Bizde diyrektor nege mektepting "Qúdayy" bolyp alady?
Qazir bilim salasynda reforma jýrip jatyr. Jana tehnologiya boyynsha múghalim, oqushy da ishki uәjderin, oilaryn ashyq aita alady. (mazaq pen kritikagha jol berilmeydi). Osy tehnologiya iske asa bastaghanda qazir «әmirshildik» jýiemen otyrghan mektepterding basshylary qayter eken?!
Degenmen mektepishilik bastauysh kәsipodaq tóraghasy kәsipodaq jarghysymen tanys emestigin kórsetti. Kәsipodaqtyng mindeti bir jaghyna shyghyp alyp qaralau emes, eki ayaghyn teng ústap túryp eki tarapty bitimge keltiru. Týsinikti bolu ýshin kәsipodaq jarghysynan ýzindi keltire ketkendi jón kórdim:
Kәsipodaq jarghysynyng 2 bóliminde KÁSIPODAQ QYZMETINING MÁNI, PRINSIPTERI, MAQSATY MEN MINDETTERI degen jerde
2.1 jәne 2.5.6 punkitinde:
2.1. Kәsipodaq qyzmetining mәni kәsiptik odaq mýshelerining enbek jәne әleumettik-ekonomikalyq qúqyqtary men zandy mýddelerin qorghau bolyp tabylady.
2.5.6. Kәsipodaq mýshelerining tapsyruy, sonday-aq óz bastamasy boyynsha olardyng enbek qúqyqtaryn qorghau ýshin enbek daularyn qaraytyn organdargha aryz-ótinishter joldaydy delingen. Jәne 3 bóliminde KÁSIPODAQTYNG QÚQYQTARY MEN MINDETTERI degen jerde
3.1.2. punkitinde ÓZ MÝShELERINING QÚQYQTARY MEN MÝDDELERIN QORGhAU ÝShIN SOTQA TALAPTAR BERUGE, MEDIASIYa jýrgizu kezinde, sotta, aralyq sotta, ózge organdarda OLARDYNG MÝDDELERIN JAQTAP ÁREKET ETUGE, OLARGhA ÓZGE DE QÚQYQTYQ KÓMEK kórsetuge mindetti delingen. Demek mekteptegi BASTAUYSh KÁSIPODAQ úiymynyng tóraghasy múghalimderin qorghap, araz taraptardy bitimge keltiruding ornyna óz dәrmensizdigin kórsetip (diyrektordyng biyligin nasihattap) qalalyq bilim bólimine, audan әkimine mekteptegi kәsipodaq komiytetining mórin soghyp, múghalimderden qol jinap 1 múghalimdi «qaralap» hat jazghan. KÁSIPODAQ KOMIYTETINING MINDETI QARALAP HAT JAZU EMES, EKI TARAPTY BITISTIRU, ENBEK DAUYN ShEShU BOLYP TABYLADY.
Barlyqtarynyz bilesizder, Qarasay audandyq kәsipodaq tóraghasy, múghalimning qúqyghyn qorghamay, tek birjaqty ghana aqparat berip, múghalimdiki dúrys bolsa da, sottyng sheshimine qaramay mektep diyrektoryna ghana bolysqany ýshin ornynan alynghan.
Kóp jaghdayda búnday jaghday oryn alu zandylyq. Óitkeni mektepte biylik kimning qolynda bolsa sonyki jón.
Men kóbinese týsinbeymin, mekteptegi újymgha Bayan mýmkin sabaqtaryna kirip maza bermey, sabaqqa kedergi keltirip jýrgen bolar bәlkim?!
Búl jerde mekteptegi biylik kimning qolynda bolsa sonyng dәureni jýrip túrghanyn joqqa shygharmaydy. Biraq búl mekteptegi әriptesterin qorghap ala almay otyrghan kәsipodaqqa syn boluy tiyis. Búnday jaghdaylar mysal keltire bersen, kóptep kezdesedi.
«Ár múghalim ózderine tiyisti júmystaryn atqaryp, eshkimge kedergi jasamaydy. Basshylardy tyndaydy, mektep әkimshiligimen oy bólisedi» degen eken mektep újymynyng aryzynda. Basshylyqpen oy bóliskeni dúrys, biraq zangha qayshy әreketter bolsa, basshylardy tynday beruge bola ma?!
Mektepishilik kәsipodaq tóraghasy bastap qarsy qol qoyyp, mór soghyp, «Ata-anamen til tabysa almaghan» Bayan Sabdenova nege «bәleqor, «kóp damay tudyryp, kollektivting mazasyn qashyryp, kim kóringenge bir tiyisip, oqushylarmen til tabysa almay, synybyndaghy oqushylardyng ar-namysyna tiyisip» otyrghan bolsa, nege bir emes, birneshe sotta jenip shyqqan?!
Bayannyng basyndaghy daudyng toqtamauy, mektepting basshylarynyng «qysymy» men onymen til tabysa almauy, mektepishilik kәsipodaqtyng diyrektordan asa almaytyndyghy, әnsheyinde zanmen sóilep, sottyng sheshimderin algha tartatyn bilim beru bólimi tarapynan toqtaudyng bolmauy, mektep újymynyng auyzbirshiligining joqtyghyn kórsetedi. Múghalimge til tiygizgen ata-ana birneshe sotta oisyray jenilse daudy toqtatpauy da jaghdaydyng osylay ushyghuyna kinәli. Ata-ananyng aldynda múghalimning ar-ojdanynyna til tiygizgen diyrektordy bilikti maman dep aita alasyz ba?! Ata-ana men múghalimning sotynda ata-anagha diyrektordyng kuәger boluyn birinshi ret estuim! Ata-ana men múghalimning arasyndaghy oryn alghan jaghdaydan keyin múghalimdi jedel jәrdem auyr halde alyp ketkenin kóre túra, onyng halin súraudy orynbasarlaryna tapsyryp jýrgen diyrektordan ne kýtuge bolady?!
Onday diyrektor men orynbasarlary júmys ornyn bosatuy tiyis.
Mektep múghalimining biliksizdigin diyrektor men oqu, tәrbie isining mengerushileri, bastauysh kәsipodaq úiymy tóraghasy taghayyndamaydy, attestasiyadan ótkende attestattaushy komissiya ne bilim salasyn syrttay baqylau departamenti tekserip anyqtaydy. Múghalimning qanday ekenin mektep újymynyng oqushylargha «baghalatuyna» ne aitugha bolady? Múghalimning esi auysqanyn arnayy oryndar ghana anyqtaydy. Demek búl jaghdaydyng barlyghy mektep basshysynyng úsynysymen jasalyp jatqanynynyn, mektep basshysynyn, múghalimderdi bitimge keltiretin sol mektepting kәsipodaq úiymynyng tóraghalarynyng zannan alshaq ekenin kórsetedi.
M. Temirbek
Abai.kz