Hanshatyry rәsimindegi Elbasynyng sәuletshilik, últjandylyq minez qyry

Kisi taghdyry kýndelik dәpter sekildi. Ertengisin oyana salyp keshke deyin tirshilik qabyna yrzyq-nesibeden ne toltyrdyq... osy jýrisimiz dúrys pa, búrys pa... býgin nendey sharua tyndyrdyq... jyl ayaghynda úrynyp jýrip istegenimiz ong nәtiyje berdi me, joq pa... jauaby aq qaghazdyng betine jazyla beredi. Taghdyr kýndeligi qalynday týsedi. Kәduilgi tómengi synypta kórkem jazu jazghanday ghoy.

2010 jylghy 5 shilde taghdyr kýndeligining birer bettik tolghanysy tómendegishe. Týs aua bar tәuirimdi iyghyma ilip, beyne, qayyn júrtqa jinalghan kýieu jigittey syzylyp Esil ózenining sol jaghalauyna jol aldyq. Hanshatyry ghimaratynyng ashylu rәsimine qatyspaqpyz. Kýn enkeyip qalghan mezgil. Qalanyng batys beti júrt ayaghynan yzghysyp ketipti. Alys-jaqynnan qala kýnin toylaugha kóp kisi at izin salghan sekildi. Ásirese, biyl toyshy halyqtyng qarasy kóp-aq. Ala tayaqty, qyzyl jaghaly tәrtip saqshylarynyng dәureni jýripti, attap bassang kidirtedi. Teristik batysta tәikesinen týsken arqar saqasy sekildi Qazmúnaygaz ghimaratynan ótken son-aq keptelekke kiyliktik. Qyzyldy-jasyldy kiyingen kisi ayaghy jýrgizbedi. Jenil mәshiyne mimyrttap, kólikten týsip, kóshe púshpaghynda miday jazyqqa ornaghan, qazaqy bóriktey shoshayghan ghimaratqa jayau tarttyq.

Hanshatyry rәsimindegi Elbasynyng sәuletshilik, últjandylyq minez qyry

Kisi taghdyry kýndelik dәpter sekildi. Ertengisin oyana salyp keshke deyin tirshilik qabyna yrzyq-nesibeden ne toltyrdyq... osy jýrisimiz dúrys pa, búrys pa... býgin nendey sharua tyndyrdyq... jyl ayaghynda úrynyp jýrip istegenimiz ong nәtiyje berdi me, joq pa... jauaby aq qaghazdyng betine jazyla beredi. Taghdyr kýndeligi qalynday týsedi. Kәduilgi tómengi synypta kórkem jazu jazghanday ghoy.

2010 jylghy 5 shilde taghdyr kýndeligining birer bettik tolghanysy tómendegishe. Týs aua bar tәuirimdi iyghyma ilip, beyne, qayyn júrtqa jinalghan kýieu jigittey syzylyp Esil ózenining sol jaghalauyna jol aldyq. Hanshatyry ghimaratynyng ashylu rәsimine qatyspaqpyz. Kýn enkeyip qalghan mezgil. Qalanyng batys beti júrt ayaghynan yzghysyp ketipti. Alys-jaqynnan qala kýnin toylaugha kóp kisi at izin salghan sekildi. Ásirese, biyl toyshy halyqtyng qarasy kóp-aq. Ala tayaqty, qyzyl jaghaly tәrtip saqshylarynyng dәureni jýripti, attap bassang kidirtedi. Teristik batysta tәikesinen týsken arqar saqasy sekildi Qazmúnaygaz ghimaratynan ótken son-aq keptelekke kiyliktik. Qyzyldy-jasyldy kiyingen kisi ayaghy jýrgizbedi. Jenil mәshiyne mimyrttap, kólikten týsip, kóshe púshpaghynda miday jazyqqa ornaghan, qazaqy bóriktey shoshayghan ghimaratqa jayau tarttyq.

Hanshatyry dese, degendey! Qúba dýz, jazira dalanyng jiyegine ornay qalghan bayaghy qas batyrdyng joryq qosyny sekildi. Atam zamanghy Kýn Tekti - Kýltegin, Bilgir - Bilge, Qút iyesi - Qútlyq, Túnghiyq - Tonykók, Shyghys hany - Shynghyshan jer enbegin tesken dýbirli joryqta әri ynghayly, әri jenil qos alyp jýrgeni, tizgin tartqan jerine dóngeletip shatyr tikkeni mәlim. Baghzy baba ruhymen qayyra tirilgen tәbiyaday shatyr samúryq qússha úshyp jetip, alapat dalanyng betine qazir ghana ornay qalghanday, sirә. Qúdaydyng qúdireti deymiz ghoy!

Eng әueli Astana әkimdigi qala kýnine arnap zәulim keshenning qas betine, kóshe irgesine ashyq stadion sekildi - tribuna, júrt otyruyna úzyna boyghy aghash oryndyq ornatqan. Ortasynda Preziydent - Elbasy, mәrtebeli meymandar tize býgetin orynjay, qos qaptalyna on-onnan jaydaq oryndyq qúrylypty. Ýstine týkti shiykil pýlish japqan. Kólenkeli bastyrmanyng ong qanattaghy Ýir-A bóligine búrylyp, belgilengen oryngha tize býkkenimiz sol.

Merekelik saltanat du ete týsti.

Áueli at túyaghynyng dýbiri qúlaq testi. Úzyna boyghy alangha batyr babanyng Úly Dalany silkip oyatqan myng san ghaskeri kiymeley leglidi. Kóz úshyndaghy tengeni jalghyz jebemen qaghyp týsirer sadaqshy, shauyp bara jatqan at ýstinde nayzasyn shyrq ýiirgen nayzager, shyghyrshyqty torkóz kireuke kiygen baluan deneli qolbasy - qolday bet aldymyzdan qúighytyp ótkende ekpininen jau yqqanday edi. Kelesi kórinis mamyrajay ómirge úlasty. Boy-basynan úyaty sezilgen, «Qara jorghany» biylep, buyny joq búratylghan arular. Kóz janary ot bop janyp at jalyna jabysqan bozbala. Jibek joly keruenining bas búidasyn tartqan kәriyanyng kókiregi jyr men syr. Oqaly shapan, ongly kamzol kiygen kýimedegi kerbez keyuana úzatylghan qyzsha syzylady. Ótip bara jatqan búl da bir dәuren!

Osy bizding Elbasygha dýniyeni suretpen kóretin, kenistik pen súlulyqty qúp ýilestire biletin, týpqazyq iydeyany týkpirlep sezetin sәuletshilik minez qonghan. Áuelgi nobay-núsqasyn ózi syzghan Bәiterek, dýniyelik arhiytektor Norman Fosterge oy salyp, shabyt syilaghan Piramida, Hanshatyry sózimizding kuәsi.

Qarsy bettegi Hanshatyryna qarap otyryp, magnit órisine tap bolghanday arbalamyn. Birde jartasty úryp búrqyraghan teniz tolqynynyng saryny, keleside saghynysh úiyghan kónil kýiining taghdyr kýndeligi. Kórkem jazudyng qúp ýilesken mәtinin oqyghanday bolasyz.

Birazdan keyin últtyq dәstýr kóshining legilgen sherui bitip, konsert bastaldy. Kýy tóresi Qúrmanghazynyng «Saryarqasy» tartyldy. Jýzge juyq aspap bir notanyng asty-ýsti ýnimen, zar zamannan bar zamangha qúlash úryp qalyqtay kýmbirleydi. Sәlden song rampa sәulesining astyna ayaghyn sanap basyp italyandyq úly tenor Andrea Bochelly shyqty. Zaghip jannyng múng men sheri bala jastan kókiregine túnghan. Ánshi diriyjerding siqyrly tayaqshasyn aua lebinen sezip, qúbylghan sazdy qúiqyljytqanda bar ghoy, kisi janyn shýberekke týigendey, alty aishylyq qashyqty qas-qaghym mezette iygergendey, as ta tók әserge bólep әldiyledi-ay! Dýnie kempirqosaq boyaugha malynyp, kóz aldymyzda dóngelenip túrdy. Jon arqadan júpar jel jýgirip ótedi, súlu biykeshting synghyr kýlkisi jetedi.

Osy kezde Hanshatyrynyng shyrqau biyiginen saq hanzadasy - Altyn adam ayandap týsip kele jatty. Áserli kórinis kózdi suyra tartty. Merekelik konsert ayaqtala Hanshatyry tórinen otshashu atyldy. Ot-dәrining qalyndyghynan jer titirep, qúlaq bitelip, aua silkindi. Otshashu ayaqtala mәrtebeli meymandar qozghaldy.

Tirkesip-úshqasyp Hanshatyrynyng sahnaly qaqpasyna betteysiz. Mәrtebeli meymandargha qosylyp ghimarattyng ishine enesiz. Jaghalay gýlzar baq, últtyq kiyim órnekteri, subúrqaq, sauda oryny, mәrmәr jiyektegen dóngelek әuiz... qonaqtar legi ghimarat ishin shyrkóbelek ainalyp batys bettegi, ýlken tórdegi ýsh jýz oryndyq kensaraydyng tórine shyqty. Otyzshaqty dóngelek ýstel. Ár ýstel on kisilik. Tereng tórde mәrtebeli meymandargha qoyylghan mәtiby dastarhan, tór iyesining ainalasyndaghy qúshaq-qúshaq gýldestesi otshashugha úqsaydy.

Árkimning belgilengen oryny bar. Ózime búiyrghany 13 nómirli ýstel. «Osy on ýsh sany ózime baq-bereke әkeletin týri bar, Memlekettik syilyqtyng medali 13 sandy edi», - deymin janymdaghy Ekonomikalyq damu jәne sauda ministri Janar Seydahmetqyzy Aytjanova qaryndasqa jyly amandasyp. Kórkem boyjetken Janar Seydahmetqyzy Almatydaghy №12 qazaq orta mektebin ýzdik bitirgenin, ózimdi bayaghydan biletinin aityp sózge tartady. Dóngelek ýsteldi shyr ainala tize býktik. Júrt jayghasyp boldy-au degen mezette - Preziydent - Elbasy týregelip mәtiby dastarqanynyng uyz mәiekti sózin tógildirdi.

«Tabighat tylsymynan syr andaghan,

Qyran qanat әz júrtym, Úrandaghan.

Ózinde tuyp-ósken qanday baqyt,

Men de bir úlynmyn jyr arnaghan,

shattanbay, tebirenbey túra almaghan,

Hanshatyryng qútty bolsyn, qyran dalam!»

Dualy auyzdyng jan sarayyndy aralaghan әuezdi lepesin du qolshapalaqtau ilip әketti.

Jýrisinen jer oiylarday, jymisa - qabaghynan kýn kýlip, týnilse - dauyl túrarday, bas iyzesip sәlemdeskeni - dәridey, demine nan pisken yghay men syghay lauazym iyeleri, senator, parlament deputattary úiyp tyndaydy. Dastarqan mәzirinen ýstel qayysady. Dayashy qyzdar zyr jýgiredi. Qaltamnan әlgide qolyma tiygen, tysynda Elbasynyng baq ishinde jýrip kele jatqan jyly qabaq sureti bar әptiyektey shaghyn kitapty suyram; merey, miyat, mamyrajay, qoshemet sózding arasynda degbirim qalmay betin ashyp kóz jýgirtemin.

Baq baghalay bilgennin, shýkirshiligi bardyng basyna qonady. Osy bizding Elbasy shýkirshiligi mol, maylyq-sulyghy birdey, tileui jaqsy, jýrgen jerine shóp shyghatyn, nesibesi egiz jaratylghan jan.

Arghy-bergini oilasan-aq qiyalyng kezip ketedi. Boyyndy qay-qaydaghy sezim biyleydi. Qoltyghynnan kie demeydi. Jeti qat jer astynan, әlde zanghar biyiktegi kýmbez qabyrghasynan kýmbir-kýmbir qonyr ýn qúlaqqa jetedi. Myna kenqoltyq, aqkónil, albyrt qara orman qazekem Úly Dalada molda torghaygha úqsap búqpalap, shilding qiynday toz-tozy shyghyp tozyp ketpesin dep, sýttey úiyp tirshilik keshsin dep, taqymy at arqasyna jabysyp ótken keshegi týrk qaghandary men handarynyng ruhy qayta tirilip kelip aramyzda jýrgendey. O zamanda azan shaqyryp qoyghan attary mýlde basqa bolatyn. Elge sinirgen enbegine layyq halqynyng jadynda mәngi saqtalsyn degen niyetpen:

birin Kýltegin - Kýn tekti dep; birin El tiregi -Elteris dep; birin Bilgir - Bilge dep; birin Túnghiyq -Tonykók dep; birin Bes buyn - Bumyn dep; birin Qút iyesi - Qútylyq dep; birin El etushi - Eletmish dep - bәdizshi baba esimderin tasqa oiyp mәngige jazyp ketken edi.

Bizder býgin ortamyzdy toltyryp, oidaghyny týgendep, tóbedegini keltirip, alansyz peyilimen Qyzyr-Iliyasty qayyryltqan Preziydentti - Elbasy dep, týstep, týgendep otyrmyz! Jan shuaghyndaghy kýn túrghanda túratyn degen jauhar sóz bayaghy әz - babanyng emis-emis jetken lepesi, jan syry, tiri sózding úiqasy men únasymy bolyp estilgeni. Ayan bergeni. Sary dalany janghyrtqan aruaq shaqyrghan ýni auyzdyqpen alysqan at túyaghynyng dýbiri, túma búlaqtyng bitelmes kózindey búrqyldaghan ruh-jigeri túla boyyma shymyrlap qúiylghany. Sary dalada saghym quyp jýrgen kileng eles-súlbalar aruaq-aruaq desip, bas qúrap kelip Hanshatyry astyna pәtuagha jiylghanday.

Osy mezet ústazym Áuezov jazghanday: eki kisi bolyp bólinip, ózim toy dastarqanynda otyrsam-daghy jan dýniyem Elbasynyng auzynan shyqqan sóz payymyna susyndaghanday sezildi. Tór iyesining aitqany Maghjan aqynnyn: «Kók týrik enshi alyp tarasqanda, Qarashanyraq qazaqta qalghan joq pa?» -degen lepesti qaytalap túrghanday estildi.

«Úly toy kóppen kórgen halyq ýshin, Eshqashan adastyrmas saltyng ýshin. Jaratqan! Qazaghyma yntymaq ber, Túrghanda myna zaman tartyp ishin». Kýdik artta qaldy, ýmit algha jeteleydi, bizding osy eldigimizdi, birligimizdi kóre almaytyn kertartpalar alys-jaqynda әli órip jýr. El iyesining myna zaman ishin tartyp deuining mәnisi sony megzeydi. Qara orman qazaq arghymaq attay arshyndap algha týspese eken, túsauly tekejәumitshe mitynnan aspasa deydi bәzbireuler.

Bireuge qarap pikir etemiz, bireuge qarap shýkir etemiz. Rasyn aitsaq: shetel eshkimdi maqtamaydy, tek qana kýshtini moyyndaydy.

Qazaqstan turaly kórealmaushylyq bar, týsinbeushilik bar, asyra silteushiler bar, maqtan tútushylar bar, jýregining tórine ústaushylar bar... Solardyng bәrine Elbasynyng әlgidey tiri sózi, aq-adal enbegi, qyldan taymas qajyr-qayraty arashashy. Ádilin aitushy. Bireu aspandatyp maqtaydy, bireu aspandap jýrip biyiktegi Elbasynyng kózine týssem, nazaryna iliksem deydi - búl ózining mýddesi, kópting pikiri emes. Elbasyna qajettisi - kópting pikiri.

Tór iyesining uәiimi - úly aqynnyng uәiimimen sabaqtas. Dýiim júrt qazaq dese - eshteme bilmeydi. Qazaqstan dese - batysqa, shyghysqa - qúbyrmen qúiylyp ketip jatqan múnaydy, dýniyede uran shiykizatynyng moldyghynan birinshi oryn alatyn qiyr saharany, úlanghayyr jer kólemin ghana kózge elestetedi. Samsap túrghan yadrolyq qarudan óz erkimen bas tartqan, kózjúmbay jýrek jútqan halyqty elestetedi. Búl neghylghan tәuekelshil halyq dep tanghalady. Áytse-daghy qazaqty myqty halyq retinde moyyndamaydy. Jәy ghana jýrgen qara sharua, tilenshek, súramshaq damushy el dep shamalaydy. Osynyng bәri týsinbegen teris pighyl!

El iyesi, uәiim iyesi qaytsem tórtkýl dýniyege qara orman qazaqty moyyndatam dep qam jeydi.

Qazaq dese - kenqoltyq, tózimdi, enbegi zor, teri sor, at jalynda jýrip Úly Dalany saqtaymyn dep bes myng jylday tarih keshken kózjúmbay tәuekel iyesin bile týsse deydi. Qazaqtyng qadym qasiyetin sezinse deydi.

Meksika búghazynan ainalyp Atlant múhityn boylay aghyp jer dýniyeni qaq bólip Múzdy múhiytqa jetip tausylatyn jyly aghys - golifstrim bar. Jerdi orap aghatyn әlgi jyly aghys bolmasa batys Europanyng biraz eli qarang qalyp, suyp keter edi. Ýskirik eser edi. Sol jyly aghys lebinen qysy-jazy jap-jasyl kógal bolyp jatady. Týrli jan-januar kórkeyip jetiledi. Júrty alty ay kóileksheng jýredi. Ádeby shendestiruge jýginsek: Úly Dalanyng ortasyn oiyp túryp tirshilik keshken qazaq últy jyly aghys sekildi jer әlemdi jylytushy, úiystyrushy kýsh. Keshegi bauyry suyq soghys jyldary shyghystan kәris, batystan sheshen, qarashay, qúmyq, týrik, qyrym tatarlaryn jerine әkep ýiip-tókkende - bauyryna alyp, aldyna dastarqanyn jaydy. Keyingi nemis, úighyr, ózbek, polyakty bir atanyng balasynday ghyp qúshaghyna syiystyryp, tórinen oryn berip otyrghan osy qazaq múhittaghy әlgi golifstrim - jyly aghysqa keledi.

Qazaq bolmasa әlgi últ pen úlys úiytqysy joq airanday ishinen irip keter edi. Qazaq - sýttey úiytushy, bauyryna tartushy. Múhittyng jyly aghysy qanday bolsa, últ pen úlystyng qan tamyry, ýlken ýii, qarashanyraq iyesi osy qara orman qazekem de sonday!

Tór iyesi qazekemning auyzbirlikti, sýttey úiytushy, qarashanyraq kýshin qozghap tebirenedi.

Álgide Hanshatyrynyng alyp sahnasynda tyndaushyny úiytyp qalyqtata әn shyrqaghan Andrea Bochelly myrzanyng ariyasynan italiyan ruhy jeldey esedi. Soprano-tenor dausy keshki túnyq auany dirildetti. Qyzdar kvarteti sýiemeldep, qonyr sazdy qúlpyrtqany qúlaqta qaldy, kónilge balsheker sezim júqqyzdy.

Gustav Eyfeli, Le Korbuzie dese - fransuzdy elestetemiz, Frenk Lloyd Rayt, Eero Sariynen dese - Amerikany, Kendzo Tange, Kisho Kurokava dese - Japoniyany, Bajenov, Kazakov, Fomiyn, Posohin dese - Reseydi, Norman Foster dese - aghylshyndy, Gropius, Ludvig Mis Van Der Roe dese Almaniyany elestetemiz. Astana dese, til úshyna Nazarbaev esimi oralady. Sózi, sәuletti sezinetin darynyn tanimyz. Kórip-bilip jýrmiz: sheteldik qonaq sýisinedi, serpiledi, riza bolady, әitse-daghy bizdi ózderinen eshqashan biyik qoymaydy. Ózderinen asyryp maqtamaydy.

Ártarapqa alaqtap adasatyn biz emespiz! Ózgelerdi kóbirek sóiletip, jaqsysyn jyldam ýirenip, mezgil emtihanynan sýrinbey ótip, ýzbey jetiluge kýsh salamyz. Keshe ghana jas matematikterimiz dýniyelik aqyl-oy bәigesinde besinshi oryndy iyelendi. Esik-terezeni qymtap jauyp, óz-ózimizdi qyzyqtap, auyl arasynyng әjik-kýjigine maldanu - kýpirlik. Qazirgi uaqyt - attyng jalynda, týiening qomynda jýrgendey. Kisining aqyl-oyy kemeldengen sayyn uәiimi molaya týsedi. Óz buyna ózi pisip tenselgen minezding kýni ótti. Esep berer emtihany auyr ótkel auzyna taqadyq. Europa qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna tóragha boldyq, shýkirshilik dedik! Dýnie ózgerdi, sәlem týzeldi. Áli-aq Islam Konferensiyasy Úiymyna tóraghalyq tór kýtedi. Toqmeyilsu tyghyryqqa tireydi. Áleumettik teketires mýiizi qaghylghansha sýzisedi. Dýnie dónbekshigen múhiytqa ainalyp barady. Aqyldasatyn, maqúldasatyn mezgil jetti.

Mәngi múzdardyng týgesilip, azon qabaty júqaryp, jol apaty, su tasqyny ýdep, aua qyzyp, adamzat aqyrzaman tabaldyryghyna taqalyp keledi. Ýmit - eng sonynan óledi. Senim - ýzilissiz emtihangha ainaldy. Býgin bergen uәde - erteng sәske týske jetpey úmytylady. Osynday kezendining kezinde qazaqty tanytu formulasyn týzgen tór iyesin terenirek payymdayyq, kýnderding kýninde sharq úryp izdep, ókinip jýrmeyik deging keledi. Tór iyesining sәuletkerlik, aqyndyq, sheshendik darynyn tany týselik! Aytyp salar, tógip jazar aqyndyghy, sheshendigi bir tóbe, qaryndashyn qatty ústap syzyp berer sәuletshiligi óz aldyna jeke әngimening taqyryby!

Elbasynyng búl kýnde jel sózge semirip, masattanugha múrshasy joq. Tarazy basynda - aq, adal enbegi. Elim dep soghar jýregi.

Sәulening bos kenistiktegi jyldamdyghy sekundyna ýsh jýz myng shaqyrym. Kisining nazary, manayyndaghy ómirdi bayqap, angharuy osyghan jeteqabyl. Ásirese ónerge qatysy bar tór iyesining bayqampazdyghy, alghyrlyghy erekshe. Bәzbir sózi - kisining nazary ispetti.

Tór iyesining aqyndyq, sәuletshilik minez qyry eki jәiitti bel tútady. Biri: qara orman qazaghym quansa. Ekinshisi: jat júrtqa, shet júrtqa qazaq tanyla týsse. Tórt qúbylasy týgendelse. Tәuelsiz boludyng jalghyz joly - qúryghanda ózgeler bir nәrsene tәueldi bolsyn. Bola almay jýrgender bolysa almaydy. Óz taghdyrynyng ústasy - ózge taghdyrdyng jay-kýiin jyldam sezinedi.

Hanshatyrynyng sәuletshisi Norman Foster tór iyesining aituymen Úly Dalanyng arghy-bergisine jiti kóz jiberipti.

Bilgendigi: kókte tәnir, jerde biz, jalghastyrushy - týrik qaghanatynan taraghan úrpaq. Jýrerin namys, qonaryn baq biledi. Sayyn saharany erkin jaylaghan jampoz. Kenistik pen keyipker, keyipker men uaqyt - osy ýsheuin bir mezgilge toqaylastyra bilgeni bәrekelde - e - e degizerdey! Shalqayyp qaraghanda basyng ainalatyn úshar biyikke ornatqan kýmis saqinasy keshkilik kýnge shaghylysady. Ómir boyy jau men daudyng ortasynda, attyng jaly, týiening qomynda taghdyr kýndeligin toltyrghan әz-babanyng ruhy betke jel bop tiyedi.

Rafaeli suretshiden: - súlulyq degen ne? - dep súrapty.

- Ózine únaytyn kelbetke sәl ghana kórkem syzyq qossan, sol - súlulyq dep jauap beripti.

Norman Fosterden: - Hanshatyryn nendey mazmúngha iyek artyp syzdynyz, - dep súraghan edik.

Sizderding Abay aqyndarynyz: jaqsylyq - úzaq túrmaydy, jamandyq - әr kez tozbaydy depti. Úly Dalada kýn túrghanda túratyn mәngi El bolsyn, almaghayyp zamanda Hanshatyrynyng júmyr býiirinen әrkez jamandyq jel bop ainalyp ótsin... Megzegenim osy degen bolatyn.

Amerika әdebiyetining klassiygi, boks bilgiri, aghylshyn sәuletshisining attasy Norman Meyler ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldary sharshy alannyng monstry atalghan Formandy jer qaptyryp, qabyrgha kýiretkish, on bes raundqa entikpegen Frezerdi esengiretken Múhammed Aliydi Preziydentten keyingi ekinshi adam dep jazghan edi. 1996 jylghy Atlanta olimpiadasynyng ot alauyn jaghar kezde úly bokserding janarynan jýlgelep aqqan jasty kórdik. Dәureni qaytyp bara jatqan adamnyng artyna búrylyp qaraghany ayanyshty-aq. Sol joly olimpiadanyng el men eldi jaqyndatar, úiqyly-oyau jýrgendi silkip oyatar - qýdiret-kýshin sezine týstik. Shýkirshilik ettik!

Ómir - kóshken keruen. Uaqytqa әrkim әrqalay olja salady. Qaytse-daghy songhy jenis uaqytta qalady. Tór iyesi oy salyp, sәuletshi nobay-núsqasyn syzghan Hanshatyry, Piramida mәngilikpen sayysqa týsken! «Ne izdeysin, kónilim, ne izdeysin! Sharq úryp tynyshtyq bermeysin, Syrlasalyq, bermen qayt» dep aqyn aitqanday, әlgide ghana qolyma tiygen Jan shuaghy boyamasyz aq kónildin,

eli ýshin basyn tikken; antqa adal, argha berik;

El iyesining jýrekjardy syry men múny Elbasyny Qazaqstandaghy birinshi adam, tór iyesi etipti. Dýnie ózgerdi, sәlem týzeldi. Teketires azayyp, tileuqor kóbeydi. Búl kýnde qazekemning basy aman, bauyry býtin. Keshe ghana dýniyelik yadrolyq qauipsizdik sammiytining tórine shyghyp bir basynyng baqytyn elining baqytymen baylanystyrghan Elbasynyng sózin dýiim jýrt esitip, tebirendi. Arghy-bergi filosoftar baqyt degendi - tirshilik rahatyn sezinu, jýrektegi qanaghat pen shýkirshilik dep týsindiredi. Biz aitamyz: taqtaghy patshanyn, taqyrdaghy qarashanyng tilegi - qamsyz, múnsyz ómir, baraqatty tirshilik.

Sóz salsa - sózin, jón salsa - jónin bilgenge ne jetsin. Elbasynyng jón silteui - halyq yrysy.

Sary saharada saghym quyp, batys pen shyghys alpauytynyng keshegi kóztýrtkisine ainalghan últymyzdyng óz qolyn óz auzyna jetkizgen, baquatty etken, basyn tórge shygharghan qazekemning úzyna boyghy tarihyn tiri sóz, sәuletkerlik shabytpen sóiletkeni quantty.

Hanshatyrynda jayylghan dastarqan mәzirinde Preziydent - Elbasygha taqay týsip sәlemdestik. Kónili sәuirding tanynday. Ol kisi qabaghyn ashyp: «Haling qalay?» - dep búrylyp saual qoydy. «Jazyp jýrmin» dedim. Biyiktegi kisining betkeydegini kóre bilgeni ghaniybet endi. Berik minez, temir tózim, memleketshildik mýddening lepesi men lebizi shoq qyzuynday bet sharpidy. Adam - ótkinshi, kezendi oqighalar - býgin eleuli, erteng kómeski. Mәngilik - tabighat alaqany men qas óner ghana. Órkeniyet qaryshtap, tehnokrattyq zaman dәuirlegen sayyn tabighattyng tazalyghy azayyp, kendik qushiyp, súlulyqqa sepkil týsti. Bәrine kinәli ashkózdik, toyymsyzdyq. Býgin alyp qalayyn, lәzzat tabayyn, erteng kim kelse-daghy júrttaghy qolamtadan kýl suyrsyn degen kózapara kózqamandyq týbimizge jetip boldy. Qataldyq - qasqaghym sәtte, bәle -bassang ayaq astynda. Ónerdi kýndiz qolymyzgha sham alyp qútqarar jol izdep sharshaymyz.

Osy kýni qúlaqty jarghan danghyryqty saz-әuen, muzyka, keneptegi shimay-shatpaqty shedevr dep qabyldaytyn ýrgóppeler kóbeydi. Dýniyeni betinen qalqyp daghdylanghan kisi jan qinamay jan baqsam deydi. Qas ónerdi tanyp alar payym azaydy. Jýrdim-bardym uәdemen, auyrdyng astymen, jenilding ýstimen jýrip mәrtebeli biylikke jetsek deydi.

Taghdyrymyzdaghy kórkem jazu - býgingi Astana.

Bayaghyda, jas kezimizde ertengisin úiqydan túra salyp, terezeni ashyp jiberip, qala iyghyna asylyp túrghan asqaraly Alataugha bas iyip sәlemdeskendey bolushy edik. Tanghy júpary jan sarayymyzdy ashyp ketetin. Úshar biyiktegi әppaq qar tazalyqtyng simvolynday sezilushi edi. Jýregimizde tәkapparlyq oyanatyn. Dәp sondaghyday: jana qonys - Astananyng tanghy auasy kókiregine sinip, jýregine jetedi. Qol sozsang búralyp kep qúshaghyna kiretin boyjetkendey әdemi bir balghyndyq bauraydy. Alys kókjiyekten tónkerilgen búlt ýzilmeydi. Túnyq sudyng syldyryn sezesin. Ásem ghimarattyng qadirin týsinesin. Ár týs, әr jerden tabighattyng qaytalanbas suretin tanisyn, janynmen baiysyn.

Myna Hanshatyry, ana Piramida Úly Dalagha qúiynday ýiirilip, saqaday shiyryp kep týse qalghan tabighat-qúdyretting kendigi men beriktigi. Mәngilikke qol sozghan qas óner órnegi, kempirqosaq órmegi. Kýn sәulesin alghash qabyldap, eng sonynan shygharyp salar qasiyet qonghan eskertkishi. Úly Dalanyng 21 ghasyrgha qadam basqan qiyrdaghy qarauyl mejesi.

«Búl ghasyr qazaq ýshin altyn der em... Keudemde janym barda kóteremin, ayanban, ne kýtse de halqym menen!» Jan shuaghyndaghy jýrek býlkili osylay deydi.

Mәngilikke basqysh qoyghan ghajayyp birtuar ghimarat asqaq sezim syilaydy. Mәngilikke tapsyrys bersem ghoy degen qazaqtyng mәiekti kórkemsózining únasymy men jarasymy qolymyzda. Endi nege kónilimiz ornynda emes. Qobaljyp, túraqtamay, sabyr tappay, arnasynan asyp tasityn dariyaday alasúra týsetini qalay! Bәtir-au, ne izdeysin, kónilim ne izdeysin, sharq úryp esh tynshymaysyn! Qasiyet qonghan degennen shyghady. Áygili skripka ústasy Stradivary ómirinde sanauly ghana aspap jasaghan. Eki ghasyrgha úlasqan ghajayyp aspapqa qol tiygizip, oinap shyghu tórtkýl dýniyening neken-sayaq sanlaq sazgerine búiyrady. Janghaq aghashynan ýngip oighan, alty ay jaz teniz tolqynyna batyryp, túz sinirip, qayystay etip, taghy bir jyl jel ótine ilip, kólenkede keptirgen aghash óz-ózinen pisip jetiledi. Boyyna kýn sәulesin, teniz shuylyn siniredi. Yzyng etken dybysqa ynghay beredi. Órik aghashynyng shayyryn ysyp, ónin kirgizedi. Enesining bauyrynda jetilip, arda emgen jýirik baytaldyng qúiryq qylynan - perne, jel júlqyghan jalynan - ishek óriledi. Babyna kelip tolysqan aspapqa saz bitkenning kiyesi qonady.

Áygili aspap úly ústanyng múrajayynda, shyny sauyt - qarakólenkede saqtalady. Álgi aspapta oinau - jýzden jýirik, mynnan túlpar kisige búiyrady.

Sol skripkany sóiletken virtuoz-birtuarlar ishinde Vladimir Spivakov, Natan Milishteyn; qazaqtyng sanlaq sazgeri Ayman Músaqojaeva bar. Ayman aitady: - ústanyng kiyesi qonghan aspap sezimtal kisi sekildi - auyrady, shabyttanady, boyynda diril payda bolady, túiyqtalady. Tilin bilgen kisi ghana sóilete alady.

Kemel sazgerding sózining jany bar. Astana ajaryna ajar qosqan eleuli eki eskertkishti bilemiz: biri - órkeshine kýn sekildi shanyraq artqan saharanyng sary bauyr burasy, ekinshisi - subúrqaq jiyeginde auzyn aigha bilegen kók bóri, kókbórining kýjireygen kók jelkesinde basynda qalpaghy, tyrjalanash týregelip túrghan qaradomalaq sәby súlbasy. Ekeuinde mәngilik últtyq mazmún, qadym qazaqylyq qalyptalghan! Eki eskertkishting mәn-maghynasyn keler úrpaqqa ejiktep týsindirer ónertanushy әli-aq tuady. Ázirge kómuli qazynaday, kórsek te - kórmegendey, sezsek te - sezbegendey túsynan óte shyghyp kelemiz. Qas ónerdi tóbesine kótere baghalaghan, mәn-maghynasyn týkpirley týsingen tór iyesining sózine tәntisin. Kókiregimen sezgenine kuәsin. Ah úru, jalang madaq, jalghandyqtan ada-kýde, tausylyp aitqan әr súhbatynan Stradivary aspabynday әdemi lep, әuezdi saz oiynyzdy qozghap, qiyalynyzdy jelep-jebep bayyta týsedi. Saz ben sózding tegi bir ekenin bayyptaydy. Elbasynyng aqyndyq, sәuletshilik minez qyrynan habar beredi.

Búl - búl ma, sirә! Úly ústaz aitqan: jasqa - jas, oigha - kәri eding degendey, myna ómirding pәlsapalyq terenine kim kóz jiberip týbine jetken. Qaysymyz bar kókirekpen zerdelegen. Tirshilik qarbalasy, ómir syry, beyne, kýndelik dәpterdegi kórkem jazu. Preziydent - Elbasynyng taghdyr kýndeligine týsken pәlsapalyq oi-marjany - túghyry biyik, mazmúny bay, maghynasy teren, kisini asqaraly asulargha jipsiz jeteleydi.

Álgide keltirgen tәbәrik sózder jadynnan esh juylmaydy. Sózden marjan týzgen aqyldy kisiler eshqashan ózin boldym... toldym... jetildim... jettim... dep toqmeyilsimeydi. Izdenedi, oqidy, toqidy, ózin-ózi ishtey qamshylap jetildire týsedi. Kemeldenuden jalyqpaydy. Osy minezimen tabighatqa birtaban jaqyndaydy. Ózgeni sonyna ilestiredi, janyna shipa, oiyna medet bolady. Kópting kónterlisi atalady. Ómir osynysymen qyzyq.

Dýniyeni kórkeytetin sóz, asty-ýstine týsire tónkerip kórsetetin de sóz. Sózden qúdiretti eshteme joq. Inshalla, Elbasyna qaratyp qara orman qazaghyna, tughan halqynnyng qamyna júmsaghan bәzbir sәtiniz - barsha ghúmyrynyzdyng baghasynday bolsynshy dep tileyik!

Ómir barghan sayyn kýrdelilenip barady. Memleket - dýley dauyl kóterip dónbekshigen múhittaghy tau tolqynmen alysqan kemege keledi. Ásirese, sol kemening shturvalynda qas qaqpay túrghan kapitangha qiyn. Qazirgi Elbasy - keme kapitany. Abay aitqanday: «Bizding qazaqtyng dostyghy, dúshpandyghy, maqtany, myqtylyghy, mal izdeui, óner izdeui, júrt tanuy eshbir halyqqa úqsamaydy. Birimizdi birimiz andyp, jaulap, úrlap kirpik qaqtyrmay otyrghanymyz» degendey, kirpik qaqtyrmay andysqan syrtqy dúshpan qanshama. Ádeby shendestirumen sóilesek: tau tolqynnyng qaqpaqylyna úshyramay, Qazaqstan kemesin su asty nayzatasqa úryndyrmay, andysqannyng arasynan qalyng júrtyn adastyrmay alyp shyghu onay bolmady. Elbasy bir esteliginde «jylyna elu myng shaqyrymnan astam úshaq ýstinde, mәrtebeli kezdesu saparyna uaqytym jútylady» degeni bar. Jýz myng shaqyrym úshaqpen úshqan úshqysh zeynetke shyghady. Uaqyttyng qúrdymy úshaq ýsti me dep oilaysyz. Ár sharuanyng basynda kýiip-janu, әr sharuany úrynyp isteu kisini qajytady. Sharshaghan kezde, bir pәs demalghan mezgilde - Elbasy júmsaq divangha kósile ketip... júpar auasyn jútqan keshegi Ýshqonyr jaylauyn... alansyz jastyghyn kóz aldyna elestetip qana... baldәuren balalyq shaghyn eske týsirip qana... boyyna shymyr-shymyr kýsh qúyatyny kәmil. Jaqsy estelik jan lәzzaty. Jýrip ótken jolyna auyq-auyq búrylyp qarau - ghaniybet nәrse.

Tek jaqsydan jalghasady. Adam boyyndaghy buynnan buyngha ýzilmey jalghasatyn tek týzilimin ashyp, 34 jasynda Nobelidik syilyq alghan úly genetik Djeyms Uotson: «Adam aghzasyndaghy negizgi qasiyet ana jatyrynan beriledi», - deydi. Estelikke jýginsek Preziydentimizding anasy Áljan rendi, jiyn-toyda jarqyldap shyghatyn, kópke sózin ótkizetin, janynan shygharyp әn aitatyn, aqynjandy kisi bolghan. Ýsh úldyng ortasyndaghy jalghyz qyzy Ánipanyng esteliginde «oyyndaghysyn býkpey aityp salatyn, ótkir kisi edi», -degen sózining jany bar. Ótkir kisiler ghana úrpaghyn týzu jolgha sala alady. Tirshilik tolqynynda maltyghyp qalmaydy, tәuekelshil bolady. Tór iyesining tәuekelshil últjandy minez qyry anasynan, bәlkim.

Preziydent - Elbasynyng suyryp salma aitqyshtyghy, sheshendigi bylayghy ómirde júmysbasty jýrgenimen - qiyn tústa arqasy ústap, ajarlanyp shygha keletini, shappay ber jampozdyghy - teginen. Intelekt - ómirge ózinshe qarau, ózindik bet. Ózindik beti bar kisi ghana janartaugha úqsap jaryp shyghady. Djeyms Uotsonnyn: «Tekting kilti - kisining aldyna nendey maqsat qoya biluinde» degen sózinde ýlken mәn jatyr. Aqynjandy adamdardyng jýregin qozghaytyn qanatty qiyal, uәiim, jastyqtyng jasyl kógalyn ansau, tughan jerding júparyn saghynu sezimi - Elbasynyn-daghy erekshe kónil-kýiining pernesin dóp basady. Halyq jýregine bólenip biyiktegen sayyn, tabany tiyse kýsh alyp ketetin Antey sekildi - tebirengish, tileuqor, tәlimger, tәnti bola týsedi.

Aghylshyn sәuletshisi Norman Foster bizding Preziydentimiz - Elbasynyng aghasynday, bes jas ýlken. Salystyra sóilesek: Elbasynyng tabighaty, óz ortasynan iyghy biyiktep, janartausha jarqyrap jýretini úly arhiytektorgha úqsaydy. Bizde zamanyna say adamy deydi. Norman Foster sәuletine say tehnokrattyq sheshimi deydi. Qay nәrsening týiinin qúrylghaly jatqan nysannyng tegirshiginen izdeydi. Beyjing әuejayy ma - jerden tabany ajyray bastaghan alyp úshaq, Norvichtegi Saynsberiy-sentr jer-ananyng qúshaghynan sytylyp, kókke úmtylghan gharyshker súlbasy, Suindondaghy Reno-sentr jer-ananyng qúshaghyna ene týsken perzent súlbasyn elesteter. Fosterding әr jylghy qúrghan nobay-núsqasy әiteuir bir qyrymen rekordtar kitaby Ginneske enetini kәmil. Búl kýnde dýniyede sәuletshining aldyna shyghatyn arhiytektor joq. Janashyldyghy, jer әlemge tosyn kózben qarap, tyng úsynys jasau jaghynan Qazaqstan liyderining aldyna shyghatyn sayasatker kem de-kem.

Búl sózdi sәuirdegi yadrolyq qarusyzdanu sammiytinde AQSh preziydenti Barak Obama aitty.

Dýniyege janasha qaraudyng virtuozy, jana ómir qúrushy Elbasynyng taghdyr kýndeligine ýnile týssek, qyzyq jәitke kóz jetkizemiz. Rim papasynyn: «Sizdi baghalay bilu az, sizding airyqsha qalybynyzgha tәntimin», oryssha aitsaq - «za Vashu iskluchiytelinuiy selinosti!» degen lepesi emis-emis qúlaghymyzda qalghan. Aqyndyq, sәuletkerlik minezding jәne bir qyry - oida joq mәseleni kóterip, oida joq úiqasty oinatuymen qymbat. «Óner atauly has tabighattan jaralghan», «Búl ghasyr qazaq ýshin altyn der em», «Baghasyn ol kýnderding bilmek kimder», «Pende ýshin júmbaq tirshilik», «Sәtter bar - bar ghasyrdyng baghasynday», «Aynaldym kók bóridey tekti elimnen», «Túrghanday myna zaman ishin tartyp»... tirkesteri Elbasy minezining qalybyn, tabighatyn tanyta týsedi. Jotaly oigha jeteleydi.

Jaqsy adam ortasynyng gýli dese; sәuletshiler jaqsy qúrylys ortany bayytady deydi. Piramida, Hanshatyryn syzghan Norman Foster jana ghasyrda armannyng sәuletshisi degen qosymsha ataq iyelendi. Elbasymyz janashyl liyder degen abyroygha iye. Ýlken kisi - óresi biyik, qoltyghy ter shygha jazylatyn, úly dýbir shabysta bәigeden kelgen bauyrynda jeli bar jýirik sekildi. Tór iyesinen basqalardan erekshe ýsh qasiyeti kózge úrady. Birinshi: bolmysty óz kózimen ghana emes, syrt kózben kóre alady. Salystyrmaly úghymmen aitsaq: ózin-ózi basqa bireuding kóz apparatymen suretke basady. Ekinshi: tu syrtymen, arqasymen kóru qasiyeti bar. Bet ajary sizge búrylyp, ózinizge qarap túrghan sekildi. Terenirek ýnilip qarasanyz - arqasy bar adamdar dýniyeni arghy angharymen tanyp, әr tústaghy jәitti ishki jan-týisigimen sezip... bilip... qapysyz tauyp... angharyp qoyghanday seziledi. Múny ghylymda telekiynezdik qasiyet deydi. Key tústa aurasymen qabyldau dep jazady. Preziydentting dәl osy rentgen sekildi sezgirligin tap basyp tanyghan suretshi bar. Ýshinshi: ózge júrt býgingini, bergi jaqty oilap jýrgende - tór iyesi alty qyrdyng astyndaghy jәitti boljap, bilip otyrady. Qalt jibermey qiyrdaghyny sholady.

Qúdyret pe - qúdyret!.. Qas sheberlik pe - qas sheberlik!..

Kemengerlikke aparatyn kәmil jetilu. Izdenisting jalghyz joly - ózin-ózi ýzbey qamshylau, ózin-ózi ayausyz qayrau әrdayym kóldenendep aldynyzdan shyghady. Dýniyege aqyn kózimen qaraysyz.

Bir basyna terendik, sheksizdik, shýbәsizdik, kendik búiyrghan jan. Qiyr kókjiyektegi kisi ayaghy baspaghan aral, әlde ókire tulaghan týpsiz qarakók múhit dep qalasyz. Adam men tabighattyng ýndes shyghuy osynday-aq bolar. Kóz janary bәrin kórip, bәrin bilip túrghanday. Týpsiz terendi týsine almay adasam ba dep alandaysyz. Ómir - úly mektep. Ómirge elikteu, túshynu bar-daghy, sol ómirde iz qaldyru bar. Tirshilik mәni - kisige jaqsylyq jasau, halqyna demeu bolu. Elbasy uaqyt óte, jýre-bara, kemeline kele boydaghy qajyr-qayratyn, oidaghy qiyal-qanatyn júmsap, júrtynyng ensesin biyikteter medeti boldy.

Óz basynyng quanyshyn elining quanyshymen tiyanaqtay bilgen kisilikke jetedi. Jýregi jauhar sózge tolady, jan shuaghy shalqidy. Dýniyedegi eng bayandy baqyt osy bolar, sirә!

Múnyng kerisinshe - alang kónilding qoly tirlikke batpaydy. Sharuasynda bereke bolmaydy. Jetpeydi dey bersek - bar bolmaymyz. Qúdyqqa kóp qaraghan kisi qúlap ólgisi keledi. Jamanshylyqty kóp oilaghan adam dýniyeden bezedi. Ózin kýiretedi. Mine, osy alang kónil, alapes minezden manayyn ada-kýde aryltyp, ilgergi tileuge, bardy baghalay biluge shaqyratyn Tór iyesining últjandylyq minezi ýlken әngimening bastau búlaghy ghana. «Saryarqam, saghan tanda sәlem berem, Atymdy mәshhýr ettim әlemge ken, Baytaq el kendigine qayran qalam, Babalar danalyghyn dәleldegen»... Shynayy jaqsy tilek, basqagha bolsyn degen - tekke ketpeydi. Ózin-ózi syilaghan ózgeni de syilay biledi. Elbasy ózin syilay otyryp, ózgeni de syilaudyng babadan qalghan qadym ýlgisin qarastyrady.

Bir jaghynan Elbasyny halyq sýiip, adal niyetin bildirip jatsa, ekinshi jaghynan sol kirsiz sýiydin, sol qaltqysyz adaldyqtyng asqaraly tauday qarymtasy taghy bar. Baytaq ómirdi izdep, kemeldenu kógine Abaysha: «Úsh, kónilim, kókke, kergi endi» dep qanat qaqsa; tughan jeri, ósken elining qadirin jýregimen sezine týsip sol Abaysha: «Saryarqanyng samaly-ay, Samaldap ósken dýniye-ay» dep, sol Saryarqanyng tórine ornatyp jatqan aqordaly qalasyn maqtanysh tútqan kepke enedi. Shyqqan biyigine, jetken tabysyna mise tútpay, әrdayym zor talap artady, izgi niyetin kóldeneng tartady. Keleshekke senim kópirin tastaydy.

Mazmúny múhittay, jýrek ainasy ashyq aspanday ómir kýndeliginiz órnektele bersin! Óreli oilar ghúmyrynyzgha jetsin! Ómiriniz tausylmasyn, óneriniz ólmesin deymiz!

Osy mezet, ekinshi ret eki jýz metrlik úshar biyikten saq hanzadasy - Altyn adamnyng eles-súlbasy enteley ayandap tómenge týsip kele jatqanday elestedi. Keudemizge núr shuaq qúiylghany. Elbasynyng Hanshatyryn ashu mezetindegi aqyndyq, sәuletshilik minez qyryna azdaghan barlau - osymen tәmam.