Senbi, 23 Qarasha 2024
Jón-aq 5737 0 pikir 22 Mamyr, 2017 saghat 10:05

A. Batalov: «Mәdeniyet – últtyng quaty»

Taldyqorghan qalasynda «Ýzdik oblystyq mәdeniyet mekemesi» nominasiyasynyng jenimpazy atanghan «Kórkemsuret galereyasy» MKQK «Lada Largus» avtokóligin iyelendi. Ózge de 7 atalym boyynsha ýzdik dep tanylghandar arnayy diplomdar men 100 myng tengening sertifikatyn aldy. Búl turaly býgin Taldyqorghandaghy I. Jansýgirov atyndaghy Mәdeniyet sarayynda mәdeniyet jәne óner qyzmetkerlerining kәsiby merekesinde belgili boldy, – dep habarlaydy Almaty oblysy әkimining baspasóz qyzmeti.

Saltanatty jiynda sóz sóilegen oblys әkimi Amandyq Batalov kәsiby merekemen qúttyqtap, mәdeniyet salasynyng qogham ómirindegi manyzyna toqtalyp ótti.

– Mәdeniyet – últtyng quaty, ghasyrlar boyy ýzilmey kele jatqan ruhany bolmysy, aqyl-oy, parasaty. Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly: «Mәdeniyet – elding eng basty ruhany baylyghy, asyl múrasy. Qay elding mәdeniyeti myqty damysa, sol elding ensesi de biyik bolady» dep atap ótip, «Euraziyanyng eng bir bay da biregey mәdeniyeti – qazaq mәdeniyeti» degen edi.  Halyqqa sapaly mәdeny qyzmet kórsetu ýshin salanyng materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytu basty nazarymyzda. Mәdeniyet salasyn damyta otyryp jәne sizderdey ziyaly qauym,  óner adamdaryn qúrmettey otyryp, biz jastardy tәrbiyeleymiz, – dedi A. Batalov.

Qúttyqtau sózden keyin oblys basshysy marapattau rәsimine kóshti. «Ýzdik Mәdeniyet ýii», «Ýzdik kitaphana», «Ýzdik muzey», «Ýzdik óner újymy», «Ýzdik «Halyqtyq», «Ýlgili» újym», «Ýzdik teatr әrtisi», «Ýzdik qolóner sheberi», «Ýzdik oblystyq mәdeniyet mekemesi» nominasiyalary boyynsha jýldegerler marapattaldy. Atap aitqanda Qapshaghay qalalyq kitaphanasy, B. Rimova atyndaghy oblystyq drama teatrynyng әrtisi Sandughash Múnaytbasova, Qaratal audanyndaghy «Altynay» ýlgili by ansambli, Tekeli qalalyq mәdeniyet ýii jәne basqa da újymdar ýzdikter qatarynan kórinip, arnayy diplomdar men 100 myng tengening sertifikatyna ie boldy. Taldyqorghandaghy Kórkemsuret galereyasy ýzdik oblystyq mәdeniyet mekemesi atanyp, «Lada Largus» avtokóligining kiltin aldy.

Sonymen qatar 18 azamat «Ýzdik mәdeniyet qyzmetkeri» atansa, birqatar qyzmetkerler «Mәdeniyet salasynyng ýzdigi» tósbelgisimen, týrli dәrejedegi qúrmet gramotalarymen, alghys hattarmen  marapattaldy. Jalpy osy kýni 50-den astam mәdeniyet qyzmetkerlerine marapattar úsynyldy.

Sala mamandary atynan QR Suretshiler odaghynyng Almaty oblystyq filialynyng basshysy, sala ardageri Jýnishan Ermúhan, B. Rimova atyndaghy oblystyq drama teatrynyng әrtisi Aygerim Bekbolatova jәne basqa da azamattar sóz alyp, әriptesterine qúttyqtau tilekterin jetkizdi.

Saltanatty shara «Óner – óshpes múra» atty konserttik baghdarlamamen jalghasty.

Kәsiby mereke Mәdeniyet ýiinding foyesinde qoyylghan mәdeniyet salasynyng jetistikteri turaly kórmeni tamashalaumen bastalghanyn atap ótu kerek.

Jalpy ónirding mәdeniyet salasynyng budjeti 2015-16 jyldargha qaraghanda 40 payyzgha ósip, biylghy jyly 7,6 mlrd tengeni qúrap otyr. Mәdeny nysandardyng kýrdeli jóndeu júmystary men jobalyq smetalyq qújattaryn jasatugha barlyghy 870,2 mln. tenge bólindi. Drama teatrynyng jana ghimaratynyng qúrylysyna 2 mlrd. 600 mln. tenge qarjy qarastyrylyp, júmystar jýrip jatyr.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406