Aqberen ELGEZEK: DÝNIE - TÁNIRDING ÓLENI
Býgingi keyipkerimiz - Aqberen Elgezek. Ángime - temir jol beketinde ótti. Ádebiyetke ekimynynshy jyldan keyin kelgen. Aqyn, «Serper» jastar syilyghynyng laureaty. «Kók bórining ruhy», «Kólenkeler kýbiri» jyr-jinaqtarynyng avtory. Kezinde «Qazaq әdebiyetin qoldau» qoryn qúrghan. Ol qor Respublikalyq әdebiy-tanymdyq «Kentavr» gazetin shygharyp túrdy. Internet jýiesinde óte tanymal. Ózining poetikalyq sayty bar. www.akberen.com
Ol ólenge kelgen joq. Óleng oghan keldi. Aqyngha. Kýtpegen jerden emes. Kýtken jeri - taghdyry. Bir qaraghangha, syrt kelbeti Esenindi esinizge týsiredi. Jany... Qúshtarlyq bar. Sol sezim - onyng әlemining qozghaushy kýshi. Sergek. Janashyl. Dәstýrdi joqqa shygharushy emes. Ádemi kiyingendi únatady. Estet. Syilas adamdarymen qarym-qatynasta ózin ekinshi oryngha ysyryp qoyyp jýredi. Maqsatshyl, mýddeshil. Beymәlim, tylsym ataulygha yntyq. Jetinshi aidahardyng әlemin izdeydi. Poetikalyq izdenisi - ózin tanugha úmtylu.
Býgingi keyipkerimiz - Aqberen Elgezek. Ángime - temir jol beketinde ótti. Ádebiyetke ekimynynshy jyldan keyin kelgen. Aqyn, «Serper» jastar syilyghynyng laureaty. «Kók bórining ruhy», «Kólenkeler kýbiri» jyr-jinaqtarynyng avtory. Kezinde «Qazaq әdebiyetin qoldau» qoryn qúrghan. Ol qor Respublikalyq әdebiy-tanymdyq «Kentavr» gazetin shygharyp túrdy. Internet jýiesinde óte tanymal. Ózining poetikalyq sayty bar. www.akberen.com
Ol ólenge kelgen joq. Óleng oghan keldi. Aqyngha. Kýtpegen jerden emes. Kýtken jeri - taghdyry. Bir qaraghangha, syrt kelbeti Esenindi esinizge týsiredi. Jany... Qúshtarlyq bar. Sol sezim - onyng әlemining qozghaushy kýshi. Sergek. Janashyl. Dәstýrdi joqqa shygharushy emes. Ádemi kiyingendi únatady. Estet. Syilas adamdarymen qarym-qatynasta ózin ekinshi oryngha ysyryp qoyyp jýredi. Maqsatshyl, mýddeshil. Beymәlim, tylsym ataulygha yntyq. Jetinshi aidahardyng әlemin izdeydi. Poetikalyq izdenisi - ózin tanugha úmtylu.
- Mynjyldyqtyng jany - bir sәtte, jalqy sәtte. Kez kelgen tarihy oqigha ghasyrlar boyy tolghatqanymen, ishte piskenimen bir-aq sәtte ómirge keledi. Qarasanyz, әr filosofiyalyq dәuirdi ashatyn bir oilau jýiesi, әr poetikalyq dәuirdi ashatyn sezinu fenomeni bolady. Qalay oilaysyz, jana kezendegi poetikalyq dәuir ashyldy ma, ashylsa, onyng stihiyasy ne?
- Jana poetikalyq dәuir bir ghana ólenning dýniyege kelui ýshin ashylatyn sekildi. Sol bir ghana ólendi jazu ýshin qanshama buyn men bir-birine úqsamaytyn talanttar dýniyege kelip, almasyp jatady. Bәlkim, ol óleng jazylghannan keyin de qansha buyn kelip ketui mýmkin. Mәsele sol bir qasiyetti shumaqtardyng tolghaghynda bolyp otyr. Biraq ol ólendi bir ghana әulie aqyn jazatyny sózsiz.
Jana ghasyrdyn, tipti jana mynjyldyqtyng bastalysymen sol bir ólenge degen bәige bastalyp ketti. Ol jazylyp qoydy ma, joq pa, ony Tarih kókem aitsyn. Degenmen janasha sóz saptau men ózgeshe payymnyng kelgeni dausyz. Ol bireuge týsiniksiz, túmandy-búldyr shatpaq-shimay bolyp kóriner. Oghan renjuding qajeti joq. Solay oilaghandardyng talghamy ótken uaqytqa degen saghynyshtan ghana túrady.
Jana poeziyanyng stihiyasy - mún. Ony qasirettenu dep týsinu qate. Múng - jana poeziyanyng kókjiyegine ertip aparatyn súlu jolserik. Ólenning tuylu aldynda múng túrmasa, ol óleng shetinep tughan bala siyaqty bolady. Bylaysha aitqanda, poetikalyq atmosferasy sezilmeydi. Sebebi múng - Tәniry mahabbattyng bastauy... Al naghyz poeziya - gharyshtyq auqymdaghy múnly shattyq boluy tiyis!
- Qasiyetti kitaptarda Abyldan úrpaq taramaghandyghy jayly aitylady. Jәne «onyng qany әli kýnge deyin shynghyryp túr» delinedi. Osy dauys... Áuliyeler men aqyndardyng ómir tarihy, jan dýniyesining tarihynda әldebir «kýbir» estigendikteri jayly derekter bar. Búl - adamzat balasynyng alghashqy kýnәsin, apriory qateligin eske salatyn dauys dep oilaysyz ba? Álde jay ghana anyz ba?
- Aqyn bolmasam, múny anyz der edim. Jaratylysta eshtene kezdeysoq emes. Álmisaqta ruhtary jaratylyp, ómirge kelmegen Abyl úrpaqtarynyng qasyreti súmdyq, әriyne. Degenmen Tәnir adamgha jaryq pen núr turaly týsinikti týnek arqyly bergen. Abyl - eng alghashqy qúrbandyq. Onyng ólimi múnday soraqylyqty bilmegen Adam ata men Haua ananyng ózderine jәne olardyng kýlli úrpaghyna zúlymdyq turaly aqparatty jetkizdi. Ol óz kezeginde әdildikke qúshtarlyq sezimining payda boluyna alyp keldi. Áuliyeler men aqyndar әdilettilik pen meyirimdilikti nasihattaytyn elshiler. Kóp jaghdayda sol «kýbir» men «sybyrdy» estigenderi ýshin olar Qabylgha úqsap ketken úrpaqtardyng qolynan mert bolyp jatatyny ókinishti.
- Adamdardy shartty týrde ekige bólu bar: jaqsy adam jәne jaman adam. Jaqsy adam degenimiz kim? Jaman adam degenimiz kim?
- Tәnir jaratqan birde-bir tirshilik iyelerining jamany joq. Jaratushy adamgha tandau qúqyghyn bergen. Árkim óz taghdyryn ózi somdaydy. «Jaman adam» dep eseptelinetin kisini biz, bәlkim, týsinbeytin shygharmyz. Al ol ózi tandaghan jolyn dúrys dep esepteydi. Onyng qylyqtarynyng dúrys-búrystyghyn Jasaghan ghana eksheydi. Bizding oghan haqymyz joq.
- Jaman óleng degendi qalay týsinesiz?
- Jaqsy aqyn jaman óleng jaza almaydy degenge kelisip alsaq... Qarapayym tilmen aitqanda, jaman óleng jazu onyng qolynan kelmeydi. Talant - múzart shyng sekildi, onyng basynda tek móldir múzdyqtar ghana túrady. Shayqalsa, әrtýrli arnalarmen tonna-tonna qar kóshkinin aghyzady. Al «haltura» degen әdebiyet payda bolghan sәtten onyng negizgi jauy ispettes erip kele jatyr. Ol kәdimgi basynan tek lay su aghatyn tóbeshik sekildi. Biraz uaqyttan song ol saz balshyq, tong bolyp qatyp qalady ghoy... Bәri uaqyttyng enshisinde.
- Keyde shygharmashylyqtan ketip qalghan adamdar «әdebiyetti tastap kettim» deydi. Qalay oilaysyz, negizinde óleng tastap ketpey me? Osy ólenning úshyp ketpeui ýshin jannyng kýii qanday dengeyde boluy kerek? Aqynnan satqyndyq pen qatygezdik shygha ma?
- «Ádebiyetti tastap kettim» degenshe, «mening jazatyn potensialym bitti» degen jón. Sebebi kez kelgen qalamgerge býkilgharyshtyq aqparattyq qazynadan belgili mólsherdegi shygharmalar jiyntyghy búiyrady. Al ólenning aqynnan jiyirkenip úshyp ketui shyndyq. Sebebi ol qasiyetti qús. Oghan degen mahabbatyng sóngen sәtte ol seni tastap ketedi. Aqyn ýshin eng aldymen, jannyng tazalyghyn qamtamasyz etu qajet. Kiyeli ólen-qús tek kirshiksiz ishki әlemde úshyp jýrui tiyis. Ruhany dengeyi joghary adam ghana әdebiyette jýruge qúqyghy bar. Aqynnan qatygezdik de, satqyndyq da shyqpaydy. Eger ol naghyz aqyn bolsa. Aqyn - eng aldymen bolmys. Ol bolmys taza jәne meyirim núryn shashyp túruy shart.
- Óleng tehnikasy degennen shyghady, jana mazmúnnan jana pishin tua ma, әlde kerisinshe me?
- Adam janynyng bolmysy betine shyghyp túratyny sekildi, ólenning de pishinin mazmúny somdaydy. Kerek deseniz, qara óleng formasymen jazatyn moyyndalghan aqyndarymyzdyng ólenderinde ózine tәn, ózgeshe stiyli bayqalyp túrady. Formalyq izdenis әdebiyetke tónkeris jasaymyn dep kelgen әr aqynda bolatyn әlek. Shynymdy aitsam, men de biraz әrekettengen boldym. Bolmady, negizi... Týsingenim, óleng formalarynyng barlyq týri jasalyp qoyghan sekildi. Mýmkin, bolashaqta jasalatyn shyghar. Ázirge jana zaman poeziyasynyng mindeti qolda bar formalargha mazmúndyq ózgeshe týr-óng berude bolyp otyr.
- Aytu jәne jyrlau. Osy bir nәzik aralyqtaghy qúbylystyng aty ne?
- Ol qúbylystyng aty - trans bolar. Ólenning tehnikasyn mengerip alghandar, qúrastyryp, tigisin jatqyzyp jaza beredi. Al naghyz óleng sanang úiyqtap, jýreging - radioqabyldaghysh retinde iske qosylghanda dýniyege keledi.
- Shyn jek kóre almaghan adam shyn sýie de almaydy. Ómirde neni jek kóresiz?
- Satqyndyq pen sertte túra almaushylyqty. Sosyn sebebi joq ótirikti.
- Ár adamnyng ishinde bir Narsiss ómir sýredi. Sonday-aq Gorgona Meduza da. Óz ishinizde kimdi kóbirek sezinesiz?
- Áy, sonyng ekeui de bar-au... Shygharmashylyqta narsissizmen auyrmaghan qalamger - jazushy emes. Tirshilikte Gorgona bolmasan, ashtan ólesin...
- Kýnderding kýninde uaqyttyng aldynda, tarihtyng aldynda, adamnyng aldynda, tipti aq gýl men qara tastyng aldynda da aqtalugha tura keledi. Aqyndy ne aqtay alady?
- Birinshi orynda aqyndy óz óleni aqtaytyn shyghar... Sosyn sol aqyndy sýigen arulardyng әuede qalyqtap jýrgen sezimderi...
- IYә, әlemdi súlulyq qútqarady, al aqyndy... keyde sonyng ólimine de sebepshi bolyp jatatyn tústary bar ghoy...
- Súlulyqtan jýregi jarylyp ólgen aqyndy naghyz aqyn dep esepteyikshi! Sebebi ol sol súlulyqtyng ishine enip, soghan birjolata úlasyp, mәngi núrlanyp túrady. Súlulyq pen mahabbat ýshin qúrban bolghan aqynda ne arman bar?! Demek, ol Tәnirding jibergen mahabbaty ýshin sheyit boldy, al Jaratqannyng úly ólenindey ýzdiksiz oqylyp túrghan myna әlem - súlulyq pen ýilesimnen túrady. Sony óz ajalymen dәleldep ketken aqyn, shynymen, әulie emes pe?!
«Mahabbat, ghadauatpen maydandasqan, qayran mening jýregim múz bolmay ma?» dep ketti ghoy Úly shayyr! Abaydyng mahabbaty súlu ómirge degen tolassyz ghashyqtyq qoy, al ol sýiispenshilikting shyrqau shegi tirshilikting qozghaushy kýshi - Tәnirge baryp tireledi...
- Ótken kýnderding óteui ne?
- Men ýshin De-javu bop kelgen ólen. Al tarihtyng óteui - jasalghan qatelikterding bolashaqta qaytalanbauynda.
- Ómir jolynyzda bayqamay janynan ótip ketip, keyin qansha izdeseniz de taba almaghan adamdarynyz boldy ma?
- Jýzdep boldy! Eshqaysysyn taba almadym. Mysalgha men Kiyev qalasynda bir keremet arudy kórdim. 5 sekundyq uaqyt qana sol kenistikte bizdi jolyqtyrdy. Áli kóz aldymda. Ony qaydan tabamyn? Al saghynysh bar. Nege ekeni týsiniksiz. Mýmkin, ol eles te shyghar. Qaydan bileyin?..
- Paydalylyq degendi qalay týsinesiz? Ónerding paydasy bar ma?
- Oskar Uaylid aitqan ghoy: «Ónerding kez kelgen týri paydasyz» dep. Sol aitty dep óner ataulynyng bәrin joyyp, jabayy, varvarlyq keyipke týsip keteyik onda!
Adam tәnining tirshilik etuine azyq-týlik qanshalyq qajet bolsa, adam ruhynyng tiri túryp, kemeldene týsuine ónerding qajettiligi sonshalyq. Biz eng aldymen Tәniry ruhtan túramyz. Tәn degen - jannyng kiyimi. Sheshemiz de ketemiz. Kelesi ghúmyrymyzda ruhymyzdy nemen quattandyrdyq, nemen azyqtandyrdyq, ary qaray sharyqtauymyz soghan baylanysty.
Kitap oqymaghan, ruhany ilimge qúshtar bolmaghan adam azghyndap, aqyr ayaghy qylmyskerge ainalmay ma?! Al Jaratqannyng aldyna barghanda ol beybaqtyng kýni ne bolatyny týsinikti dýnie ghoy. Sondyqtan ónerdin, onyng ishinde eng kerbezi de, parasattysy - әdebiyet, myna ghajayyp әlem tiri túrghanda mәngi jasaydy. Bir qynjyltatyny, әdebiyetting paydasyn ony jasaushylar kóre almay ketedi...
- Ángimenizge raqmet.
Vokzal - kónil kýiding mәselesi. A. qalasynan A. qalasyna. Nemese A. qalasynan A. qalasyna. Bәribir emes pe?! Adamdy ústap qalatyn nәrse kóp. Sómkene bәri syimaydy. Jәne eshtene de joq. Áldebir әuen... Tanertennen beri jattalyp qalghan, qaytalanyp kele beredi: «Pora, pora, poraduemsya na svoem veku...». Ol ýnemi jolgha shyghatynday kónil kýide jýredi. Biraq biylet býginge emes. Qay kýnge ekeni taghy da belgisiz. Al A. qalasynyng shamdary - jap-jaryq, jaryqtyng da kólenkesi bar.
Ángimelesken Erlan JÝNIS
"Ayqyn" gazeti