Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2247 0 pikir 24 Qazan, 2010 saghat 21:51

Laumulin qayda «laqty»?

Bizde QR Preziydentining janyndaghy Qazaqstannyng strategiyalyq zertteuler instituty degen qúrylym baryn bilersiz. Sol instituttyng sarapshysy Múrat Laumulin «Ekspert-Onlayn» basylymyna bergen súhbatynda «Últshyl-patriottar men islamshyl sayasatkerlerding ymyragha keluine jol bermeu kerek» degen pikir aityp qalypty. Bile jýriniz, bizdegi sayasattyng úly maqsaty da osy kórinedi. Laumullinning lek-lek oiyna layyqtalsaq, otanymyzda Islam oppozisiyasy payda bolsa, qazirgi qorqynyshymyz onyng qasynda oinamay qalady eken.  Sondyqtan Laumulliyn: «Olar әr tilde sóilep, týrli qúndylyqtargha tәu etip jýrse, yaky bireu Alla taghalagha, bireu Tәnirge senip, endi bireui nomadizm, bireui Tayau jәne Ortalyq Shyghyspen birigu turaly sóz saptap jýrse, bizding kónilimiz tynysh bolady. Eger olar ortaq til tauyp ketse, ishki sayasy túraqtylyghymyz ýshin onyng  saldary auyr bolady», - dep sózding turasyna kóshipti. Jurnalisting «Olar ortaq til taba ala ma?» degen saualynan «Ary qaray ne bolaryn bilmeymin» dep jaltarypty. Shyny kerek, sayasy ghylymdardyng doktory, professor degen darday ataghyn M.Laumullin shetel taqyrybyndaghy zertteulerimen sýisindiretin. Bagajyna bilimning aluanyn bókterip alghan. Biraq sol bilimin ailagha, zymiyan qulyqqa júmsap, az qazaqtyng ishin alatayday býldirudi kózdep jýrgen adamnan ne ýmit, ne qayyr?.. Teginde búnday adamnyng búlyn-púshpaghyn, qaltarys-búltarysyn bilip jýrgen jón.

Bizde QR Preziydentining janyndaghy Qazaqstannyng strategiyalyq zertteuler instituty degen qúrylym baryn bilersiz. Sol instituttyng sarapshysy Múrat Laumulin «Ekspert-Onlayn» basylymyna bergen súhbatynda «Últshyl-patriottar men islamshyl sayasatkerlerding ymyragha keluine jol bermeu kerek» degen pikir aityp qalypty. Bile jýriniz, bizdegi sayasattyng úly maqsaty da osy kórinedi. Laumullinning lek-lek oiyna layyqtalsaq, otanymyzda Islam oppozisiyasy payda bolsa, qazirgi qorqynyshymyz onyng qasynda oinamay qalady eken.  Sondyqtan Laumulliyn: «Olar әr tilde sóilep, týrli qúndylyqtargha tәu etip jýrse, yaky bireu Alla taghalagha, bireu Tәnirge senip, endi bireui nomadizm, bireui Tayau jәne Ortalyq Shyghyspen birigu turaly sóz saptap jýrse, bizding kónilimiz tynysh bolady. Eger olar ortaq til tauyp ketse, ishki sayasy túraqtylyghymyz ýshin onyng  saldary auyr bolady», - dep sózding turasyna kóshipti. Jurnalisting «Olar ortaq til taba ala ma?» degen saualynan «Ary qaray ne bolaryn bilmeymin» dep jaltarypty. Shyny kerek, sayasy ghylymdardyng doktory, professor degen darday ataghyn M.Laumullin shetel taqyrybyndaghy zertteulerimen sýisindiretin. Bagajyna bilimning aluanyn bókterip alghan. Biraq sol bilimin ailagha, zymiyan qulyqqa júmsap, az qazaqtyng ishin alatayday býldirudi kózdep jýrgen adamnan ne ýmit, ne qayyr?.. Teginde búnday adamnyng búlyn-púshpaghyn, qaltarys-búltarysyn bilip jýrgen jón. Óitkeni ol alanda.., anda-mynda jýrgen kópting biri emes, әlinshe elimizding ishki jәne syrtqy sayasatyna oray sarapshynyng oiyn aityp, pikir bildirip, jón-joba núsqay alatyn aty darday instituttyng beldi mamany emes pe? Álde әlgi  institut qazaq qoghamyna qarsy júmys isteu ýshin qúrylghan qúrylym ba? Bizge osyny anyqtau kerek bolyp túr.

Órken KENJEBEK,

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475