Senbi, 23 Qarasha 2024
Qonyrau 17788 9 pikir 27 Sәuir, 2017 saghat 13:43

«Zerdeli» - Yrysbek Mәuit mektebi

-Sonda osynou úlanghayyr iygilikti isti bankten alghan 2 million tenge nesiymen bastap kettinder me?

- Nesiyeden búryn bizde iydeya men sol iydeyagha júmyla kirisetin kәsiby biligi joghary mamandar men múrattas azamattardyng birligi boldy. Osy ekeui bolghan jerde az qarjynyng ainalymgha týsip, týbi tabysqa úlasary sózsiz ghoy.

-

Yrysbek Mәuit deytin azamatpen (surette) әngimemizding orta túsynda osynday saual men jauap bolghan-dy. Men oilanyp qaldym. Bankten 2, tipti, 3-5 million tenge kóleminde nesie alghandar qazir ne istep jýr? Yrysbek mening oiymdy oqyp otyrghanday sәl ezu tartyp kýldi de: «Biz ózi qyzyq halyqpyz, bankten nesie súraghanda dýniyening arty ne bolaryn oilamaymyz. Qarajatty tekke shashamyz da, sodan song qaryzgha batyp, sanymyzdy bir-aq soghamyz», - dedi. «Al sen nege sol «qyzyq halqynnyn» saltyna baqpadyn?», - degen súraqty men Yrysbekke qoya almadym. Ánsheyin «qyzyq» ýshin de oghan búnday súraq qoydyng ózi qate edi. Óitkeni mening aldymda baqyr sanaytyn baqalshy emes, matematik otyr. Matematik bolghanda da anau-mynau matematik emes, matematika ghylymdarynyng magistri, QR Bilim jәne ghylym ministrligining eki mәrte Qúrmet gramotasynyng iyegeri, 10-nan astam oqu qúraldarynyng avtory, halyqaralyq, respublikalyq pәn olimpiadalary jenimpazdarynyng jetekshisi, O. Jәutikov atyndaghy respublikalyq fizika-matematika mektebining joghary sanatty matematika pәnining múghalimi, «ZERDELI» aqyl-oy damytu ortalyghynyng diyrektory otyr.

«ZERDELI» aqyl-oy damytu ortalyghy... Pәli, búl ortalyqty kim biledi? Basqany qaydam, dýbirli dýniyening dýrmeginen qalmaugha tyrysatyn mening әriptesterimning biri bilse de búl ortalyqty birining bilmesine, bilu bylay túrypty, estimegenine bәs tigemin. Biraq, «Zerdelige» zerdeli úl-qyzyn kýnde jetelep әkep jýrgen Elordadaghy ata-analar jaqsy biledi.

Ortalyq qalay qúryldy?

-Al, sonymen «ZERDELI» aqyl-oy damytu ortalyghy qalay qúryldy? – dep súradym men Yrysbekten. Yrysbek óz jayynan mynanday әngime aitty:-

-Búnyng aldynda daryndy balalargha arnalghan «Zerde» mektebinde qyzmet ettim. 2008 jyldary. Sol mektepte sabaq berip jýrgenimde ata-analar tarapynan balalardyng bilimin terendete týsetin taghy bir mektep bolsa degendey úsynys aitylyp qalatyn. Ata-analardy, sirә, mening matematika pәni boyynsha oqushylargha beretin sabaghym, metodikam qyzyqtyrasa kerek. Onyng ýstine L. Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq Uniyversiytetinde olimpiadalyq - matematika pәninen dәris oqyp jýrgenimde algebra-matematika kafedrasynyng mengerushisi Uәlibay Ómirbaev aghamyz matematika pәnin bilgirlikpen oqytatyn múghalimder men matematikagha qabileti zor balalardy olimpiadalyq jarystargha dayaraludyng qajettiligi turaly aityp jýretin. Qazir Uәkeng AQSh-ta túryp jatyr. Ol kisining enbekterin múhittyng arghy jaghyndaghy júrt erekshe baghalap, ózderine shaqyrghan edi, qazir sol jaqta. Sodan ata-analardyng úsynysy bar, Uәlibay aghanyng armany bar – tәuekel etume tura keldi. Tәuekelden búryn Astanada aty әigili pәn múghalimderimen, әriptesterimmen aqyldastym. Aldarynan óttim. Olar bir auyzdan oiymdy qúptady. Sóitip komanda qúrylghan song bankten 2 million tenge nesie aldym da iske kirisip kettim.-

-2 milliondy ne nәrsege jaratpaq boldyn? Ortalyqqa keletin múghalimderding bir ailyq jalaqysyna da jetpeui mýmkin edi ghoy onyn?

-Joq, men ol qarjyny Qabanbay batyr kóshesining boyyndaghy 40-shy ýiden 5 bólmeni jalgha alugha júmsadym jәne balalardy oqytugha kerek-jaraqtardy satyp aldym.

-Múghalimder senen enbekaqy súramady ma sonda? Olarmen qanday kelisim-shart jasasyp edin?

-Múghalimder – mening әriptesterim – bәrimiz bir komanda әri iydealas, pikirles, múrattas azamattar bolghandyqtan basynda eshqanday jalaqysyz júmys jasaymyz, qanday qiyndyqqa bolsa da birge tózemiz, bastaghan isimizdi qaytkende elge dәleledeymiz dep kelisken edik. Sondyqtan aramyzda aqsha, tiyn-teben turaly әngime әu bastan bolghan joq. Al, qazir búl Ortalyqtaghy múghalimder 300-400 myng tenge kóleminde túraqty jalaqy alyp túrady.

-Jón eken. Al, Ortalyqta osy kýni qansha oqushy bar?

-600-den astam oqushy bar. Sol 600-ding 200-i Atajúrtyna oralghan qazaq balalary.

-Búlardy «ZERDELI» aqyl-oy damytu ortalyghynyng oqushylary dep bilemiz be?

-IYә, solay. Biraq olar bizge ózderi oqyp jýrgen mektepterde bolatyn sabaqtan tys uaqytta kelip bilimderin jetildiredi. Negizi Ortalyqtyng maqsaty – oqushylardyng jaratylystanu baghytyndaghy bilimi men aghylshyn tili dengeyin terendetip, intellektualdyq potensialyn kóteru. Sonymen qatar, shetelden kelgen qandastarymyzdy Qazaqstannyng oqu oryndaryna beyimdeu.

-Qúpiya bolmasa, aitshy, ata-ana balasynyng oquyna qansha aqsha tóleydi?

-Búnyng esh qúpiyasy joq. Bizde mekteptegidey әr sabaq – 45 minuttan. 45 minuttyng baghasy – 600 tenge. Sonda ata-ana balasynyng eki par sabaghyna 1200 tenge tóleydi. Shetelderden kelgen balalargha 20-30 payyz jenildik qarastyrylghan.

-Ortalyqtyng júmysy qashan, qay jyly bastalyp edi?

-2013 jyly, qyrkýiekte bastalghan. Jogharyda aittym ghoy, ol kezde 5-aq kabiynet bolghan. Audany 120 sharshy metrlik túrghyn-jay edi. Qabanbay batyr kóshesining boyyndaghy 120 sharshy metrlik túrghyn-jaydaghy qyzmetimiz búl kýnde de jalghasyn tauyp jatyr. Qazir Ortalyqtyng bas kensesi Sәtbaev kóshesindegi 20 ýide. Búndaghy túrghyn-jayymyzdyng audany 330 sharshy metr. 20-gha juyq oqu kabiyneti bar. Búl meken-jaygha 2015 jyly kóship keldik.

-2013 jyly Ortalyqta qansha bala oqyp bastap edi?

-180 bala.

-Qazir 600-den asty?

-IYә?

-Endigi maqsat?

-Endigi maqsat – Ortalyqtyng bólimshelerin Astana qalasynda kóbeyte týsu. Óitkeni súranys kýnnen kýnge artyp keledi. Taghy bir mәsele – biz «Zerdeli» aqyl-oy damytu ortalyghyna «Shetelden qonys audarghan azamattardy beyimdeu ortalyghy» statusyn alsaq degen oidamyz. Osy jaytty qozghap ótkende Bilim jәne ghylym ministri Saghadiyev myrzagha «Núr Otan» partiyasynyng qoghamdyq qabyldauynda hat tapsyrdym.

-Ol status Ortalyqqa ne ýshin kerek bolyp jatyr?

-Kerek bolyp jatyr. Sebebi, Atajúrtyna oralghan jetkinshekterimiz bir synyp sheginip oqugha mәjbýr boluda. Olardyng bilim dengeyine, oqugha yntasyna, qabilet-qarymyna shәk keltiruge bolmaydy. Biraq balalar qazaq tili men qoldanystaghy kirill jazuyna kelgende jana ortagha ýilese almay, qatty qinalyp qalady.  Biz olargha óz kómegimizdi ayap jatqanymyz joq. Osy uaqyt aralyghynda «Zerdeli» aqyl-oy damytu ortalyghy shetelden kelgen 600-den astam oqushyny mektepter men joghary oqu oryndaryna beyimdep berdi. Qazirding ózinde ortalyghymyzda shetelden kelgen jәne 200-den astam oqushy qosymsha bilim aluda.

-Yrysbek myrza, dúrys aitasyn. Áytse de búl taqyrypqa aldaghy uaqytta keninen bir oralarmyz. Ázirge әngimemizdi Ortalyqtyng qyzmeti turaly jalghastyra bereyik.

-Qarsy emespin.

Ortalyqtyng oqytushylary. Olar kimder?

Memleketimizde qansha mektep, qansha múghalim bar eken? Men búl súraqqa jauap izdep, statistikalyq mәlimet keltirip otyrudy artyq kóremin. Odanda sol mektepterde qanday daryndy ústazdar jýr eken degen oimen Yrysbek Mәuithandy әngimege tarta týskendi qalaghandaymyn. Óitkeni ózi siyaqty daryndy, bilimdar zamandastarymen birigip Ortalyq ashugha tәuekel etken Yrysbekting әngimesi oqyrmangha qyzyqtyraq boluy әbden mýmkin ghoy.

-Ortalyqtyng oqytushylaryn qalay iriktep, tandap aldyn? Ortalyqqa kóldeneng bireuler bas súgha beremeytin shyghar?

-Óz isine barynsha berilgen, kәsiby biligi joghary mamandar bir-birin syrttay bilip jýredi. Biz de sol bir-birimizdi alystan bilip, sodan song qoyyn-qoltyq aralasyp ketken adamdarmyz. Osy Ortalyqty ashu – bir mening ghana emes, bәrimizding ortaq oiymyz bolyp shyqty. Sosyn ghoy qamshyny bastyq. Sonymen Ortalyqtyng oqytushylary kimder deysiz ghoy? Olar aldymen tuma talanttar. Mamandyqtyng qyr-syryn tereng megerip qana qoymay, ózderin ýnemi jetildirip, damytyp otyratyn, boylaryn shygharmashylyq shabyt kernegen, janalyq jasaugha qúmar, jasampaz ruhty  kreativti túlghalar. Ortalyqqa mektep múghalimderi ghana emes, Joghary oqu oryndarynyng oqytushylary da kelip sabaq beredi. Mysaly, sonyng biri 23 jasynda fizika ghylymdarynyng doktory atanghan – Azat Abullaev. Azat – Nazarbaev Uniyversiytetining bilikti oqytushysy. Ol bizding Ortalyqtan on shaqty balany dayarlap, Nazarbaev Uniyversiytetine týsirdi. Taghy bir myqtymyz – Abdul-Razak Masoud. Ol Nazarbaev Uniyversiytetine shetelden arnayy shaqyrylghan maman. Bizde de qyzmet etedi jәne «Speaking Club» jobasynyng jetekshisi. Ortalyqtyng ózge de oghylandary mine, myna jigitter:

 

 

-Yrysbek, osynday azamattardyng basyn qosyp, Ortalyq ashyp jatqan kezinde әriptesterinning tarapynan qanday da bir kedergiler, biylik tarapynan qysym boldy ma?

-Bolmady dep aita almaymyn. Boldy. «Zerdeli» aqyl-oy damytu ortalyghy degen ne ol? Ol Ortalyqqa oqushylardy aparugha bolmaydy. Oqytushylary bizding mektep baghdarlamasyn bilmeydi, oqytu tәsilderi de bólek kórinedi, ózderi shetelderden kelgen qazaqtar eken» dep abyn-gýbing әngime taratqandar ainalamyzdan tabyldy. Olardyng sózine qalalyq bilim basqarmasyndaghy mamandar da ishinara qosylyp berdi. Biraq, qolgha alghan isimizge sәttilik tilegen, jigerimizdi janyp, ruhany demegen   mektep diyrektorlary da kóp ishinen suyrylyp shyqty. Ol adamdargha osy kýni sheksiz alghysymdy bildiremin. Alghys aityp qana jýre bermey qolymnan kelgenshe kómek jәrdem etuge tyrysamyn. Bizding Ortalyqta sabaqtan tys uaqytta bolyp bilimin ilgerletetin oqushy mektep újymynyng da mereyin tasytyp, mәrtebesin ósiredi emes pe? Mening kómegim sol – әriptestik baylanystaghy mektepterden olimpiada jýldegerlerin shygharu, bilim sanatyn arttyru.

-Ortalyqqa oqu ýlgerimi nashar oqushyny qabyldaysyndar ma?

-Qabyldaymyz. Nege qabyldamaymyz? Dengeyi tómen bolyp kelgen oqushy ózine meyilinshe kónil bólingen song ozat shyghuy mýmkin. Onday jaghdaylar bolghan, bolyp ta túrady. Biz Ortalyqqa kelgen oqushynyng aldymen dengeyin túraqtandyryp alamyz. Sóitip onyng dengeyi joghary ma, ortasha ma, tómen be sony anyqtaymyz da, sodan song baryp onymen júmys isteuge kirisemiz.

-Ortalyqtaghy múghalimder oqu ýlgerimi nashar balamen júmys isteytindey emes qoy. Meninshe olar ozat oqushylardyng bilimin terendete týsetin mamandargha úqsaydy...

-Joq, әrqalay. Ras, keybir múghalimder bar dengeyi tómen oqushynyng oqu ýlgerimin jaqsarta almaydy. Oghan jýikesi jetpeydi. Kerisinshe, keybir múghalimder bar oquy nashar balany ýirip әketedi. Onday múghalimning aldyn kórgen bala az uaqyttyng ishinde dýr silkinip, týlep shygha keledi. Adym ashtyrmay ozattar qataryna qosylady. Biz Ortalyqqa oqytushylardy tandaghanda mәselening osy jaghyna da barynsha kónil bólgenbiz.

«Zerdelide» oqyp jýr zerdeli qazaq balasy

Hakim atamyz Internatta oqyp jýrgen óz zamanyndaghy qazaq balalarynan ýmit etken edi ghoy. IYә, qatang eskertu de jasaghan. Ol zamannan býgingi zaman kóp ilgerlep ketti. Qazaq oqymysty halyqqa ainaldy. Biraq býgingi kýnning oquy da kýrdelenip barady. Hat jazyp, qara tanyp qana otyru oqudan qaldy qazir. Endigi oqu – aqyl-oyynmen, bilim-biliginmen bәrinen ozyp shyghu. «Zerdelinin» aqyl-oy damytu ortalyghy» atanuynyng syry da osynda jatsa kerek.

-

-Men bir qyzyq әngime aitayyn, - dedi Yrysbek sóz bastarda kýlimsirep alatyn әdetimen, - bir kýni maghan bizding Ortalyqta oqityn Núrdәuletting atasy kelip jolyqty. Kózi ashyq, kókiregi danghyl qariya kórgen bilgeninen sóz qozghay kelip: «Osy kýni myna orys deytin tamyrlarymyz balalaryn oqytudy qoydy. Olargha bolashaq úrpaghynyng taghdyry bәribir siyaqty. Al, biz – qazaqtar, qaltamyzdaghy qara baqyrdy sanap bersek te úl-qyzymyzdy oqytyp jatyrmyz. Keshe bizge aqyl aityp, jol kórsetip, qojandap kelgen «qojayynnan» osy ozghanymyz – ozghan, endi olargha qara shaldyrmaymyz», - dep janymyzdy jadyratyp ketti.

-Aqsaqaldyng aitqany kele bersin. Biraq, Yrysbek myrza, «Qazaqstanda orys tilinde ghana sapaly bilim beriledi» degen sterotipti kózqarasty qaytemiz?

-Onday kózqaras bar eken. Tpti sony erteli-kesh qúzghynday súnqyldap aita beretinder de kóp eken. «Orys tildi mektepter keremet!», «Orys tildi mektepter keremet!». Keremet týgi de joq. Biz mine, Ortalyqta tek qazaq tilinde ghana sabaq berip otyrmyz. Oqushylarymyz jýldeden-jýlde alyp ozyq atanuda. Mysal keltireyin. Mysaly, Narbaev Baqdәuren degen shәkirtimning keybir jetistikterine toqtalayyn. Ol:

  • Biyl Halyqaralyq Jibek joly olimpiadasynyng Kýmis medalin iyelendi;
  • 2016 jyly Jәutikov atyndaghy HII Halyqaralyq olimpiadanyng Qola medaline qol jetkizdi;
  • Taghy da sol 2016 jyly XXVIII Aziya-Tynyq múhit halyqaralyq matematikalyq olimpiadasyna qatysyp Qola medaldi qorjynyna salyp oraldy;
  • Kele salyp TMD elderi arasynda úiymdastyrylghan Halyqaralyq matematikalyq olimpiadada I oryn aldy.

Jetistikterimizge qysqasha toqtala ketsem: Ortalyqtaghy ústazdarymyzdyng shәkirtteri 113 qalalyq, 27 respublikalyq, 11 halyqaralyq dengeydegi olimpiadalardyng jýldegerleri atandy. Nazarbaev ziyatkerlik mektebine dayyndaghan 100-den astam oqushymyzdyng 68-i grant iyegerleri boldy. Respublikalyq fizika-matematika mektebine Ortalyqtan 35-ke juyq oqushy dayyndalyp, onyng 27-si oqu grantyn jenip aldy.

-Bәrekelde! Biraq biz jogharyda atalghan olimpiadalyq jarystargha qatysyp, nәtiyjege qol artyp jýrgen oqushylardyng bәri orys mektepterinde oqityn shәkirtter dep estiymiz.

-Solardyng týgelge juyghy qazaq mektepterinde oqityn balalar. Olimpiadalarda oqushylargha qoyylatyn súraqtar orys tilinde bolghandyqtan balalar amalsyzdan orys tilinde bayqaulargha qatysady. Bar qúpiya – osynda.

-Au, sonda el auqymyndaghy olimpiadalardy qazaq tilinde ótkizuge bolmay ma?

-Bolady. Ol ýshin mәsele esepter, tendeuler, qoyylatyn súraqtar balalargha qazaq tilinde týsinikti boluy kerek. Al, bizding olimpiadalarda onday últjandylyq, memleketshildik kem.

-Endeshe qaytpek kerek?

-Qazaq tilinde balalargha týsinikti etip oqulyqtar jaza alatyn múghalimderding qataryn kóbeytu kerek. Olargha shygharmashylyqpen erkin shúghyldanugha mýmkindik beretin jaghday men orta tudyru kerek. Mysaly, bizding Ortalyqtyng ústazadry 2016 jyly Jana formattaghy Últtyq birynghay testileuge baylanysty Matematikalyq sauattylyq, Oqu sauattylyghy, Qazaqstan tarihy, Fizika, Biologiya jәne Himiya pәnderinen testter jinaghyn qúrastyryp shyghardy.

-Bayqaymyn, sender býgingi qol jetken jetistikpen jelpinip qana otyra bermeytinge úqsaysyndar?.. Aytpaqshy, nege osy uaqytqa deyin BAQ betinen kórinbey jýrdinder?

-Biz aldymen ayaghymyzgha túryp alayyq, isimizdi kópke, qoghamgha dәleldep kórseteyik dep sheshtik. Sodan kýnderding bir kýni bizdi әigili Abai.kz aqparattyq portalynyng jigitteri izdep keletin shyghar dep kýttik (kýldi). Dúrys aitasyz, býgingi barymyzgha maldanyp qarap otyra almaymyz. Bolashaqta onlayn sabaqtar ótkizip, robototehnika әlemin ashyp, múghalimder arasynda olimpiadalar ótkizudi josparlap otyrmyz.

-Jaraysyndar, iske sәt, jigitter!

P.S. Yrysbek Mәuit – QHR-dyng Altay aimaghy, Kóktoghay audanynyng tumasy. Búl mekendi bir kezde Altaydyng aqazuy Ospan batyr meken etipti. Yrysbekting atasy batyrmen ýzengiles joldas bolghan kórinedi. Din bilgiri, ghúlama Ahat Ýlimjiúlymen de atalary dәmdes-túzdas bolyp ómirden ótipti.

QHR-da oqu-aghartu salasynda azdy-kópti qyzmet qylghan Yrysbek ansap-shóldep Atajúrtyna jetken aiboz úldyng biri. Ol qazir Ospan babasynyng boyynda tulap ótken asau qandy, aduyn minezdi, tausylyp, týgesilip bitpeytin erik-jigerdi bilim salasyna búryp әkelip, búrqyratyp qúiyp jatyr. Yrysbekpen әngimelesip otyryp mening oiyma danqty Maman baydyng orala bergeni. «Sary altyn saqalynan aqqan Maman» (Áset) sasyq baylardyng sapynan ketip, 19 ghasyrda Aqsu-Qapaldyng bir kórikti jerinen mektep saldyrghan edi. Mektep saldyryp dýniyening oquyn tauysqan ghúlamalardy jiyp әkelip qazaq balasynyng sauatyn ashyp, oqugha betbúrghyzyp edi. Sol kóne mektep  tariyhqa «Mamaniya mektebi» atalyp enip ketkeli qashan. Degendey-aq, Astanadaghy   «ZERDELI» aqyl-oy damytu ortalyghynyng da Yrysbek Mәuit mektebi ataluy bek mýmkin. Mening soghan sengim keledi.

Dәuren Quat

Abai.kz

 

 

 

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371