«Egemen Qazaqstan» gazetining 13 shilde kýngi sanynda ("EQ", №287-288, 13.07.2010) Premier-ministrding birinshi orynbasary Ómirzaq Shókeev basylym basshysy Sauytbek Abdrahmanovqa Keden odaghy jayly súhbat bergen eken. El-júrt elendegen mәsele bolghan son, osy súhbatty qysqartyp berudi jón sanadyq.

Kólik jóninde

- Jenildetilgen baj salyghy bir jylgha belgilengen jaghday. Oghan deyin әr jeke túlghanyng tómengi baj salyghymen bir mәshiyne әkelu mýmkindigi bar. Bir jyldan keyin búl mәsele ózinen-ózi kýn tәrtibinen týsedi.

Reseyde qazir jiyrma shaqty avtozauyt salyndy. Inomar­ka deymiz ghoy, sonyng bәri shy­­gha­­ry­­la­­dy. Olar bizde de shy­gha­ry­la­tyn bolady. Qa­ra­ghan­dy­da jylyna 50 myng inomarka shy­gharatyn zauyt salyp jatyrmyz. "Aziya Avto" degenimiz bar Óskemende. Bizge mәshiyne alyp keletin "Toyota" siyaqty kompa­niyalardyng bәri endi osy jaqta mәshiyne qúrastyratyn zauyttar salugha mýddeli bolady.

«Egemen Qazaqstan» gazetining 13 shilde kýngi sanynda ("EQ", №287-288, 13.07.2010) Premier-ministrding birinshi orynbasary Ómirzaq Shókeev basylym basshysy Sauytbek Abdrahmanovqa Keden odaghy jayly súhbat bergen eken. El-júrt elendegen mәsele bolghan son, osy súhbatty qysqartyp berudi jón sanadyq.

Kólik jóninde

- Jenildetilgen baj salyghy bir jylgha belgilengen jaghday. Oghan deyin әr jeke túlghanyng tómengi baj salyghymen bir mәshiyne әkelu mýmkindigi bar. Bir jyldan keyin búl mәsele ózinen-ózi kýn tәrtibinen týsedi.

Reseyde qazir jiyrma shaqty avtozauyt salyndy. Inomar­ka deymiz ghoy, sonyng bәri shy­­gha­­ry­­la­­dy. Olar bizde de shy­gha­ry­la­tyn bolady. Qa­ra­ghan­dy­da jylyna 50 myng inomarka shy­gharatyn zauyt salyp jatyrmyz. "Aziya Avto" degenimiz bar Óskemende. Bizge mәshiyne alyp keletin "Toyota" siyaqty kompa­niyalardyng bәri endi osy jaqta mәshiyne qúrastyratyn zauyttar salugha mýddeli bolady.

Qazirge deyin bizge, Reseyge, Belarusike kelgen eski mәshiynelerding ózi әli bes-alty jyl satugha jetedi. Bazarda qazir mәshiyne ótip jatqan joq. Negizi barlyq elder eski mәshiynelerden qútylugha tyrysady, onsyz da bizding avtobazarymyz kәdimgi qoqys jәshigine ainalyp bara jatyr. Myna Ózbekstan inomarkalargha mә­shiyne qúnynan eki ese artyq baj salyghyn belgilep qoyghan. Sonda barlyq eski mәshiyne bizge kelip qúiylyp jatyr. Jol-kólik apattarynyng kóp bolatyny da sodan. Eng bastysy, shyn mәninde ýnilip qarasaq, tómen baj salyghymen qarapayym mәshiyne satyp alushylar esh­qanday payda kórip otyr­ghan joq. Bәri ortadaghy del­dal­dardyng qaltasyna ke­tip jatyr. Aytalyq, Keden odaghyna deyin importtyq baj salyghy Reseyde 30 payyz, bizde 10 payyz boldy. Biraq dýkende túrghan mәshiyneni alyp qara­sanyz, Mәskeudegi bagha men Astanadaghy bagha shamalas boldy. Nege? Ortasyndaghy 20 payyz qayda ketti? 10 payyzy bizdegi mәshiyne satyp jýrgen bes-alty kompaniyanyng qaltasyna ketip jatyr. Olar mәshiyne rynogyn monopoliya­landyryp alghan. Endi Mәskeude de, bizde de mәshiynening baghasy birdey bolady. Bajdan týsetin aiyrma týgel budjetke týsip otyrady.

Jalpy, qazir әlemde avtoóndiris turaly týsinik ózgerip ketken. Búryn konstruktorlyq burodan mәshiyne qúrastyrugha deyingi sikl bir elde, bir zauytta bolatyn, sony avtoprom deytin. Býkil әlemde qazir KB-dan qúrastyrugha deyin tolyq jetkizetin bes-alty ghana marka bar. Olardy quyp jetu endi eshkimning qolynan kelmeydi. Sondyqtan olar rynogy bar elge barady da mәshiyne qúrastyrady. Resey de osy jolgha týsti. Siz aityp otyrghan "Jiguli" men "Volgadan" qalay qútyludy bilmey Reseyding ózi basy qatuda. Mysaly, Reseyde sheteldik brendpen shygharyla­tyn mәshiyneler sany biylghy qantarda 26,3 myng bolypty, al búl san 2009 jylghy qantardaghydan 146 payyz ar­tyq eken. Kórip otyrsyz ba, bir jyldyng ishinde bir jarym ese artqan! Sapasy jaqsy.

Keden odaghynyng bereri

- Qazirge deyingi 108 milliard dollarlyq inves­tiy­siya­lar­dyng bәri derlik shiykizat sektoryna salynghan. Al ón­deu, qayta óndeu salalaryna investisiyanyng joly qiyn. IYn­­vestorlar elge keledi de ha­lyq sanyna qaraydy. Rynok ayasy tar bolghan son, investisiya tartugha tәuekel ete bermeydi. Al qazir bizge ýlken rynok ashyldy.

Bizding tútynu ry­no­gy­­myz­dyng 170 million adam­gha keneni - qazirding ózin­de kózge kórinip túrghan mým­kin­dik. Keden odaghy iske qo­syl­ghan 1 qantardan bergi sta­tiys­tikalyq mәli­metke jý­ginsek, 2009 jylghy qantar-sәuir aralyghynda Qazaqs­tan­nyng Resey­ge eksporty 976, 9 miyl­lion dollar bolghan. Al biylghy sol tórt aidyng eksporty - 1 686,7 million dollar. Demek, 72 payyzgha artqan. Búghan qosymsha týsinik beruding qajeti joq shyghar.

Et - etke, sorpa - betke

- Qazaqstan kezinde jylyna shamamen 400 myng tonna et ón­dirgen edi. Sonyng 350 myng tonnadayy Reseyge jóneltiletin. Al qazir Qazaqstannyng Reseyge shygharyp otyrghan mal eti asyp ketkende 2 myng tonna. Ayta keteyin, aqshasyn sanaghanda 7-8 mln. tonna astyq eksporttaghansha, 100  myng tonna et shetke satqan paydaly. Sondyqtan Qazaqstan siyr eti men qoy etining eksportyn 2014 jyly 64 myng tonnagha jetkizudi meje etip otyr. Búl mәselede ilgerileushilik bar. Tek songhy 5 jyldyng ishinde et óndiru 22 payyzgha artty. 2009 jyly bizdegi et óndirisi soyys salmaghymen 896,3 myng tonnagha jetken. Sóitse de, amal ne, qazirshe et eksporttaushy elge ainala qoyghan joqpyz.  Sol sebepti etti de ózimizden auystyryp jatqan joqpyz. Et mәselesine kelgende, tútynudyng әlemdik últtyq mólsheri 1 adamgha 48 keliden. Al әrbir qazaqstandyqqa qazir 64 keliden et tiyedi. Negizinen siyr eti men qoy eti.

Shekara boylap mal tú­qy­myn asyldandyrugha, se­­mir­tuge, soygha jәne et ón­deu­ge arnalghan 100-ge juyq kәsiporyn ashqaly o­tyr­myz. Múnyng bәrin al­da­ghy 5-6 jylda salyp bi­ti­rui­miz kerek. Et kombinattary bizge Reseyding et bazaryna esik ashyp berui tiyis. Olardan keyin búl isti jeke menshik sharuashy­lyqtar jal­ghastyryp, alyp ketedi dep oilaymyz.

Jekening maly Reseyge et kombinattary arqyly satylady. Al ol kombinattar et ónimderining túraqty qoryna senimdi boluy ýshin maldyng kemin­de jartysy ózderining sharuashy­lyq­tarynan shyghuy kerek. Qalghanyn halyqtan satyp alady. Etti eksportqa ót­kizu­ding qazir basqa joly joq.

Kedendik odaqtan birynghay ekonomikalyq aimaqqa

- Elbasymyz negizgi na­zardy Birynghay eko­no­miy­kalyq kenis­tik­ting qú­­q­y­q­­tyq bazasyn qalyp­tas­ty­ru­gha audaryp otyr. Ol ke­nis­tikting qúqyqtyq ba­za­­sy negizgi 20 qújattan túr­­­maq. Biz olardy dayyn­­­­dau­dy eki kezende jýr­gi­zip, 2012 jyldyn

bi­rin­­­­shi qantaryna deyin bi­tir­mek­­shi­­miz. Birinshi kezen­de - 2011 jyldyng 1 shildesine deyin 14 kelisimdi, al ekinshi kezende - 2012 jyly 1 qan­targha deyin qalghan 6 ke­li­sim­di ratifikasiyalau kóz­delip otyr.

Jana qúrylym osy ýsh elge 2015 jylgha qaray ishki jalpy ónimdi 15 payyzgha arttyrugha jaghday jasaydy. Ol kezde ýsh elding ishki jalpy ónimining kólemi shamamen 2 trillion AQSh dollaryna jetedi dep mejelenedi.