Júldyz Ábdilda. Ne kelip, ne ketpeydi «qauashaqqa»?!.
Osy adamnyng oilamaytyny joq. Oidy oy qualap, keyde o bastaghy "nýktennen" adasyp qalasyn. Dәl sol sәtte "qauashaghyma" kelip-ketkendi kompiuter betine týsire qoyyp em. Endi mine, "birdi aityp, birge ketip", әnki-tәnki bolyp otyrmyn. Bәri "Eki júldyzdan" bastalghan...
Arasynda auzymyz "jybyr-jybyr" etip kórip otyrmyz. Alyp bara jatqan eshqaysysy bolmasa da, maqtaudan kende bolmady. Eng sonynda Aqbota Kerimbekova men Qazbek Qasym shyqty. Eki әndi biriktirip, әdemi oryndap shyqty. "...Gauhaaaaaaartas"... Ánning әserinen әli shyghyp ta ýlgergen joq edik, Esmúhan Obaev pen Talghat Temenov kóterinki kónilimizdi su sepkendey basty da tastady. Alghashqysy "kóremiz..." dep kýshendi. Keyingisi de kózimen, sózimen "onsha kónilinen shyqpaghanyn" bildirip jatty. Shoshan-shoshang etken shetelding "qansyghy" tansyq bolghan zamanda eki aghamyzdyng әdemi әndi әdemi oryndap shyqqan Aqbota men Qazbekke bir auyz jyly sózdi qimaghanyna tandanbadyq. Áriyne, "әdildik" degen úghymnyng ayasy keng ghoy. Ony әrkim әrqalay týsinedi. Al "talghamgha talas joq".
* * *
Ziyaly ma, ziyandy ma?.. Ziyaly?... Ziyandy?..
Osy adamnyng oilamaytyny joq. Oidy oy qualap, keyde o bastaghy "nýktennen" adasyp qalasyn. Dәl sol sәtte "qauashaghyma" kelip-ketkendi kompiuter betine týsire qoyyp em. Endi mine, "birdi aityp, birge ketip", әnki-tәnki bolyp otyrmyn. Bәri "Eki júldyzdan" bastalghan...
Arasynda auzymyz "jybyr-jybyr" etip kórip otyrmyz. Alyp bara jatqan eshqaysysy bolmasa da, maqtaudan kende bolmady. Eng sonynda Aqbota Kerimbekova men Qazbek Qasym shyqty. Eki әndi biriktirip, әdemi oryndap shyqty. "...Gauhaaaaaaartas"... Ánning әserinen әli shyghyp ta ýlgergen joq edik, Esmúhan Obaev pen Talghat Temenov kóterinki kónilimizdi su sepkendey basty da tastady. Alghashqysy "kóremiz..." dep kýshendi. Keyingisi de kózimen, sózimen "onsha kónilinen shyqpaghanyn" bildirip jatty. Shoshan-shoshang etken shetelding "qansyghy" tansyq bolghan zamanda eki aghamyzdyng әdemi әndi әdemi oryndap shyqqan Aqbota men Qazbekke bir auyz jyly sózdi qimaghanyna tandanbadyq. Áriyne, "әdildik" degen úghymnyng ayasy keng ghoy. Ony әrkim әrqalay týsinedi. Al "talghamgha talas joq".
* * *
Ziyaly ma, ziyandy ma?.. Ziyaly?... Ziyandy?..
...Bizding buyn ýshin Ábish Kekilbaevtyng jóni bólek edi. Ábekeng ata saqaly auzyna týskende patshanyng qolynan sýiip... Kózi tiri klassiygimizding búl qylyghy, sypayy aitqanda, bizge óte oghash kórindi. Astyna at mingiz, iyghyna shapan jap, arqasynan qaq! Biraq o zaman da bú zaman, er adam er adamnyng qolynan sýigen degen... Múnan góri ayaqqa jyghylu әldeqayda shynayy kórinetin sekildi.
Mening zamandastarym Fariza Ongharsynovagha úqsaghysy keletin. Qara qyldy qaq jarady, tughanyna jaqpasa da, turasyn aitady deytin osy Fariza apam da songhy kezderi "bolmay qaldy".
Jәngirding jýzine tike qarap, qasqayyp túryp:
Han emessin, qasqyrsyn,
Qas albasty basqyrsyn!
Han emessin, ylansyn,
Shúbar ala jylansyn, - deytin aldaspan aqyn Mahambetting izbasary dep jýrgen apamyz "elbasy turaly aitqanda asyra silteuding qajeti joq" dep alady da, ózi ony payghambarymyz Múhammedke (s.a.u.) úqsatady. Mahambettiki ardyng isi. Al Fariza apamyzdiki kópe-kórineu kýpirlik sekildi. Álde biz "jaqsynyng jaqsylyghyn" kóre almaytyn kórsoqyrmyz ba?!
* * *
Memlekettik syilyqtyng Júmeken Nәjimedenovke berilgeni jaqsy boldy. "Qayran, Júm-agha, preziydentting soavtory bolmaghanda qayter edi?.." degen bir sumaqay oy sanamda jylt etse de, men osy syilyqtyng Nәjimedenovke berilgenine quandym. Dúrysy, osy syilyqtyng Sәbit Dosanovqa berilmegenine quandym. Bәlkim, prozashy Dosanovtyn:
Úly isterden tapqan
dәiim múratyn,
Bar ómiri irilik pen erlikterden túratyn.
Siz, Núreke - halqymyzdyng baqyty
Tәuelsizdik sәuletkeri - úly aqyn! -
degen "jyr joldary" mening jýregime jetpegendikten shyghar. Áy, biraq, men ólenge, onda da Dosanov sekildi "klassiktin" taqpaghyna syn aitatyn kimmin?!
Men Memlekettik syilyqtyng Rafaeli Niyazbekovke berilmegenine quandym.
Kóginen Ay tughanda qiyaqtanyp,
Kónilden otyrghany kýy aqtaryp.
Ol keyde kórinedi jerde jýrgen
Allanyng kólenkesi siyaqtanyp... -
dep jyrlapty Rәpilbek (marqúm ústazymyz Temirbek Qojakeevting aitqany) kókemiz. Áy, osy men de aitamyn-au. Bәlkim, Rafaeli Niyazbekov Allanyng kólenkesin kórgen shyghar (astapyralla!), ózim kórmegennen keyin ne degen deymin?!.
"Ólgende bizge de bir kezek keler" dep qatty qamyqsa-daghy, men Memlekettik syilyqtyng Nesipbek Aytúlyna berilmegenine de quandym. Jasyratyny joq, "Darigha, dәuren" sekildi siyrek tuyndyny tudyrghan (Ramazan Stamghaziyev oryndaytyn Túrsynjan Shapaydyng әni), "Múqaghalidan bata alghan" aqynymyzdyng ólenderi qazir "súiylyp" ketti. Qazaqtyng óte talantty bir aqynynyng kór-jerge arnau arnay beretinine jyny kelgende Ámirhan Mendeke: "Osy kisi 1978 jyly ólip qalghanda ghoy, qazaq әdebiyetining tarihynda klassik aqyn bolyp qalar edi", - deushi edi... Al Nesipbek kókemiz songhy jyldary "elbasy, eltútqa, bәiterek" degen sózderding tútqyny bolyp qalghanday.
* * *
Men ózimning perzentimning qolyna qalam ústaghandar ishinde kókirek kózi oyau, shyn mәninde ruhany bay (әitpese, qazir "ruhany baymyn" deytinder kóbeyip ketti ghoy) Ámirhan Balqybek, Amangeldi Kenshilikúly, Qasym Amanjol siyaqty azamattardy ýlgi tútqanyn qalaushy edim. Biraq... Biraq býgingi atom zamanynyng balalary múnday qogham qajet etpeytin "qyrsyqtardy" qanshalyqty qajetsine qoyar eken dep qoyamyn. Kólgirsip kózine maqtap, syrt ainala bere "jýrgen bir qyrt qoy" deytinderdi kórgende, perishte kónilding aq pen qarany ajyratar-ajyratpasyna da kýmәn joq emes. Biraq men shyn kónilimmen óz perzentimning "Núrsúltan salghan núrly qalanyn, kóshesindegi gýli bolayyn" deytin Maraltaydy ýlgi tútpauyn tileymin. Meyli, Maraltay myng jerden talantty aqyn bolsa-daghy! Óitkeni men óz perzentimnin, sarabdal sayasatker, "әlem moyyndaghan túlgha" bolghanyna qaramastan, qazannyng qúlaghynda otyrghan adamgha "Qazaqta Er tumaydy endi Sizdey, jarylyp ketse de óti dúshpanymnyn" dep jalbaqtaghanyn qalamaymyn. Óitkeni meni әke-sheshem tarysy piskenning tauyghy bolugha baulyghan joq. Men de óz perzentimdi ondaygha baulyghym kelmeydi. Men óz perzentimning "Uyzday úiyp túrghan mynau qogham - Núrsúltan, Núraghamnyng parasaty" dep kólgirsigenin qalamaymyn. Óitkeni bireudi kópe-kórineu kótermelep, kópshik qoi maghan jat eken. Men múnyng óz perzentim ýshin de "jat" bolyp qalghanyn tileymin. Men óz perzentimning qazaqtyng qasiyetti shanyraghyn, memlekettilikting simvoly - shanyraqty memleketti belgili bir kezeng aralyghynda basqaratyn el basshysynyng "meyirimdi jýregine" teligenin qalamas edim. Óitkeni perishte kónil solay ekenine kirshiksiz sendi degenning ózinde de, erteng tarihtyng donghalaghy qalay domalaryn bilmeydi ghoy. Men sony oilaymyn.
* * *
Ózim osy kezge deyin ýsh әnúrandy jattappyn. Birinshisi, әriyne, "myzghymas odaghymyzdyn" әnúrany. Osy әnúran oinalghanda moynymdaghy bir japyraq qyzyl shýberek jelbirep, "mәngilik alaudyn" janynda talay ret qolymdy mandayyma aparyp, qasqayyp túrghanym esimde. Keyin tәuelsiz Qazaqstannyng әnúranyn jattadyq. Sosyn "Mening Qazaqstanymdy" qayta jattaugha tura keldi (nege ekenin qaydam, qazirgi әnúrannyng "erlikke jol ashqan..." dep keletin jerlerin úmytyp qala beremin). Býkil sanaly ghúmyryma shaghyp kep jibersem, әr on jylda bir әnúran jattappyn. Býgingi әnúrannyng da mәngilik ekenine kózim jetpeydi. Olay bolsa, men nege perzentimning "Ánúran - qazaghymnyng Taghdyry edi, tapsyrghan Núrsúltanday danasyna" degenin qalayyn?!. Kerisinshe, keudemde janym barda men ony múnday jaramsaqtyqtan aulaq bolugha tәrbiyelermin dep qoyamyn. Nege "tәrbiyeleymin" dep taptap aitpay, "tәrbiyelermin" dep sipaqtatyp otyrmyn?!. Óitkeni oghan mening kózim jetpeydi. Tipti "2020" degen ras bolsa, mening ózim de "Núragham taqta otyryp biylik aitsa, bayaghy Búmyn qaghan siyaqtanghan" dep Maraltaydyng pozisiyasyna ótip ketuim bek mýmkin... siyaqty...
Tipti Sәbit Dosanov sekildi: "Sizding sarabdal sayasatynyzdyng shapaghaty tiygen kópting biri men songhy 20 jylda 5 roman jazyp, jaryqqa shyghardym. Kóp kónilinen shyqqan kórkem shygharmalarymnyng aldy Parijde, Mәskeude, sony Orta Aziya respublikalarynda jeke kitap bolyp shyghyp, әlemning әigili әdebiyetshilerinen joghary bagha aldy. Sol jetistikterim ýshin Sizge, Sizding elimizdi órkendetken dana sayasatynyzgha qaryzdarmyn. Olay deytinim, Otanymyz 20 jylda 20 ghasyrlyq tabysqa jetpese, keybir elder qúsap bereke-birlikten aiyrylyp qalsa, múnshalyqty ónimdi enbek ete almas edim", - degen ynghayda "aghymnan jaryluym" da mýmkin siyaqty. Mýmkin... Ábden mýmkin...
"Osy men qyzyqpyn, búlar bәlkim qalam ústaghan qauymdy mýldem ýlgi tútpaytyn shyghar?!." degen bir oy jylt etti osy kezde. "Býgingi zamannyng qaharmandaryn" sharlap, kónilim shartarapqa ketti deysin. Qayrat Núrtas?.. Qúday saqtay gór!.. Maqpal Isabekova?.. Atay kórme!.. Qayrat Týntekov?.. "Qay, әlgi "chempion" ba? Joooooq! Almas Kishkenbaev?.. At tizginin ústay almaytynyna namystanudyng ornyna, dýiim júrtqa onysyn maqtanyshpen jetkizgen "almastardy" ýlgi tútsa, jetisken ekenbiz. Onda da "qyrsyq" bolsa da, Qasymdardy ýlgi etsin dep tileyik.
* * *
Zanghar Kәrimhan degen bauyrymyzdyng "Jaramsaq aqyn jaghympaz sheneunikten de qauipti" degen maqalasy esime týse ketti. Ásirese, myna bir tústary: "Han búiryghymen bas ketetin zamanda danqty aqyn-jyraularymyz "Bas kespek bolsa da, til kespek joq!" degen qaghidany berik ústaghan. "Ay, han iyem, men aitpasam, bilmeysin! Aytqanyma kónbeysin!" deytin Asan Qayghy, "Teng atanyng úly edin, Dәrejendi artyq etse, Tәniri etti" deytin Shalkiyiz, "Esim, seni esirtken Esil de mening kenesim!" deytin Jiyembet, "Ey, Qataghannyng han Túrsyn, Kim aramdy ant úrsyn!" deytin Marqasqa, "Kebeje qaryn, keng qúrsaq, artyq tughan Abylay" deytin Tәtiqara, "Úmyttyng ba sony, Abylay" deytin Ýmbetey, "Ashulanba, Abylay, Ashulansang Abylay, Kórermin, kónermin!" deytin Búqar, "Au, taqsyr, elge barsam, shynymdy aitam" deytin Janaq, "O, Baraq jas, Baraq jas, Jegenge toq, ishseng mas" deytin Dulat, "Han emessin, qasqyrsyn" deytin Mahambet, "Bayeke, eling bar ma býldirmegen?" deytin Sherniyaz, "Úly jýzding tóresi Tezek edin, Alyp qalsang bolmay ma, shamang kelse?!" deytin Sýiinbay, "Súpekeng meni jek kórdi, Súpynyng sózin kek kórdim" deytin Qashaghan...". Men bir kezderi aqyn-jyraularymyzdyng el biylegen patshalargha osylay degenine birtýrli kýdikpen qaray bastadym. Olar bәlkim múny patshanyng betine aitpaghan bolar dep qoyam. Álde "kuhnyada" aitty ma eken?.. Álde "Jer betinde túnghysh jaralghan birinshi qazaq" (Shómishbay Sariyevting sózi) bolmaghasyn, "smelo" synady ma eken?!. Álde olar Túm-aghang aitqanday, "Aydy әper dep, kýndi әper dep qinaytyn aqymaqtardyng auylynan" boldy ma? Bilmeymin... Basym jetpeydi...
* * *
Aqyl aitatyn agha-apalarymyz aljy bastaghasyn ba, jastar da "quyp" ketti. "Shirkin, life" dep toqmeyilsip, "pah-pah" dep shattanatyn boldy. Odan góri, "kóne zamannyng sarqynshaghy" bolsa-daghy Jýrsinning aitysy jaqsy edi. Jan-jaqtan jýndey týtip jýrip, onyng da ýnin óshirdik. Qayran, aitys!..
«Jas Alash» gazeti