kýi­leri, ghasyrlar qoynauynan jetken babalar ýni – búlar bizding ruhany mәdeniyetimizding bir parasy ghana»-, dep últtyq sanamyzdyng qaynar kózin ashyp kórsetken dep sanaymyz.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty tereng mazmúndy búl enbegi Elbasynyng múnyng aldyndaghy «Úly Dala Úlaghattary»  oi-tolghauymen  bir mýddemen, últtyq jәne jalpy jahandanu zamanyndaghy jalpy adamzattyq mýddemen  sabaqtasyp jatqandyghyn atap aitar edik.  Elbasynyn  osy qos enbegin endigi arada qazaqstandyq qoghamda qalyptasyp qalghan týrli jiyn- jinalystarda ghana  talqylap qoymay, búl enbekter  әr qazaqstandyqtardyng qolynda jýrer,   әr shanyraqtyn  tórinde túrar zerde kitabyna ainalsa etti. Jәne de búl enbekter bizding mektepterimizden bastap, barlyq oqu oryndarynyng pәndik bir sabaghyna ainalyp, memlekettik qyzmetkerlerdi attestasiyalau kezindegi  súralar, olardyng tanym týisigin  zerdeler dýniyege ainalsa etti  deymiz. Sonymen birge ,  al tipti «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyrudaghy»  Elbasy aityp otyrghan « ústamdylyq, qanaghatshyldyq pen qarapayymdylyq, ýnemshildik pen oryndy paydalanu kórgendilikti»  jәne de «bilim alugha, salamatty ómir saltyn ústanugha, kәsiby túrghydan jetiluge» degen  qaghidalar memlekettik qyzmetkerdi qalyptastyrudaghy  bir erejesine de  әbden jarary bar.

Ruhany janaru bizge asa qajet! Sony sezine bilu ýshin  Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» tanymdyq ta taghylymdy enbegin oqiyq, taghy da oqiyq! Oy týieyik, zerdeleyik! Sanamyzdy janghyrtayyq!

Jabal Erghaliyev, jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Parlament Senatynyng deputaty

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

 

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377