(QR Syrtqy ister ministrligining Ýrimjidegi Konsuldyq qyzmetining jetekshisi Marghulan Kýzembaev turaly bir auyz sóz)

 Elbasymyzdyng shettegi qazaqtargha jasaghan taghy bir eng zor qamqorlyghy – Qazaqstan Respublikasyna kelu vizasyn beru tәrtibindegi jenildigi!

Sol viza kezegining azabyn bir kisidey tartqan qazaqtar bolsa, ol – Qytayda túratyn qandastarymyz. El tәuelsizdigin janadan alghan jyldary kelushilerding qatary býgingiden kóp bolmasa, az emes edi. Biraq, eshkimning viza kezegin kýtip qaldym dep baybalam salghanyn estimeppiz.

1998 jyly qyrkýiek aiynda baryp, men vizagha qújat tapsyrghanda Ýrimjidegi Konsuldyqtyn  jetekshisi Baghdat Seytbattalov degen jigit bolatyn. «Kelinning betin kim ashsa, sol ystyq!» demekshi, qoltanbasyn qoyyp, túnghysh viza bergen, Atajúrtqa alyp úshqan jýrekke odan әrmen quanysh syilaghan sol jaysang aghany men әli kýnge deyin uaq-uaq esime alyp jýremin.

Al, viza aludyng eng bir toqyraugha úshyrap, bylyqqan kezi – 2011 jyl. Kóp-kórim bir jylgha kóp mәrteli tәrtippen berilip kele jatqan vizany ýsh aigha ýsh mәrteli etip sholtiytqan sol kezdegi Syrtqy ister ministri Qanat Saudabaev degen myrza! Búl salagha Erlan Ydyrysov ministr bolyp kelgen song baryp Qytaydaghy qazaqtardyng kózi qayta ashyldy.

Ýrimjidegi Konsuldyqta sol Erlan Ábilfayyzúly kezinde basshylyq qyzmet atqaryp, Q.Saudabaevtan qalghan bylyqty retke keltirip, kóshting kórigin qyzdyrghan eki jigitke – Qayyrjan Sәrsebaev pen Erlan Ibiragimovke qansha mәrte alghys aitsaq, kóptik etpeydi. Onda qazir jetekshilik etip otyrghan bauyrymyzdyng aty-jóni Kýzembaev Marghúlan Fayzullaúly eken. Búl kisi turaly sәl keyinirek...

Kýzembaev Marghúlan Fayzullaúly

Atajúrtqa attyng basyn búrghysy keletin qandastarymyzdyng kóptigining syrtynda, TMD-nyng eng damyghan memleketterining qataryndaghy Úly Dala Eline iskerlik, sayahat, sauda-sattyq syndy tolyp jatqan sebeppen ózge últ ókilderining de aghylyp jatqanyn, olargha viza rәsimdeytin Konsuldyq qyzmetkerlerining sanynyng tym shekti ekenin eskersek, әriyne, viza kezegining úzaqqa sozylynqyrauy qalypty qúbylys. Qalay degenmen de sol qiynshylyqtan qútyludyng jolyn biz de izdesken boldyq. Últynyng qamyn oilaghan, memleketining mýddesin birinshi oryngha qoyghan azamattar ýshin múnday qysyltayang jaghdayda bir qoydan eki tóstik alu onsha qiyngha týspeydi eken. 2015 jyly QR Parlamentinde «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zang jobsy talqylanghan kezde, «Qazaqstangha bilim alu maqsatynda keletin jastar ýshin Konsuldyqtar kezeksiz viza berse!» degen bir auyz ótinishimizdi sol kezdegi Syrtqy ister ministri Erlan Ydyrysov jerge tastamay, Qytaydan keletin qandastarymyzgha bir jolda ýsh jylgha kóp mәrteli viza beru tәrtibin engizdi de tastady. Búl tәrtip 2017 jyldyng 1 qantarynan beri atqarylyp jatyr. Bizding biluimizshe, tek ekishi mәrte viza rәsimdegen kezden bastap ýsh jylgha kóp mәrte viza beriledi. Múny – bir deniz!

Al, 2015 jyly 24 qarashada Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev qol qoyyp, 2016 jyldyng 1 qantarynan bastap qoldanysqan engen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zannyng 7-babyna «Qazaqstan Respublikasynda túraqty túru vizasymen uaqytsha bolatyn ne Qazaqstan Respublikasymen kiruding jәne boludyng vizasyz tәrtibi turaly kelisim jasasqan memleketterden kelgen sheteldikter men azamattyghy joq adamdar, sonday-aq ózderine berilgen VIZANYNG SANATYNA QARAMASTAN, ETNIKALYQ QAZAQTAR TÚRAQTY TÚRUGhA RÚQSAT ALU ÝShIN IShKI ISTER ORGANDARYNA ÓTINISh BEREDI» degen jana tolyqtyru qosyldy.

Demek, shettegi qandastarymyz turistik (sayahat) vizasymen kelse de, túraqty tirkeuge túryp, yqtiyarhat ala alady. Sayahat vizasynyng merzimi ýsh ai. Astana men Almatydan bastap, barlyq oblys ortalyqtarynda ornalasqan turistik (sayahat) firmalarymen kelisip, shaqyrtu aldyryp, kele berulerinizge әbden boldy. Biraq, aqshasyn, kelgen song tirkeuge túrugha «qoldauhatty» tegin beretin etip kelisip alghandarynyz jón. Demek, qandastarymyz osy mýmkindikti tolyq paydalansa, viza kezegi edәuir jenilder edi.

QR Syrtqy ister ministrligining Ýrimjidegi Konsuldyq qyzmetin osy kýnderi basqaryp otyrghan Marghúlan Kýzembaev myrza da sol Baghdat Seytbattalov bastaghan,  Qayyrjan Sәrsebaev pen Erlan Ibiragimov jalghastyrghan sara joldy odan ary danghyrata týsuge baryn salyp jatypty.

Qúdaygha shýkir, tehnikanyng qaryshtap damyghan myna zamanynda bizding qazaq ta ghalamtordyng qúlaghynda oinaytyn halge jetti. Marghúlan Fayzullaúly sifrly tehnologiyanyng osy mýmkindikti paydalanyp, búrynghy «kezek.ogd» saytyna jana «WeCHat» әleumettik jelisin qosyp,  qol telefon arqyly kezekke túru tәrtibin engizipti. Endi Tólqújatyng qolyna tiyip, Qazaqstanyna kelging kelse, avtobusta otyryp ta, qoydyng shetinde jantayyp jatyp ta vizanyng kezegine túra beresin. Óshireting kelgende Ýrimjige shauyp baryp, alasyng da qaytasyn... Qanday rahat! Sóitip, «Erteng eger almasam kezegimdi, Teuip-teuip shygharam tezegindi!» dep tepsinetin júrttyng qarasy óshe bastapty.

Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng 2017 jyly 31 qantardaghy «Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy: jahandyq bәsekege qabylettilik» taqyrybyndaghy Qazaqstan halqyna joldauyndaghy «Memlekettik júmystar meyilinshe onaylandyrylugha tiyis. Qújattardyng merzimi men tizbesin qysqartyp, qaytalanatyn rәsimderdi joy kerek. Búl orayda adamnyng ózining baruyn qajetsinbeytin tolyq elektrondyq formatqa kóshiru kerek» -degen úlaghatty sózderinin, aityp-aytpay, sheteldegi qandastarymyz ýshin birden iygilikke ainalghany – jýregindi quanyshqa, kónilindi shattyqqa toltyrady eken. Úly Dala úlynyng alystaghy aghayyndarynyng atajúrtyna oraluyna ontayly oray jarata bilgen osynau enbegine rahmetten basqa ne aitamyz! Aman bolynyz, órkeniniz óssin, Marghúlan Fayzullaúly!

Qazaqstannyng halyqaradaghy bedeli men dostyq qarym-qatynastyng sapasy osy elshiler men elshilik qyzmetkerlerine baylanysty. Árbir diplomat Q.Saudabaevtan ózge biz atyn atap otyrghan azamattarday alysta jýrgen aghayynnyng Alatau men Arqagha at basyn búruyna septigin tiyzizip jatsa, búl – naghyz otanshyldyq pen últyn sýiyding belgisi bolmaq.

Qysqasy, Marghúlan Kýzembaev bauyrymyz turaly arghy betten kelgen aghayyndar bizge jyly lebizderin, alqau-maqtaularyn aityp, jýregimizdi jylytuda. Sonyng bir kuәsi, managhy «WeCHat» әleumettik jelisi arqyly ghalamtorda kezip jýrip, mening qolyma týsken Qadylbek Mýtәshúly degen azamattyng jýrek tebirenisinen tughan myna bir óleng bolsa kerek.

«KEZEK» SAYTYNA ALGhYS

«Úlytau» tekshesining úlarymyn,

Alashym, túnyq qandy úldarynmyn.

«Kezek» sayty, kezegim qolgha tiydi,

Kýlermin de quanyshtan men jylarmyn.

Jýr edik kezek tiymey ghariptanyp,

Ala almay kezek nomer aryp-talyp.

Deldaldar baqay-qulyq basqannan son,

Orta jolda óksidik taghy qalyp.

Al, mine, toqsan kýnim tosyn keldi,

Búrayyn Alataugha kóshimdi endi.

Jigi-japar qyp kelimdi qinap edi,

Rahmet, kezegimiz sheshildi endi.

Atajúrtty kóruge halqym qúmar,

Eki elding búl dostyghy mәngi bolar.

Qazaghym, qandastarym, qargha tamyr,

Bel sheship berekege bәring oral!

Aldyn?

Ras pa??

Ala aldyng ba???

Atajúrtqa jiyrma jylda bara aldyng ba?!

Úly Otnym halyqaragha ýndeu salyp,

Úly baqyt jaratty qazaghyma!!

Rahmet, jol bergen Júnhuamyzgha!

Al, kәne, sapar tartpay jatamyz ba?!

Sayrandap, tuysshylap jýru kerek,

Qúran oqyp ata men babamyzgha!

Eki elding dostyq kýshi myghymdaldy,

Múny elding jón bolady úghynghany.

Kóp elde dәl osynday qolaylyq joq,

Qoyalyq orynsyzdan júlynghandy.

«Kezek» sayty, sapaly kezekshiler,

«Vizalyq orynda» enbegi ereksizder!

Keshirinder, kónilge auyr almay,

Boqtaugha da, dattaugha kóninizder!!

Dúghay sәlem qarapayym halqymyzdan,

Kógimizde túrsa eken shalqyp izgi әn!!

Rahmet Qazaqstan Otanyma,

Núrsúltan Elbasyma jalpymyzdan!!!

Aqyn,

«Núr Otan» partiyasy

Respublikalyq qabyldau

bólimesining kenesshisi

Auyt MÚQIYBEK

23.05.2017

Astana

Abai.kz