Ótken jyldyng tamyz aiy otbasymyzdy ýlken sergeldenge salghan bolatyn. Bir otbasynda әjem, ekinshi toptaghy mýgedek agham, әkem, anam, men jәne qaryndasym bar. Ózim ata-anamnyng jeti jyl kýttirgen túnghysh perzentimin. Menen keyin egiz qaryndasym boluy kerek edi, Abay aitqanday taghdyrgha tәbdil bar ma? Olar tumay jatyp shetinegen. Keyinnen anam maghan tәp-tәtti Ýkilim atty bauyr syilady. Sol qaryndasym byltyrghy jyldyng tamyzynda syrqattanyp tósek tartyp jatyp qalghan bolatyn.

Qay jeri auyrghany belgisiz, tipti aghzalary da eshbir belgi bermedi. Arada ýsh-tórt kýn ótkennen keyin júmbaq bolghan derti bizderdi mazasyzdandyra bastady. Jergilikti dәrigerlerge kórsetuge aparyp edim, suyqtaghan, býiregi auyrady dep, «oksamp» jәne «fitoliziyn» degen dәri-dәrmekterdi jazyp qaytardy. Alayda Ýkilim osy dәrilerdi qabyldasa da eshbir nәtiyje bermedi. Qayta qústy, ýlken dәreti su bolyp ótti. Anam medbiyke bolghanymen esh sybyr bermegen dertten ýreylene bastady. Óni quaryp, dene qyzuy týspey qoydy. Qaryndasym tәuir bola ma degen sandyraqpen jaqyn jerdegi bazargha baryp kókónis pen jemis-jiydekter әkelip ýige endi bas súgha bergenim sol edi, monshanyng aldynda qúp-qu bolyp ýlken dәrette otyrghan qaryndasymdy kórip, qolymdaghyny tastay sala qora jaqqa baryp enkildep jyladym, anam әjeme qarap: «tazalanyp jatyr ma, ajalyna kelgen auru ma» – degen sózdi andamay qúlaghym shalyp qalyp edi, býkil dýnie tóbeme qúlaghanday tensele kettim. Sol kýni qalalyq №1 balalar auruhanasyna jedel jәrdemmen baryp týstik. Soqyrishegi jarylghan eken. Tangha juyq ota jasaldy. Dәrigerlerding aituynsha ishekterin týgel alyp, juyp qayta salghan. Biraz uaqyt jýrip jarylyp ketkennen be, ishekteri jabysyp qalypty. Arada ýsh kýn ótkennen keyin dene qyzuy kóterilip, týni boyy mazasyzdanyp, Ýkilimning jany tynysh tappady. Ájem pisirip bergen tauyq etinen jasalghan sorpany auruhananyng hirurgiya bólimine alyp kirgenimde anamnyng óni bop-boz bolyp ketkenin bayqadym. Kenet qaryndasym jylay bastady. Ishkenin ishkendey qúsyp, hali nasharlap dene qyzuy týspey qoydy. Men búryn sondy kórmegen dýniyelerdi dәl osy uaqytta bastan keshirdim. Qaryndasymnyng әkeme qarap:

– Papa: «Meni óltire salynyzshy» - degen sózin estigende kókiregim qars aiyryldy. Anama  qarap:

– Mama: Janyp qinalyp ketti, ólgim keledi, ólgim dep zar iylegende janym alqymyma taqaldy. Ajaldy qayta-qayta auzyna alghan bauyrymnyng jýzine qaraugha mening shydamym jetpey bólmesinen shyghyp kettip. Janym qinalyp barady degen sózinen keyin anamnyng «shybyn janynnan ainaldym, botaqanym» dep jastyqtyng betine qúlaghanda bólmesine qayta kirdim. Múndaydy búryn-sondy kim kórgen? Syrqaty janyna batyp, dәrmeninen aiyrylyp bara jatqan bauyrymnyng bólmesine kenet kózildirik taqqan kók týsti formasymen bir dәriger kirip keldi. Tynyshy ketip, mazasy qashyp jatqan Ýkilimning ishin ústap kórgennen keyin, managhy dәriger әkemdi ózining kabiynetine erte ketti. Ákemning artynan kirip barmaq niyetpen kabiynetke jaqynday bergenimde әkem ebilde-debil bolyp jylap shyqty. Ne boldy kóke desem: Dәriger shúghyl ota jasau kerektigin aitty dedi de, bet oramalymen betin basyp әkem jylay ketti. Qaryndasymnyng qasyna baryp, jýzine nazar saldym, kótereme ekinshi otany kótermey me degen ishki oimen kýrese bastadym. Alla sezdirdime, bilmeymin. Maghan operasiya jasaydy, bilem, menen jasyrmay-aq qoyyndar demesi bar ma? Joq, jasamaydy degenim sol edi.

– Men ekinshisin kótermeymin dep, qaytadan aighaylap jylady. O, Alla basymyzgha qanday synaq berdin? – dep ýnsiz egile kettim. Medbiykeler bólmege kelip otagha dayyndamaq boldy. Múrnyna jip tyghyp tamaghynan ótkizip, jip arqyly qústyrdy. Ýkilim qúsyp jatyp qolyn qayt-qayta erbendetti. Sóitsek jaghdayyn jazyp bildirgisi kelgen eken. Jaghdayym jaqsy, uayymdamandar, shóldedim, myna jipten góri auyzben qúsqanym jaqsy eken ghoy dep shatpaqtap jazyp jatty. Al men ishimdegi ajal degen kýdikpen kýresumen boldym. Kenet dәriger men otashylar kirip qaryndasymdy alyp ketpek boldy. Esikten shyghyp bara jatqanda barmaq sausaghyn joghary qaratyp, «bәri jaqsy bolady» degen ishara bildirip ketkende kóz jasymdy tyya almadym. Ota jasaytyn managhy kók týsti kiyimdegi aghany súrastyrsaq bas dәrigerding orynbasary Sarybay Súltanghaly Mautayúly atty abzal dәriger eken. Ota bir jarym saghatqa sozyldy. Otadan keyin Ýkilimdi jan saqtau bólimine alyp ketti, bir tәulikten keyin bólmege auystyrdy. Otadan keyingi jaghdayy Allagha shýkir jaqsardy. Súltanghaly aghanyng qol jenil boldy. Jaratushynyng amanaty bolghan jalghyz bauyrymnyng ómirine arasha týsti. Qolynan kelgen jaqsylyghyn ayaghan joq. Men de otbasym da aghagha qaryzdarmyz. Aq halatty abzal jan degen osy agha bolar dep sýisindim. Súltanghaly aghany dúghamnan tastaghan emespin. Jaratqan ol kisige razy bolsyn. Alla bergen bilimi Súltanghaly aghanyng dәrejesin kóterip, mereyin arttyra bersin. Rabbymyz búl dýniyede eshkimning basyn daugha, kónilin sergeldenge salmasyn. Ámiyn!

Ázimhan ISABEK

Abai.kz