Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2581 0 pikir 3 Mausym, 2009 saghat 09:34

Núrjan JENIS. Jәkishevting júmbaghy

«Qazatomónerkәsip» búrynghy basshysy Múhtar Jәkishevke memlekettik uran kenishterining 60%-yn zansyz menshiktenip alghandyghy jayly aiyp taghylyp otyr. Onyng núsqauymen qúrylghan offshorly kompaniyalar men jalghan firmalar 2004-2007 jyldary qúny on milliardtaghan dollar túratyn 200 000 tonna urandy kenishterdi menshiktep alghan. Búl turaly Últtyq qauipsizdik komiyteti aqparat taratty.
Tergeu kezinde Jәkishevting «qara kassasy» anyqtalghan. Onda tergeushiler qolma-qol 3 mln dollar aqsha men qújattar, offshorly kompaniyalar mórin tapqan. Kýdiktiler búl qarajattyng «Qazatomónerkәsip» qyzmetine qatysy bar kәsiporyn basshylarynan jinap alynghanyn jәne onyng Jәkishevting ózine tiyimdi sheshim qabyldatu ýshin lauazymdy túlghalardy satyp alu maqsatynda júmsalghanyn moyyndaghan. Ondaghan myng dollar kólemindegi zansyz aqshalay syilyq pen qymbat syi-siyapat alghan memlekettik organdardaghy lauazym iyeleri men isker top ókilderining aty-jónderi jazylghan tizimning tabyluy múny rastay týsken. Múhtar Jәkishev ústalghannan keyin osy adamdar alghandaryn «aqtau» ýshin ony «halyqaralyq dengeydegi menedjer» dep, «sýtten aq, sudan taza» basshy turaly qoghamdyq pikir qalyptastyru ýshin BAQ-ta aqparattyq nauqan úiymdastyruda dep esepteydi qúqyq qorghaushylar.

«Qazatomónerkәsip» búrynghy basshysy Múhtar Jәkishevke memlekettik uran kenishterining 60%-yn zansyz menshiktenip alghandyghy jayly aiyp taghylyp otyr. Onyng núsqauymen qúrylghan offshorly kompaniyalar men jalghan firmalar 2004-2007 jyldary qúny on milliardtaghan dollar túratyn 200 000 tonna urandy kenishterdi menshiktep alghan. Búl turaly Últtyq qauipsizdik komiyteti aqparat taratty.
Tergeu kezinde Jәkishevting «qara kassasy» anyqtalghan. Onda tergeushiler qolma-qol 3 mln dollar aqsha men qújattar, offshorly kompaniyalar mórin tapqan. Kýdiktiler búl qarajattyng «Qazatomónerkәsip» qyzmetine qatysy bar kәsiporyn basshylarynan jinap alynghanyn jәne onyng Jәkishevting ózine tiyimdi sheshim qabyldatu ýshin lauazymdy túlghalardy satyp alu maqsatynda júmsalghanyn moyyndaghan. Ondaghan myng dollar kólemindegi zansyz aqshalay syilyq pen qymbat syi-siyapat alghan memlekettik organdardaghy lauazym iyeleri men isker top ókilderining aty-jónderi jazylghan tizimning tabyluy múny rastay týsken. Múhtar Jәkishev ústalghannan keyin osy adamdar alghandaryn «aqtau» ýshin ony «halyqaralyq dengeydegi menedjer» dep, «sýtten aq, sudan taza» basshy turaly qoghamdyq pikir qalyptastyru ýshin BAQ-ta aqparattyq nauqan úiymdastyruda dep esepteydi qúqyq qorghaushylar.
Oghan qosa, Últtyq qauipsizdik komiyteti habaraluynsha, «qylmystyq iske qatysy bar túlghalar: «Qazatomónerkәsiptin» viyse-preziydentteri Malhaz Sosoriya, Asqar Qasabekov, Dmitriy Parfenov, – sonday-aq kuәler: Stepnogorsk tau-himiya kombinaty men Ýlbi metallurgiya zauyty jәne ózge de kәsiporyndar basshylary Jәkishevting uran kәsiporyndary negizinde birqatar offshorlyq kompaniyalar qúrghanyn jәne solargha iyelik etkenin rastaghan». Mysaly, tergeu kezinde 2004-2006 jyldary uran ónimderin taratu isinde aqsha úrlau maqsatynda Jәkishev, Áblyazov jәne olarmen baylanysy bar túlghalar shetelde «New Power Sistems Ltd», «UrAsiaLondon Ltd», «Jefcott Ltd» tәrizdi offshorly kompaniyalar qúrghan. Ári qaray osy sheteldik kompaniyalardyng qatysuymen "Qyzyltu", "Batpaq Dala", "Keng dala KZ", "Bayken-U" jәne taghy basqa kәsiporyndar jasaqtalghan. Osy birikken kәsiporyndargha óteusiz negizde "Aqdala", "Inkay", "Harasan-1", "Mynqúdyq" jәne taghy basqa da iri uran kenishterin iygeru qúqyghy berilgen. Al búl kenishterde qúny milliardtaghan dollar túratyn 200 myng tonnadan astam uran jinaqtalghan.
Osy kenishterde óndirilgen uran offshorly kompaniyalar arqyly shetelge jiberilip, odan týsken tabys Jәkishev, Áblyazov jәne basqa adamdar arasynda bóliske týsken. Tabystyng taghy bir bóligi nesie men qaryz retinde "New Power Sistems Ltd", "UrAsiaLondon Ltd" atynan ózderi iyelik etetin uran kenishteri pen olardaghy óndiris isin jetildiru men keneytu isine qúiylyp otyrghan. Búl faktilerdi 2007 jyly sәuir aiynda Qarjy baqylau komiyteti tolyqtay dәleldep shyqqan.
Anyqtalghan derekter boyynsha últtyq qauipsizdik organdary qylmystyq is qozghady. "Qazatomónerkәsiptin" әrtýrli dengeydegi jeti basshysy negizgi dәleldermen kýdikti dep tanylsa, Jәkishev tútqyndalghan.
Últtyq qauipsizdik komiyteti qylmystyq isting qozghaluynyng eshqanday sayasy astary joq ekendigin mәlimdeude. "BAQ-ta jazylyp jýrgendey, Jәkishev myrzanyng "Qazatomónerkәsip" kompaniyasy preziydenti qyzmetinen bosatyluy, sodan song tútqyndaluy eshqanday sayasy tapsyryspen jasalynyp otyrghan joq. Ol Rahat Áliyevpen jәne Múhtar Áblәzovpen baylanysy bolghany ýshin qudalandy degen sózder de negizsiz", – dedi arnayy qyzmet ókilderi. Olardyng aituynsha, "Qazatomónerkәsiptin" satyluy turaly әngime qozghau da orynsyz eken. Qúqyq qorghaushylar qylmystyq isti tergeu isi Konstitusiya men zang shenberinde jýzege asyp jatqandyghyna sendirdi. Oghan qosa búl isti tergeu barysyn Bas prokuratura baqylaugha alghan.

«Ayqyn» gazeti, 03.06.09

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443