«Dala men Qala» gazetining 18-qazanda jaryq kórgen №41 sanynda әriptesimiz Qalmahanbet Múqametqaliy   «ESIMOV ÝMBETOVTEN NEGE ÝLGI ALMAYDY - 2?» degen saual tosypty. Aldymen atalghan gazettegi avtordyng sholuyna kóz jýgirtip shyghayyq.

«Birden basyn ashyp alayyq: bizding Almaty әkimimen aramyzda alty alasy, bes beresimiz joq. Ári dәl osy taqyryppen «Dala men Qalanyn» betinde búghan deyin jaryq kórgen maqalamyzdy qaytalmaq niyetten de adamyz (Qaranyz, «DmQ», №22, 8-mausym, 2009 jyl, «Esimov Ýmbetovten nege ýlgi almaydy?»).Biraq...

«Dala men Qala» gazetining 18-qazanda jaryq kórgen №41 sanynda әriptesimiz Qalmahanbet Múqametqaliy   «ESIMOV ÝMBETOVTEN NEGE ÝLGI ALMAYDY - 2?» degen saual tosypty. Aldymen atalghan gazettegi avtordyng sholuyna kóz jýgirtip shyghayyq.

«Birden basyn ashyp alayyq: bizding Almaty әkimimen aramyzda alty alasy, bes beresimiz joq. Ári dәl osy taqyryppen «Dala men Qalanyn» betinde búghan deyin jaryq kórgen maqalamyzdy qaytalmaq niyetten de adamyz (Qaranyz, «DmQ», №22, 8-mausym, 2009 jyl, «Esimov Ýmbetovten nege ýlgi almaydy?»).Biraq...

Arghy aptada qazaq basylymdary Almaty eskertkishterine qatysty әngimege kezek berdi. Mәselen, «IYә, halqymyzdyng sheteldik óner júldyzdaryna degen qúrmeti erekshe. Eskertkishteri Kóktóbeden kýlip qaraydy. Djon Lennon, Pol Makkartni, Ringo Starr... Al «Samal» yqshamaudanynda Djon Lennon atyndaghy kóshe bar. Ras, túrghyndar ol ýshin qala әkimdigine úsynys tastap ta jatpaghan, «Djon Lennon kóshesi» dep jazghan da, ilip qoyghan. 30-tamyz kýni, halqymyz Konstitusiya kýnin merekeleuding ornyna «Astana» alanynda «Bitlzdin» 50 jyldyghy men Djon Lennonnyng 70 jyldyghyn toylady...»-dep jazdy «Ayqyn» gazetining tilshisi Núrbolat Amanjol. Al, «Almaty aqshamy» «Lenin qalghanymen, Lennon qalmay keledi» dedi. «Alash Aynasy» «Rok-júldyzgha aleya býiyrghan Almatyda Alash arystarynyng sayabaghy qashan ashylady?» - dep súrau saldy. Dәl osy eskertkishten bastalghan daugha intelegensiya da ýn qosa ketti.Jazushy Ghabbas Qabyshúly aitypty: «Qalanyng tizgin-shylbyryn ústap otyrghan jaysandar men qasqalar, olardyng kópshikterin qúshaqtap jýrgen basqalar sol toptyng kókesi bolghan Djon Lennon marqúmnyng aruaghy aldyndaghy paryz -qaryzdarynan qútylghan eken...» dep («Abai.kz» aqparattyq portaly).

Áriyne, mәdeny astananyng múqym sharuasynyng bәrine әkim jauap beruge mindetti emes shyghar, әri at bauyrynan aqsha sauyp ýirengen kóp pysyqtyng әreketine qala basshysyn kinәlau da artyq bolar. Biraq, bizding eldegi iydeologiyalyq nasihattyng aqy iyesi atqarushy biylik qana edi ghoy, osydan kelip Smaghúlúlynyng syngha úshyraytyny anyq sózsiz. Meyli, kóship te, qashyp ta ketetin mәsele emes eken, jalghyz-aq pәrmenmen jóndeletin, kerek bolsa kýrep, sýirep tastaytyn qara tasqa bola azamattyng altyn basyna sonsha sóz aitqanymyz jón bolmas dep júbanghymyz da kelgen... Alayda, dәl osy qol basynday qara tastan qúiylghan eskertkishting ózin eldik múratqa negizdep ornatyp jatqan aghayynnyng tirligin kórip, «qap» demeske kәdik ne? Mysaly, ótken júmada Almaty oblysynyng Kerbúlaq audanyndaghy Altynemel auylynda Tezek tóre men Bóltirik sheshenge qoyylghan eskertkish belgining ashylu rәsimine arnalghan sharalar ótti. Al, kelesi kýni Qapshaghay - Baqanas avtojolynyng boyynda Qaban jyraudyng kesene-kýmbezi saltanatty týrde ashylyp, babagha arnap as berildi. Sәl әride ghana oblys ortalyghynda Núrghisa Tilendiyevke eskertkish qoyyldy. Múny qomsynsanyz, Taldyqorghannyng tabaldyryghynda aiqara qúshaq ashyp túrghan tarih atasy Qadyrghaly Jalairiyding biyik túghyrdaghy beynesin, qala tórindegi qara nayzasyna sýiengen Qarakerey Qabanbay batyrdyng eskertkishterin eske salayyq, endeshe...

Endeshe, Esimov Ýmbetovten nege ýlgi almaydy?»

P.S. Jogharydaghy joldardyng ýtir nýktesine deyin «Dala men Qala» gazetinen kóshirip basqan song biz mynanday oigha keldik: Esimovtyng esigin shalqayta ashyp, ekilene aiqaylasang da ol Ýmbetovten eskertkish mәselesinde ýlgi almaydy.  Juyq arada: «Serik Ábikenysh ne istep jýr-ey!» - dep eleng eter synayy jәne bayqalmaydy. Endeshe, «qashpaghan siyrdyng uyzynan» dәmetkendey bolmayyq. Bizding jaghymyz talghansha sóilep-sóilep, sonynan jaghalay qirap jatatynymyzdyng sebebi de - osy: bolmas isting artyna týsip boldyratynymyz. Sondyqtan, «Qúdaysyz quray basy synbaydy» dep qol qusyryp qana otyrmay iske kirisu kerek. Mysaly, Ghabene - Ghabbas Qabyshúlyna, «Ánuar Álimjanov atyndaghy» alleya ashyp, nege tal ekpeske?.. Ákesi shau tartqan  qu malshygha jaryp kele jatqan qazaqy tәsilimizge salyp aqsaqaldardy osynday bir iygi iske «júmsap aludy» jón kórdik. Nege? Óitkeni, qazaqtyng sharuasyn bireu kelip istep bermeydi. Qazaqtyng tilegine iyilip, tilin týsinetinder de kerenau qabaqty kenselerden tabyla barmeydi. Jaz. Jaz. Jәne jaz - bәribir. Áriyne, pikir tughyzyp, mәselege el men el ýstinen kýn kórip jýrgen atqaminerlerding nazaryn búryp jazghan da dúrys, jabyla qimyldaghan tipti dúrys. Degende, Ghabeng qasyna tileules inilerin ilestirip qalalyq әkimshilkke bir baryp qaytsa qalay bolar eken... Alleya ashudyng jón-josyghyn Mels Elusizovtan súrap bile salu qiyn emes shyghar. Kimge, qalay jolyghu kerek, ótinishti qalay jazu kerek, taghy ne isteu kerek, qazaqtyng bir balasy ghoy, Eleusizov erinbey týsindiruden qashpas, sirә. Áriyne, «abayshyldar, anqytyp aqyl aitqansha ózdering nege ónege kórsetpeysider!» dep sógetin kópting ishin bilip otyrmyz. Biraq bizdiki aqyl aitudan búryn oy tastau. Shynynda, auyzbirlik tanytyp, talap etsek, әkimge bir, әrkimge bir siltemey naqty joba jospar qúryp qimyldasaq (әngime tek Ánuәr Álimjanovtyng atynda alleya ashuda ghana emes) isting beti beri qarar. Orystildi júrttyng oinap aitqanyna jýgirip ketetin atqarushy biylik qazaqpen de sanasar degen dәme ghoy bizdiki. Áytpese, esil kýnderimiz «sen salar da men salar, atqa jemdi kim salarmen» ótip barady emes pe?..

«Abay-aqparat»