III.

Qoryta aitqanda, әuel basta avtor «Qaraly súly» әngimesindegi Qarakóz obrazy arqyly qazaq әielining jan súlulyghyn, ar tazalyghyn, ruhany beriktigin simvoldyq beynede poeziya tilimen jyrlaudy niyet etken. «Kinәshil boyjetkendegi» «qazaq qyzynyn» qarama-qarsy túlghasyn somdap, naghyz iydealdy әiel beynesin sipattaghan. Qayghyny jene biletin әiel qayratynyng quatty kýshin, sezim beriktigin senimde týrde suretteuge – ózi kózinde әzildesip-erkelep jýrgen, jaydary jas kelinshekting aragha jyldar salghanda qatayyp, ózine-ózi qatal ýkim aityp, qara kiyim jamylyp, maqpal qara atqa qara maqpaldan jabu jabyp, qúiryq-jalyn qara shýberekpen týiip, ol atty kóshi-qon kezinde pәueskening jetegine baylaghan «qaraly әiel» bolghan Mәdenning taghdyry qozghau salghan. Valiter Skottyng «Rokbi» romanyndaghy qara sulyq jamylghan Matilida súlu da jazushynyng bozbala shaghyndaghy kónil qúlaghan Viliyaminany alghash kezdestirgendegi sәtin eske týsiredi eken ghoy. Jiyrma jastaghy Skott jeksenbi kýni shirkeuden qaytyp bara jatqan әieldi kóredi. Nóser qúiyp, jer laysang tartypty. Jany ashyghan jigit jýgirip baryp qarakók sulyq jamylghan әieldi qolshatyrynyng astyna alypty. Áyelding aty – Viliyamina Belshes ekenin bilip ýlgeripti. Tek qoshtasarda betin ashyp qalghanda, әlgi әieli ýrip auyzgha salghanday on tórt jasar qyz bop shyghady. Shashy qara, búira, qara kózdi, kirpigi sadaqtyng jebesindey perishte eken. Ólip-óship ghashyq bolghan Skott Viliyaminany alty jyl tosypty, biraq, taghdyr olardyng degenine jetkizbepti. Valiter Skott ómir boyy qarakók sulyq jamylghan sol bir jas súludy jyrlaumen ótipti. Matilida beynesi – sonyng túlghalanghan úshqyny ghana. Dәlirek aitsaq, qarakók sulyq kiygen súludyng beynesin el jýreginde mәngi qaldyru ýshin «Rokbiydi» jazghan. Múhtar da jastyq shaghyndaghy jarqyn jannyng mynau kýiine tebirenip, keshegi doskónildi Adamjannyng aruaghyn syilaghan adaldyghyna sýiinip, әri erkelikti, qylyqty kýnderdi eske ala otyryp, tolghanuy syiymdy. Kóz aldynan keruendey kóshken sol kórinisting kónildi qozghap, sóz bop qúiyluy da zandy edi. Qazaq әielining qasiyetin sezdiretin, mahabbat túraqtylyghyn tolghaytyn qara sózben jazylghan jyr edi. Áyelding túla boyyn bughan órt sezimin óshirgenine sybdyrlaghan toghay da, synghyrlaghan búlaq ta, tang búlbúly da riza bop, «qaraly jalghyzdyq kýiin qoshemettegen dúghaday seziletin tazalyq jyryn jyrlap túrdy» ghoy.

Osynday jansarayy taza әiel turaly dastannyng eng ghajayyp qúdiretti túsyn nege ózgertti? Ne mәjbýr etti? Áuelgi avtordyng konsepsiyasyna qarsy shyghudyng qajettiligi neden tudy? Onyng sebebi eki-aq týrli boluy mýmkin.

Birinshi – obrazdyng ishki psihologiyalyq yqpalynyng nәtiyjesinde, dәl sonday kórkemdik sheshimning dilgirliginen tuuy mýmkin. «Myng oilanyp, jýz tolghanghan» jazushygha alghashqy núsqasyndaghy aitayyn degen iydeyasynyng eskirgendey nemese tym senimsiz kóringendey әser qaldyruy da ghajap emes. Syrtqy kýshting qaqpaylauynsyz, taza shygharmashylyq túrghydaghy izdenisting barysynda ózgeriske úshyrauy qalamgerlik tәjiriybede jii kezdesetin qúbylys. Lev Tolstoy «Soghys jәne beybitshilik» epopeyasynyng epigrafyna «Jaqsylyqpen ayaqtalghan da jaqsy» – degen sózdi alghan alghashqy núsqasynda Andrey Bolkonskiy maydan dalasynda jaraly qalghan kýiinde jalghyz ólmeydi. Ózining sýigen qyzynyng qúshaghynda jәntәsilim beredi. Pier Bezuhov әuelgi de tek kezdeysoq adam retinde úshyrasady. Óndeu barysynda Natashanyng kýieui bop shyqqan. Kórkemdik shyndyq danyshpan Tolstoygha da baghynbaghan. Tipti, keyipkerining әreketin uystan shygharmaytyn Dostoevskiy de moyyndapty ony. «Naqúrys» romanynyng bastapqy nysanasy – knyazi Myshkin arqyly әzәzil әiel Nastasiya Filippovnany aqtap alyp, sýikimdi súlugha ainaldyrudy kózdepti. Biraq, oqighanyng jelisi yrqyna kónbey Myshkinning ózi qúrbandyqqa úshyraydy. Múhtar da, ózining balandau kezdegi qalamynyng batylsyzdyghyn sezip, qayta qarauy da. Shyn talant – ózining osal túsyn jazbay tanidy. «Kavkaz tútqynyn» – tәmәmdaghan song Pushkiyn; «mening tәjiriybemde kezdesken eng sәtsiz әri kýshtep qiynnan qiystyrghan beynem – «Kavkaz tútqyny» – depti. Múnday moyyndaulardan Múhtar da kende qalghan joq. Keyde, synshylardyng pikirining kelte, qasaqana aitylghanyn bile túra, oryndy-orynsyz ózgertulerge barghan.

Osydan kelip, «Qaraly súludyn» konsepsiyasynyng ózgeruining ekinshi sebebi bet kórsetedi. Ol – shygharmashylyq erik-jigermen emes, syrtqy әserding yqpalynan tughan ózgertuler. Olar qanday edi jәne avtorgha, kórkem shygharmagha, obraz jýiesine qanday min taghyldy? Taghylghan min, shygharylghan ýkim kóp boldy. Avtor sonyng bireuin ghana nazargha aldy. Ol – Qarakózding taza, iydealdy әiel beynesinde surettelgen romantikalyq lebinen bas tartty.

Jazushy útty ma, útyldy ma, basqa әngime. Biraq ózining alghashqy ilham núsqasyna qarsy shyqqany anyq.

Birinshi syn:

«Qaraly súludyn» jalpy bayandau tәsilinen, sóz sarynynan, Qarakózge degen avtorlyq ishtartuynan, kóshpeli ómirdi suretteuinen jat saryn bayqalady. Múnda adamnyng jan súlulyghy, ruhany erlikti dәripteui jay ghana syralghy, kózdi sóz zerdesi. Onyng astarynda ótip ketken kýndi, kóshpeli dәuirdi, sonyng salt-sanasyn madaqtau jatyr. Qarakóz pәueskemen kóshedi. Jaylaugha shyqqan adamdardyng bәri kónildi. Nege shattanady. Jarlynyng kónili qashan da múnly. Olar nege quanady. Toghay ishindegi synghyrlay kýlgen qyz ózining aittyrghan kýieui úryn kelgende nege quanady. Áyel tendigi zamanynda ol mýmkin emes. Ol da baydyng qyzy, jigit te myrza. Áuezov sol kóshpendi dәuirdi ansap otyr. Ózining de pighyly sol» – degen solaqtay, túrpayy sosiologiyanyng qatyp-semip qalghan, synarjaq qaghidasyna sýienip ýkim aitty. Ony synshylar da, óner adamdary da, jalpy әdebiyet teoriyasyna kózi qanyq ziyalylar da qostady. Eshkim de qarsy shyqpady. Kónildi kósh, jasarghan, janarghan dýniye, jasanghan tabighat basty keyipkerding kónil-kýiine oraylastyrylghan kórkemdik keste ekendigine, sol jaynaghan ómirding qyzyghy jas kelinshekting janyn qytyqtau ýshin kerek bolghandyghyna mәn bermedi. Eger de, jazushy nóserli, laysan súrqay kýndi, ne týndi surettep, oghan jýdeu adamdardyng zaryn qossa, tabighy sezim men tilekting qyzuyna órtengen adamnyn jelikte beynesi qisyndy shygharma edi! Joq, tvorchestvonyng tól qasiyetin týsinbegen syngha Áuezov te kelispedi. Búl «aqyldyn» izimen jýrse býkil shygharmanyng әserin joyyp alatynyn, «Qaraly súludy» óz qolymen jerlep tynatynyn bildi.

Ekinshi syn: búdan kóri әleumettik «dausy» salmaqty, әri nәzik óte «ontayly», úrymtal tústy dәp basqan, jazushynyng ózine qaratylghan әreketti anghartatyn pikirge negizdeledi. Qarakóz – bay jerding kelini. Ózi de tolyqsyghan toq kelinshek. Olargha dýniyening dumany men sayranynan basqa lәzzatting keregi ne. Menmen әiel. Tipti, bir uaq jaylaugha shyqqanda kónili sergigen malshy Bolat qariyagha: «Bolat-au, sening de bazaryng tarqamaghany ma» – dep qorlaydy. Búl taptyq qayshylyq. Áuezov sony әdeyi aitqyzyp otyr dep qighylyq salyp, tikeley jazushygha aiyp taqty. Teris baghyttaghy jazushy dep bagha berdi.

«Aytylghan sóz – atylghan oq». Múhtargha eng auyr tiygeni de songhy soqqy boldy. Simvolizm, romantizm, keyipker qimylyn әsireleu (poetizasiya) tәrizdi әdeby terminder ónerding baghyttarynan syzylyp tastaldy. «Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim» degendey, dәl sol mәmilege tirelgende, sharasyzdyq biyledi. Sondyqtan da iysi ilhamdy iydeyasynan bas tarta otyryp, Qarakózdi Bolat shaldyng yrqyna kóndiredi. Búl ózin-ózi aqtay alatyn әri batys әdebiyetining úshqyny týsken senimdi kórkemdik sheshim bolyp shyghady.

Bizding payymdauymyzsha, «Qaraly súludyn» әuelgi túspaldy nysanasyn auystyruyna songhy, yaghny syrtqy sebepting yqpaly tiygen tәrizdi. Osy qalpymen de, klassikalyq múragha ainalyp, ruhany ómirimizdegi qúbylys retinde baghalanyp keledi. Aleksey Pantiyelev: «Qaraly súlu» 1925 jyly jazylghan. Búl adam tabighatyna, әieldik, pendelik erik-erkindikke degen qatal da mәngilik jas ómir әni. Ángime Mopassandy eske týsiredi. Áuezovting intonasiyasyn, boyaularyn salystyrsan: «Qaraly súlu» úly fransuzdyng palitrasy men intonasiyasynan bir de kem emes» dep baghalady. Mýmkin,  «men osylay da jaza alamyn» – dep minez kórsetui shyghar. Áyteuir, sol bagha ózgermeydi.

Óitkeni ol – uaqyt ýkimi, óner ýkimi.

(jalghasy bar)

Abai.kz