Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 8431 14 pikir 16 Mamyr, 2017 saghat 14:40

Zeynetaqy qoryndaghy 71,3 milliard jelge úshty

Qazaqstan halqynyng biringhay zeynetaqy jinaqtaushy qorynnan kezekti ret dau shyqty. Búl joly ekonomist Raqym Oshaqbaev zeynetaqy qoryndaghy jelge úshqan 200 million dollardyng jay-japsaryn jayyp saldy.

Qazaqstannyng biringhay zeynetaqy jinaqtaushy qory Ázirbayjannyng memlekettik bankining 125 qúndy qaghazyn satyp alghan. Búl - shamamen 71,3 milliard tengeni nemese 200 million AQSh dollaryn qúraytyn soma.

Al jaqynda ghana Qazaqstannyng BZJQ investorlyq etken  Ázirbayjan banki bankrotqa úshyraghany 
belgili boldy. Sóitti de 71 miliard jelge úshty.

Ótkende Qazaqstannyng Halyq banki 2014 jyly dәl osy banktegi barlyq salymdy keri qaytaryp alghanyn basqarma tórayymy Ýmit Shayahmetova hanym aitty.

Shayahmetova basqaratyn bank Ázirbayjan bankinen óz salymdaryn keri qaytaryp alghan da, BZJQ dәl osy bankke salym salghan eken. Oqigha 2014 jyly bolghan.

Ázirbayjannyng memlekettik banki 2016 jyly bankrotqa úshyraudyng az-aq aldynda bolghan. BZJQ sol kezde nege aksiyalaryn keri qaytaryp almaghan? Belgisiz. Qordaghylar da búl jayynda jaq ashpady.

BZJQ-daghy qarjy - júmysqa jaramdy Qazaqstan halqynyng jyldar boyy tirnektep jighan aqshasy. Al ony ondy-soldy júmsaugha kim rúqsat berdi? BZJQ- qarjysyn investorlyq baghytta qoldanudy kimder baqylaydy? Kimder jýzege asyrady?

Biz búl súraqtargha jauapty  BZJQ janynan qúrylghan qoghamdyq kenesting eks-tóraghasy Dosym Sәtpaevtan súradyq.

Raqym Oshaqbaev jariya etken búl aqparat BZJQ-nyng bir ghana bylyghy. Búdan basqa qansha 
qarjy súrausyz ketti?..

(Surette sayasattanushy Dosym Sәtpaev)

Dosym Sәtpaev, sayasattanushy:

-Áueli  qordyng júmysynda kólenkeli tústar kóp ekenin aitqym keledi. Ashyqtyq joq. Raqym Oshaqbaev jariya etken búl aqparat BZJQ-nyng bir ghana bylyghy. Búdan basqa qansha qarjy súrausyz ketti?.. Mysaly, ótken jyly ghana Qazaqstannyng óz ishinde ekinshi dengeyli bankterge investisiya retinde berilgen qarjylar ózin-ózi aqtamaq týgili, «Kazinvest» sekildi bankter bankrotqa úshyrady. Nemese, qoghamdyq kenes qúrylaghan kezde Qazaqstan temir jolyna investisiya retinde berilmek bolghan 50 milliard tengeni biz shulap jýrip, júrtqa jariya ettik.

Birinshiden, BZJQ-nyng qarjysy investorlyq maqsatta qoldanylady. Tek sonyng naqty qanday nysandargha, qashan, qansha somada jýrgizilgeni  jariya etilmedi.

Endi súraq. Zeynetaqy qorynyng aqshasyna (sol kezde) bankrot boludyng az-aq aldynda túrghan 
Ázirbayjan memlekettik bankining aksiyalaryn satyp alu turaly  sheshimdi kim shyghardy? 
Kim úsyndy? Qúzyrly organdar taghy ýnsiz.

Sodan keyin, zeynetaqy qorynyng qarjysyn «Últtyq qordy basqaru jónindegi kenes» baqylaydy. Onyng qúramyna – QR Preziydent әkimshiligi, QR Ýkimeti, QR Últtyq ekonomika ministrligi, QR Qarjy ministrligi kiredi. Al kenes júmysyn Preziydent әkimshiligi jýrgizedi.  Endi súraq: zeynetaqy qorynyng aqshasyna (sol kezde) bankrot boludyng az-aq aldynda túrghan Ázirbayjan memlekettik bankining aksiyalaryn satyp alu turaly sheshimdi kim shyghardy? Kim úsyndy? Qúzyrly organdar taghy ýnsiz.  Preziydentke kim kenes berdi? Ekonomika ministri me, әlde qarjy ministri me? Búl jerde Últtyq bank basshysy eshqanday da sheshim shygharmaydy. Aqyshevtyng da, Kelimbaetovting de, tipti Marchenkonyng da onday  qúzyreti bolghan emes.

Ýshinshiden, problema biylik elitasynda. Daghdarys kezinde zeynetaqy qorynyng qarjysyn týrli investorlyq maqsattargha paydalanugha bolady. Tek, tәuekeldi jan-jaqty eskeru kerek qoy. Nege Halyq bank barlyq aksiyasyn keri qaytaryp aldy? Halyqtyng búl qorgha ay sayyn 10 payyzdan salyp otyratyn aqshasy – qosymsha әmiany boluy kerek-tin. Ókinishke oray býgin qor halyqtyng qosymsha salyghy sekildi. Eeger Oshaqbaev 200 millionnyng jelge úshqanyn aitpasa, BZJQ basqarmasy mýlde ýnsiz otyrmaq pa?  Dәl osy qarqynmen jýre beretin bolsaq, endi 20-25 jylda zeynetaqy qory tausyluy da әbden mýmkin.

Bizge, halyqqa týsinikti boluy ýshin zeynetaqy qory júmysyn ashyq jýrgizbeyinshe, qarjyny qayda, ne maqsatqa júmsap jatqanyna qatysty naqty esep berilmeyinshe – qor qarjysyn júmsaugha maratoriy jariyalau kerek.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1452
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3216
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5244