Alatau audanynyng "Úljan" yqshamaudandaghy №152 orta mektepte úyaty bar jannyng betin qyzartatyn betpaq is boldy. Kontiynentting kóbin auyldan kelgen qaradomalaqtar qúraytyn bilim oshaghynda 11-synyptyng ýsh qyzy reyderlik jasap kelipti. Ózderi qúryp alghan әldebir klubqa ózge qúrbylaryn kýshpen mýshe qylypty. Klubqa kirgen qyzdar ýsh basshyny kýn sayyn týstendirip otyrugha tiyis bolghan. Árqaysysyna 300 tengeden 900 tenge ashanagha tólengen. Sonday-aq olar sinililerin qystap, oghan shamasy jetpese óz ýiinen әkelip ýsh qyzgha apta sayyn 40 myng tenge berip túrugha mindettelgen.

Bir qyzdyng qatty soqqydan basy isip, sosyn kәri әjesi mektepke kelip shu kótergenge deyin búl turaly mektep újymy eshteme bilmegen. Qyzdyng basyn isirgen atamandarynyng birine kóilek alugha aqsha jinap jýrgen shabarmandar bolsa kerek. Sheshesi joq, kәri әjesining qolynda túryp jatqan qyz aqsha taba almasyn bilgen song әjesine shyndyqty jayyp salghan kórinedi.

Aytpaqshy, ana ýsh qyzdyng ata-anasy balalyrynyng ýide qoydan qonyr ekenin aitypty. Sabaqtan kelgen song bar sharuany isteytin, keshke eshqayda shyqpaytyn qyzdarynyng kýndiz qylyq shygharyp jýrgenin olar da bilmese kerek.

Búl súmdyqty estigen jәbirlenushi taraptyng ata-analary diyrektordyng dәrgeyinen asa almay, aryzdanugha talpynbaghan kórinedi. Degenmen, bizge mәselening mәn-jayyn móldiretip aityp berdi.

Alatau audanynyng "Úljan" yqshamaudandaghy №152 orta mektepte úyaty bar jannyng betin qyzartatyn betpaq is boldy. Kontiynentting kóbin auyldan kelgen qaradomalaqtar qúraytyn bilim oshaghynda 11-synyptyng ýsh qyzy reyderlik jasap kelipti. Ózderi qúryp alghan әldebir klubqa ózge qúrbylaryn kýshpen mýshe qylypty. Klubqa kirgen qyzdar ýsh basshyny kýn sayyn týstendirip otyrugha tiyis bolghan. Árqaysysyna 300 tengeden 900 tenge ashanagha tólengen. Sonday-aq olar sinililerin qystap, oghan shamasy jetpese óz ýiinen әkelip ýsh qyzgha apta sayyn 40 myng tenge berip túrugha mindettelgen.

Bir qyzdyng qatty soqqydan basy isip, sosyn kәri әjesi mektepke kelip shu kótergenge deyin búl turaly mektep újymy eshteme bilmegen. Qyzdyng basyn isirgen atamandarynyng birine kóilek alugha aqsha jinap jýrgen shabarmandar bolsa kerek. Sheshesi joq, kәri әjesining qolynda túryp jatqan qyz aqsha taba almasyn bilgen song әjesine shyndyqty jayyp salghan kórinedi.

Aytpaqshy, ana ýsh qyzdyng ata-anasy balalyrynyng ýide qoydan qonyr ekenin aitypty. Sabaqtan kelgen song bar sharuany isteytin, keshke eshqayda shyqpaytyn qyzdarynyng kýndiz qylyq shygharyp jýrgenin olar da bilmese kerek.

Búl súmdyqty estigen jәbirlenushi taraptyng ata-analary diyrektordyng dәrgeyinen asa almay, aryzdanugha talpynbaghan kórinedi. Degenmen, bizge mәselening mәn-jayyn móldiretip aityp berdi.

Ústazdar bolsa 9-10 synyptyng qyzdarynyng oqu ýlgerimi óte tómendep, sabaq ýstinde bәrining de әldeneden ýrkip, múnayyp, jasyp otyratyndaryn jetkizdi.

Búl jayt Týimebaev týiinin odan әri týiinshektep ketken bilim salasynda týitkilderding dabyl qagharlyq dengeyge jetkenin kórsetse kerek. Keshegi Túzdybastaudaghy oqigha anau. Aqtóbedegi óz oqushysyn atqan "ayuan" ústaz ben oqushylardan 14 mln. tenge qaqshyp alghan diyrektor bastaghan újym mynau. Qyzdar men qyzdardyng qyryqpyshaq bolyp qyrqysyp jatuy kóz ýirengen qylyqqa ainalyp barady. Keshegi Kenes biylegen kýnde teksizdik tebindegen múrttay edi, endi qaughaday saqalgha ainalypty. Bilim oshaghynyng barlyghy jemqorlyq pen bey-bereketke úrynghan elding bolashaghy qanday bolmaq?

P.S: Aytpaqshy, osy mektepke dene shynyqtyrtu pәnining múghalimi bolyp kelgen eki karateshi biykesh te oqushylarynan qalyspaghan kórinedi. Ózderi sabaq beretin synyptyng qyzdaryna kýsh kórsetip, qoqan-loqy jasap, onymen qoymay ay sayyn 5 myng tenge tólep túruyn talap etken kórinedi.

«Abay-aqparat»