Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5232 0 pikir 8 Mamyr, 2017 saghat 11:24

"Mýmkindik berilse, shetelge ketip-aq qalar edim"

"Mýmkindik berilse, shetelge ketip-aq qalar edim" degen pikirdi kóp oqityn boldyq. Jay adam emes, auzyna júrt qaraytyn kisilerding ózinen. Qazaqstannan qajyghan shyghar dep aqtarmyz, jaraydy.

Ótkende onynshy synyptyng balasy: "Amerikagha baryp, sonda qalghym keledi, qanday joldary bar?" dep súraq qoyypty jeke chatta. "Shyraghym, adresten qatelestin" dedim ishimnen. Syrttay da ol oiymen kelispeytinimdi, maqsatty elden ketem dep emes, bilim, tәjiriybe jiyp, elge oralam dep qoi kerek dep aqyl aitqan boldym. Hosh, әlgi besikten beli shyqpaghan balany elinen bezdirip túrghan ne? Meninshe, joqshylyq ta, toqshylyq ta emes, sóz basynda aitqan, "auzy dualy" adamdardyng nasixaty.

Bayaghyda ghoy, elge degen maxabbatyng maydanda synalatyn edi. Soghystan qashtyng ba, boldy, sen qansha jerden keude soq, qolbasynyng taktikasyn syna, aqyldy sózder ait, bәribir er emes, ezsin. Ol zamanda otan ýshin jan qiigha, balandy jetim, jaryndy jesir etuge mәjbýrsin. Jenis qúrbandyqsyz kelmeydi. Kebinindi ala ketesing qayda ketseng de.

Qazir beybit zaman. Biraq búl da bir maydan. Múnday kezde dúshpanyng "jemqor qyzmetker", "әdiletsiz sot", "dóreki polisay" bolyp jolyghuy mýmkin. Ne isteysin? Otanyndy tastay qashasyng ba? Álde, erteng úrpaghym ómir sýretin el dep kindigindi baylap, tym qúrysa bir aghashyna su qúisam da ýlesimdi qosayyn deysing be? Otan ýshin jan qii súralyp túrghan joq, azdap jan qinau súralyp túr, bәlkim. Oghan shydamasaq, erten, qúday saqtasyn, anau mynau zaman tusa, aua kóshedi ekenbiz de shetelge.

Pysy. AQSh azamattyghyn alu - qalaghan kisi jetetin sharua emes. Oghan azdap satqyndyq, ótirikshilik nemese amerikalyq bay yaky júbay kerek. Ol turaly taghy birde jazarmyn.

Mereke qútty bolsyn! Otanymyzdy jaudan qorghaytyn kýn eshqashan kelmesin. Daudan qorghap alsaq ta jaraghanymyz.

Múrat Esjan

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408