Songhy kezderde din ózining qoghamda alatyn ornyn qayta qalpyna keltirip, jyl sanap ayaghyna nyq túryp keledi. Áriyne búl jaqsy nyshan. Adamzat  tarihynda dinning alatyn orny erekshe, salystyrmaly týrde adamnyng dinge moyynsúnuy - otty iygeru, dóngelek oilap tabuymen teng ýlken jetistigi dep qarastyrugha bolady. Din adamdardy biriktiretin kýrdeli qoghamdyq institut. Alayda dinderding kóptigi búl «biriktiruge» kedergi ekeni anyq.

Din.

Songhy kezderde din ózining qoghamda alatyn ornyn qayta qalpyna keltirip, jyl sanap ayaghyna nyq túryp keledi. Áriyne búl jaqsy nyshan. Adamzat  tarihynda dinning alatyn orny erekshe, salystyrmaly týrde adamnyng dinge moyynsúnuy - otty iygeru, dóngelek oilap tabuymen teng ýlken jetistigi dep qarastyrugha bolady. Din adamdardy biriktiretin kýrdeli qoghamdyq institut. Alayda dinderding kóptigi búl «biriktiruge» kedergi ekeni anyq.

Din.

Sonymen jalpy din degenimiz ne? Búl turasynda Ojegov óz sózdiginde: «qúdrettti kýshke (aruaqqa, qúdaygha) ilanatyn qoghamdyq týsinik formasynyng bir týri» dep týsindirgen. Din adamzat tarihynyng ainymas bir bóligi, senim formalary ózgergenimen mәni bir - ilanu, senu. Dinning kóne formalary yaghny otqa, pútqa tabynu qazir salt-dәstýr syndy ózge mәnge ie boldy. Mysalgha aitalyq pútqa tabynu. Qazir búrynghy púttar qarapayym mýsinge (statuetka) ainalyp ketti, ony biz bir birimizge syilyq retinde reti kelgen kezderde berip jatamyz. Otqa tabynugha kelsek, jas kelin tabaldyryq attamastan búryn otqa may qúy saltyn eske týsirsenizder-aq jetkilikti. Al osy pútqa tabynu men býgingi tandaghy dinderding aiyrmashylyghy ya úqsastyghy bar ma? Birinshiden pútqa tabynu kóne dinder qataryna jatady. Dinning búl týri әlemning әr týpkirinde keng taraghan. Mysalgha býgingi din islamnyng shyqqan otany Arab týbegining halqy islam kelmesten búryn osy púttargha sengen, búl turasynda halif Omar әl-Hattab bylay dep eske alghan: «Nadandyq kezenindegi eki isimiz esime týsse, bireuine - qayghyryp jylaymyn, ekinshisine - kýlemin. Jylaytynym - sol kezde aqymaqtyghymyz sonday, әielderimiz qyz tusa tyjyrynyp, qyz baladan qútylghansha asyghyp, beykýnә, meyirimge múqtaj sharanalardy tiridey kómetindigimiz. Osy qylyghymyz esime týsse, jýregim qan jylaydy. Kýletinim - pútqa tabynatyn edik. Árqaysysymyzdyng ýiimizding tórinde qoldan jasaghan púttarymyz túratyn. Solargha tabynyp, qúrmetteytinbiz. Sapargha shygha qalsaq púttarymyzdyng beynesin únnan nemese haluadan jasap, ózimizben birge ala shyghatynbyz. Jol úzap qarnymyz ashsa, tabynyp, aldynda qúrday jorghalaghan jansyz halua - púttardan kesip alyp jeytinbiz. Osydan asqan kýlkili oqigha bar ma endi?». Áriyne púttargha degen arabtardyng kózqarasy býkil әlemning olargha degen kózqarasyn bildirmeydi. Degenimen arab halqynyng tarihy orny bәrimizge mәlim sondyqtanda osy sózdi dәiekke aldym. Dinderding týrleri men satysyna qaramastan din - din bolyp qala bermek.

Dintanu

Qazaqstan Respublikasynyng «Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly» zanynyng 3-babyna yaghny diny senim bostandyghy húqyghyna sәikes: «Qazaqstan Respublikasynyn, basqa memleketterding azamattary jәne azamattyghy joq adamdar jeke ózi, sonday-aq basqalarmen birge kez kelgen dindi erkin ústanugha nemese eshqaysysyn ústanbaugha húqyly, dinge degen, qúdaygha qúlshylyq jasaugha, diny joralar men rәsimderge, dindi oqyp-ýirenuge qatysugha nemese qatyspaugha kózqarasty aiqyndau kezinde qanday da bir kýshtep mәjbýr etuge jol berilmeydi.» Osylaysha kez kelgen azamat qay dindi ústanghysy kelse, óz erki jәne oghan eshkim shekteu qoya almaydy. Keybir «aghalarymyz» búl zandy shiyki dep te jatady. Qalay dese de, zannyng aty zan. Elimizding liyberaldy zannamasynyng arqasynda býginde tórt mynnan asa diny birlestikter tirkelgen. Onyng ishinde 2337 - islamdyq birlestikter; 281 - pravoslavtyq; 82 - katoliktik; mynnan asa protestanttyq jәne t.t.

Avstriya nemese Chehiyada diny birlestikterdi tirkeu ýshin onyng qatarynda birneshe myndaghan adam boluy tiyis, al bizde diny úiymdy tirkeu ýshin qatarynda on adam bolsa da jetkilikti. Osyghan sәikes elimizde tek әlemdik dinder ghana emes, týrli últtyq dinder, sektalar men aghymdar nyq ornyghyp aldy. Dinderdi súryptau - dindi ghylym dep qarastyryp, ony jýieleu.  Halyqtyng diny sauatynyng ashyluy jaqsy-aq. Degenimen  dinning qyr-syryn bilip baryp senu abzal. Elimizde keng taraghan islam men hristian dinderi әlemdik dinder qataryna jatady. Buddizm Qazaqstanda keng etek jaymaghynymen ol da әlemdik dinder qatarynda bar. Odan bir saty tómen últtyq dinder ornalasqan olardyng qatarynda Induizm, konfusiylik, daosizm, iudaizm, sintoizm t.t. syndy tek bir últqa ghana tәn dinder jatady. Songhy kezderde key «aghalarymyz» islam qazaqtyng tua bitken dini emes, qazaqtar kók tәnirge sengen degen pikir aityp jatyr, al tәnirge senu ol - kóne dinderding bir kórinisi. Elimizde nyq ornyghyp alghan taghy bir diny úiymnyng týri - sektalar. Sekta - ózderining kózdegen tar mýddesine jetuge tyrysqan azamattar toby. Osydan tuyndaytyn bir oy - sektany din dep qabyldau dúrys pa? Dúrys ta búrys ta. Býginde qarapayym halyqtyng sekta dese tóbe shashy tik túrady. Onyng da әr týrli sebebi bar. Mysalgha  Devid Berg qúrghan «Janúya»(semiya) sektasy әlemdi ózderining amoralidi qylyqtarymen dýr silkindirdi. Balalardy jynystyq qatynasqa tartu, bir sózben alghanda pedofiliya, jezókshelikti ýndegen búl sekta Reseyde de kórinis tapty. Sonymen qatar juyqta on jeti jyl eshbir shekteusiz jasyryn ómir sýrip kelgen taghy bir sekta osy Reseyding Orynbor qalasynda әshkerelendi. «Qalalyq ózin ózi damytu qory» (Gorodskoy Fond samosovershenstvovaniya) atty búl úiymdy Vyacheslava Vesnin atty azamat basqaryp kelgen. Halyq dýr silkindi, jurnalistter qauymy jan jaqty qazbalap aqyry, sektanyng basshysy abaqtygha qamaldy, sot isi әli de jýrip jatyr.

Dintanudy damytu halyqtyng diny sauatyn ashugha zor yqpal etedi. Bilgender men bilmegender teng be? Dinnen habardar jәne atalmysh sektalardyng úsynyp otyrghan jýiesinde dinge qatysty eshbir element joqtyghyn angharyp, shynay mýddesi men maqsatyn bilgen azamattar sanaly týrde osyghan bara ma? Áriyne joq. Osy orayda elimizde ekinshi jyl qatarynan mektep kursyna engen «dintanu negizderi» pәnining ong yqpalyn atap ótpeu dúrys emes bolar. Alayda búl jerde de birqatar súraqtar bar. Atalghan pәn tek 3-shi toqsanda ghana bastalyp, eki toqsan jýrgiziledi. Al osy pәndi oqytatyn mamandar bar ma? Bar bolsa, jetkilikti me? Elimizde qansha JOO dintanushy mamandardy oqytady? Tarih pәnining múghalimderine arnalghan dintanu kurstarynyng tiyimdiligi qanshalyqty?

Dintanushy.

Aldymen  myna súraqqa jauap izdep kórelik. Dintanushy degen kim? Jauap birden din zertteushi maman bolar... Al osy dindi zertteytin, saraptaytyn mamandar elimizde bar ma? Býgingi Qayrat Joldybayúly, Muhitdin Isa, Múrtaza Búlútay, t.t. syndy aghalarymyz dintanushylar ma, әlde teologtar ma? Qayrat Joldybayúly - QMDB-nyng  Uaghyz-nasihat bólimining mengerushisi, demek islam dinining jiligin shaghyp, mayyn ishken adam, Muhitdin Isa - «Nur Mubarak» islam mәdeniyeti uniyversiytetining professory, teologiya ghylymdarynyng doktory (ghylymy dәrejesinen-aq belgili), Múrtaza Búlútay - filosofiya ghylymdarynyng kandidaty. Demek atalghan ýsh aghamyzdyng ýsheuide dintanushy emes, ekeui teolog, ýshinshisi filosof. Dintanushy qayda? Joq. Elimizde tek sanauly ghana JOO (Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq Uniyversiyteti, E.A. Bóketov atyndaghy Qaraghandy memlekettik uniyversiyteti, Shet tilder jәne iskerlik kariera uniyversiyteti, L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziyalyq Últtyq Uniyversiyteti, «Núr-Mýbarak» Egiypet islam mәdeniyeti uniyversiyteti. Q.A.Yasauy atyndaghy Halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiyteti, Qazaq-arab uniyversiyteti ) dintanu mamandyghy boyynsha oqytady. Ondaghy jyl sayynghy týlekter sany bizge beymәlim, desek te az. Jogharyda atap ketkendey mekteptegi dintanu pәninen kim sabaq beredi teolog pa, filosof pa, әlde eki ailyq kurs oqyghan tarihshy ma? Mektep kursyna arnalghan oqulyq jayynda byltyr biraz әngime bolghany әli esimizde. Kitaptyng avtory -  Gharifolla Esim, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym Akademiyasynyng akademiygi, Qazaqstan Respublikasy Parlament Senatynyng deputaty. Semey pedagogikalyq institutynyng filologiya fakulitetin 1970 jyly ýzdik bitirgen. 1974-1977 jyldary S.M.Kirov atyndaghy QazMU-ding filosofiya jәne ekonomika fakulitetinde aspiranturada oqydy. 1987 jyldyng aqpanynda  osy fakulitetting ghylymy kenesinde "09.00.01 - dialektikalyq jәne tarihy materializm" mamandyghy boyynsha kandidattyq dissertasiya qorghady. 1994 jyly shildede "Abay dýniyetanymyndaghy Alla men Adam bolmysy" degen taqyrypta "09.00.06 - dintanu, teologiya" mamandyghy boyynsha filosofiya ghylymdarynyng doktory ataghyn alu ýshin dissertasiya qorghaghan. 1995 jyly Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi bolyp saylanghan bedeldi aghalarymyzdyng biri. Osy kitaptyng syn sapasy túrghysynda «Ýsh qiyan» Respublikalyq gazetining resmy saytyndaghy (http://ushkiyan.kz/p2298) ««Dindi» osylay «tanu» kerek pe?!» atty maqalada avtor  Zikiriya Jandarbek (tarih ghylymdarynyng kandidaty, dintanushy /?!/) qatty syngha alady. Maqala sonynda әdettegidey pikirler jazylghan. Biri dattaydy, biri qoldaydy. Meni qyzyqtyrghany tek bir pikir ghana, anonim avtor bylay degen eken: «Shyndyghyna kelgende kúrmetti pikir bildirushiler, sizder kóptegen kúpiyany bilmeysizder. Pikir bildirgende kóptegen súrak qoyypsyzdar, búghan men jauap bereyin, osynyn basy qasynda jýrmiz ghoy,

1 - Dintanu oqulyghyn jazugha  Gharifolla Esim Abuovagha tapsyrghan, Al Abuova biz siyaaqty studentterge tapsyrdy, endi oilap kóriniz biz qaybir jarytyp jazamyz.

2 - Islam dini boyynsha Qayrat Joldybaydyng tobyna jazdyrghan, al olardyng toby barlyghy derlik salafittik baghyttaghy adamdar.

3 - Býkil gazetterge (barlyghy el mýddesin oilaytyn azamatpyz deydi) mening kitabim turaly syn pikirlerdi jariyalamandar dep tapsyrma berip koyghan («Ýshqiyan» gazetinen basqa gazetter jariyalamaghan.)».

Aqparattyng ras ya jalghandyghyn tek qúday biledi, desekte qorytyndy ózderinizden.