Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 47845 0 pikir 24 Qazan, 2010 saghat 21:57

Seyit Kenjeahmetúly. QAZAQ YRYMDARY

Bala bas ústamaydy. Eger bala bas ústasa әkesi ólip qalady dep tyiym salghan.

Nannyng qiqymyn jese - bay bolasyng deydi.

Sәby tonqayyp eki ayaghynyng astynan qarasa, kýtken jolaushy keledi nemese qonaq keledi deydi.

Jas balagha búghana ústatpaydy, onda boyy óspey qalady dep joryghan.

Qyz balagha jilik ústatpaydy. Ústatsa kýieuge shyqpay ong jaqta kóp otyryp qalady deydi.

Bala alghash jolaushy shyqqanda toy jasaydy.

Sәby kózin ashyp úiyqtasa - jary súlu bolady.

Sәby shalqasynan alansyz úiyqtasa, elge belgili azamat bolyp ósedi, býk týsip úiyqtasa, uayymshyl, jigersiz bolyp shyghady. Etpetinen jatyp úiyqtasa, oishyl bolady. Eger ayaq-qolyn erkin sozyp úiyqtasa - bolashaq batyr, kemengerlikting belgisi.

Balanyng jelkesi shúqyr bolsa, nemese jelkesinen sýise kesir bolyp ósedi.

Shóberesining alaqanyna su qúiyp ishken qart júmaqqa barady.

Til úshyn jese, sýirendep sóiley beretin bolady dep yrymdaghan. Tanday jese, sheshen bolady.

Batyrdyn, aqynnyn, sheberdin, paluannyng sarqytyn jegizse nemese olar sәbiyding auzyna týkirse, olardyng jaqsy qasiyeti men óneri balagha qonady degen yrym bar.

Sәbiyge kóz tiymes ýshin kýie jaghyp qoyady.

Jastyng basy auyrsa «basyna bas qosylady» dep yrymdaghan.

Júma kýni kir juma - әruaqtar renjiydi.

Aqty (sýtti, airandy) tókse, maldyng jelini ketedi.

Bala bas ústamaydy. Eger bala bas ústasa әkesi ólip qalady dep tyiym salghan.

Nannyng qiqymyn jese - bay bolasyng deydi.

Sәby tonqayyp eki ayaghynyng astynan qarasa, kýtken jolaushy keledi nemese qonaq keledi deydi.

Jas balagha búghana ústatpaydy, onda boyy óspey qalady dep joryghan.

Qyz balagha jilik ústatpaydy. Ústatsa kýieuge shyqpay ong jaqta kóp otyryp qalady deydi.

Bala alghash jolaushy shyqqanda toy jasaydy.

Sәby kózin ashyp úiyqtasa - jary súlu bolady.

Sәby shalqasynan alansyz úiyqtasa, elge belgili azamat bolyp ósedi, býk týsip úiyqtasa, uayymshyl, jigersiz bolyp shyghady. Etpetinen jatyp úiyqtasa, oishyl bolady. Eger ayaq-qolyn erkin sozyp úiyqtasa - bolashaq batyr, kemengerlikting belgisi.

Balanyng jelkesi shúqyr bolsa, nemese jelkesinen sýise kesir bolyp ósedi.

Shóberesining alaqanyna su qúiyp ishken qart júmaqqa barady.

Til úshyn jese, sýirendep sóiley beretin bolady dep yrymdaghan. Tanday jese, sheshen bolady.

Batyrdyn, aqynnyn, sheberdin, paluannyng sarqytyn jegizse nemese olar sәbiyding auzyna týkirse, olardyng jaqsy qasiyeti men óneri balagha qonady degen yrym bar.

Sәbiyge kóz tiymes ýshin kýie jaghyp qoyady.

Jastyng basy auyrsa «basyna bas qosylady» dep yrymdaghan.

Júma kýni kir juma - әruaqtar renjiydi.

Aqty (sýtti, airandy) tókse, maldyng jelini ketedi.

Pyshaqtyng jýzi shalqasynan jatsa, sol ýiding maly pyshaqqa ilinedi.

Eger kiyiz ýy syrtyna it saryp ketse, qút keledi dep jaqsylyqqa teliydi.

Adam qúlaghy shuyldasa, janyndaghy kisiden «qay qúlaghym shuyldady?» dep súraydy. Ol dәl tapsa, «meni bireu maqtap jatyr eken» deydi. Taba almasa, «jamandap jatyr eken» deydi.

Jana tughan botasy bar ýige qyzyl jalau baylap qoyady. Múny kórgender atpen, kólikpen qatty jýrip kelmeydi. Qatty kelse, bota shoshyp ólip qalady dep oilaghan.

Qazaq seysenbide jolgha shyqpaydy, is, júmys bastamaydy, kóship-qonbaydy.

Jolaushygha «qayda barasyn» demeydi, «jol bolsyn» deydi.

Tamaq ýstine kelgen adamgha ýy iyesi «maqtap jýredi ekensin» dep riza bop qalady. Dastarhan jinalyp jatqanda kelgenge «bizdi jamandap jýredi ekensin» dep eskertu jasaydy.

Dastarhan ýstine kelgen adamgha dәm auyz tiygizedi, әitpese kýieuing nemese әieling tastap ketedi deydi.

Mal satqanda ony noqtasymen ne bas jibimen bermeydi, maldyng basy kemiydi dep yrymdaydy.

Mal tóldep jatqanda eshkimge mal bermeydi, satpaydy jәne aiyrbastamaydy.

Jaqyn adamdargha pyshaq, it syilamaydy.

Eger jaqyn adamnyng pyshaghy óte únasa, ony úrlap nemese satyp alady.

Auyl ishine atpen shauyp kelgen jaman yrym.

Eger sýiinshi súrasa shauyp keluge bolady. Biraq «sýiinshi, sýiinshi» dep aiqaylap keluge tiyis.

Qayghyly, qazaly habardy esirtkende nemese janazagha shaqyrghanda ghana atpen shauyp kelip shetki ýige habarlaydy. Ol ýiding iyesi basqalargha habarlauy tiyis.

Ýige keshke nemese týnde kelgen adam «kesh jaryq» dep kiredi. Ýige kelgen qonaq adam bolsyn-bolmasyn «assalaumaghaleykum» dep sәlem beru kerek.

Ekiqabat әiel arqan attamaydy, attasa balanyng kindigi moynyna oralyp qalady deydi.

Bireu әngime aityp otyrghanda sәby týshkirip qalsa, shyn aitqany dep oilaydy.

Aty sýrinshek bolady dep balagha tósting sýrinshegin jegizbeydi.

Qazaq «sәtti kýn» dep isti sәrsenbi kýni bastaydy.

Kózge terisken shyqsa, sausaq arasynan qol shygharady.

Mysyqqa tamaq bergende «erteng úmytyp ketesin» dep mandayynan shertip beredi.

Tauyq mezgilsiz shaqyrsa - jaman yrym.

IYeging qyshysa bir jerden dәm tatasyn.

Adamnyng kelinshek otyrghan jaqtaghy ayaghy ýiip qalsa, ol ekiqabat eken dep yrymdaydy.

Eger ózderi әkelgen sybagha nemese tamaqtan jese, ol ýiding әieli qyz tabady deydi.

Beyuaqytta úiyqtaghan, jylaghan jaman bolady.

Qoldy jughannan keyin onyng suyn silikpeydi, oramalmen sýrtedi.

Bala qaspaq jese, onyng ýilenu toyynda janbyr jauady.

Balasy shymyr bolsyn dep ekiqabat әielge saghyz shaynatady.

Týsik tastamasyn dep jas әielding etegin býrip qoyady.

Ekiqabat әielding kýni jaqyndaghan kezde «Jer Ana quat ber» dep jalanayaq jýrgizedi.

Jas bosanghan nemese ayaghy auyr әiel týnde sugha barmaydy.

Ekiqabat әielge pyshaq, ara, qayshy ústatpaydy. Ústasa merziminen búryn bosanady degen yrym bar.

Balasy kindigine oralyp qalady dep ekiqabat әielge iyne-jip ústatpaydy.

Bala ortan jilikting mayyn jese, ata-anagha meyirimsiz bolady.

Ekiqabat әiel qoyan etin jese, balasy qoyanjyryq bolyp tuady desedi.

Siyrdyng jelini isse, tanerteng erte kebispen úshyqtaydy.

Jas kelinning tósi, maldyng jelini isse, qaytys bolghan adamdy jughan qolghappen aptaydy.

Janadan qaynatqan sabyndy joghary qoysa, ol ýige týsken kelin órkókirek bolady.

Aspannan aghyp týsken júldyzdy kórgende qazaqtar «mening júldyzym joghary» deydi.

Adamgha nemese malgha bireu súqtanyp qarasa, «kózing tiyedi» dep týkirtedi.

Balyqtyng qúiryghyn ústasa, augha balyq týspeydi.

Oyyngha ashulanghan adamnyng basy taz bolady.

Mal ýsheu ne tórteu (ýsh ne tórt tól) tusa, olardyng bireuin bauyzdap, bosaghagha kómedi.

Eger bir ýide qyz tua berse, kelesi balany úl bolsyn dep oghan úldyng atyn qoyady.

Eger auyzdyq shyqsa, jýgenning auyzdyghymen emdeydi.

Kóp jasaghan nemese jaqsy adam qaytys bolsa, onyng kiyimderi men tútynghan zattaryn yrym etip bólip alady.

Adam basy kemiydi dep bóten adamgha bas kiyim bermeydi nemese aiyrbastamaydy.

Sadaqagha kiyim berse, onyng týimesin qiyp alady.

Balanyng moyynyn tez jәne týzu bekisin dep onyng shildehanasyna soyghan qoydyng moyyn omyrtqasyn tútasymen asyp, tesiginen shybyq ótkizip keptirip qoyady.

Nesibesi kóp, dastarhany mol bolsyn dep jana ýiding bosaghasyn maymen maylaydy.

Jiyendi úrsa, qoly qaltyraydy degen yrym bar.

Qazaq basymyz kóbeymeydi dep adam sanamaydy.

Alys jolgha shyqqan adamdar qarashanyraqtan nemese ýlken kisining ýiinen dәm tatyp attanady.

Qazaq jek kórgen nemese kórmeymin degen adamynyng artynan bir uys topyraq shashady.

Bireuding ýii órtense, onyng arty jaqsylyq bolady dep yrymdaydy.

Jana aidy kórgender «jana aida jarylqa, eski aida esirke» dep bata jasap, yrymdaydy.

Shala tuylghan balany tymaqqa salyp, neshe kýni kem bolsa sonsha kýn kerege basyna ilip qoyady.

Qaly ýlkeyip ketpesin dep qalymen tuylghan balany Qaldybay, Qaldygýl dep ataydy.

Pәle jaladan aulaq bolsyn dep jana ýilengen jastardy arsha týtinimen ystaydy.

Óreden jas qúrt alyp jese, janbyr jauady.

Ólikting denesi oralghan kilemdi týnde júldyzgha qaratyp jayyp baryp paydalanady.

Shashalghan adamgha «mal qap» deydi.

Et turaghanda bir kesek et qalyp qoysa, et turaushygha ótirik aitatynyng bar eken deydi.

Bireu qaytys boldy dep eskertip, keyin ol tiri bolyp shyqsa, «kóp jasaydy eken» dep yrymdaydy.

Ýiding óz sәbii ýige «assalaumaghaleykum» dep kirse, ol ýige kóp keshikpey qonaq keledi.

Sәby qolyndaghy zattaryn «shashu» dep shashsa, ol ýide toy bolady.

Bas kiyimdi teris qaratyp kiygen jaman isting belgisi.

Jas adamdar «basym auyrady» dese, «basyna bas qosylady eken» deydi.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5467