Ámirhan Mauqúlov, Batys Qazaqstan oblysy boyynsha kedendik baqylau departamentining bastyghy

- Ámirhan Ábenúly, Peterborda «Qazaqstan men Resey arasyndaghy kedendik odaqty qúru shenberindegi halyqaralyq sharttardy qoldanu turaly» shartqa qol qoyylghandyghy mәlim. Qúrylghan kedendik odaqtyng bizding elge qanday paydasy bar? Ekonomikagha, budjetke jәne bizneske qalay әser etpek degen saual kópting kókeyinde jýr desek, qatelespeymiz...

- Áriyne, Qazaqstannyng ekonomikalyq damuyna kedendik odaqtyng qalay әser etetini әrkimdi-aq oilandyrady. Janalyqtyng nәtiyjesin birinshi kýnnen sezinu mýmkin emes. Alayda bedeldi sarapshylardyng pikirine qúlaq assaq, odan bizding elge keler payda az emes. Búl degeniniz - shiykizattyq emes salagha qúiylatyn shetel investisiyalarynyng aghyny, ýsh elding kәsiporyndarynyng bir-birin tolyqtyryp otyratyn kooperasiyasy ýshin serpin jәne vertikalidy - kirikken korporasiyalardyng qúryluyna múryndyq bolmaq. Kedendik tarifterding ósimimen jәne qosymsha investisiyalardy tartugha baylanysty budjetting kiris bóligi qosymsha tolyghady.

Ámirhan Mauqúlov, Batys Qazaqstan oblysy boyynsha kedendik baqylau departamentining bastyghy

- Ámirhan Ábenúly, Peterborda «Qazaqstan men Resey arasyndaghy kedendik odaqty qúru shenberindegi halyqaralyq sharttardy qoldanu turaly» shartqa qol qoyylghandyghy mәlim. Qúrylghan kedendik odaqtyng bizding elge qanday paydasy bar? Ekonomikagha, budjetke jәne bizneske qalay әser etpek degen saual kópting kókeyinde jýr desek, qatelespeymiz...

- Áriyne, Qazaqstannyng ekonomikalyq damuyna kedendik odaqtyng qalay әser etetini әrkimdi-aq oilandyrady. Janalyqtyng nәtiyjesin birinshi kýnnen sezinu mýmkin emes. Alayda bedeldi sarapshylardyng pikirine qúlaq assaq, odan bizding elge keler payda az emes. Búl degeniniz - shiykizattyq emes salagha qúiylatyn shetel investisiyalarynyng aghyny, ýsh elding kәsiporyndarynyng bir-birin tolyqtyryp otyratyn kooperasiyasy ýshin serpin jәne vertikalidy - kirikken korporasiyalardyng qúryluyna múryndyq bolmaq. Kedendik tarifterding ósimimen jәne qosymsha investisiyalardy tartugha baylanysty budjetting kiris bóligi qosymsha tolyghady.

Biznes ýshin odaqtyng qolayly jaghy basym. Resey men Belarusita tauar ótkizu naryghy keneyedi. Tauarlardy kedennen ótkizgennen keyin jýzege asatyn janama salyqtardy tóleu merzimi  aidyng 20-syna deyin úzartylady. Bylay alyp qaraghanda múnyng ózi nesiyeleu tәrizdi. Odaq ishinde búrynghyday kedendik rәsimdeu jәne tandamaly kedendik baqylau bolmaydy. Odaqqa qatyspaytyn ýshinshi elderden tasymal­danatyn tauarlargha meylinshe joghary tarifter bekitildi. Mysaly, búryn bar­lyq tauarlar boyynsha bajdar  mólsherlemesining ortasha arifmetikalyq dengeyi 6,2 pa­yyzdy qúrasa, býginde ol 10,6 payyzgha ósti. Múnday jaghdayda import azayady, onyng ornyn qazaqstandyq tauarlar basady. Qarapayym túrghyndar odaq ishinde shekaradan týrli kedendik rәsimdeulerge uaqyttaryn joymay erkin ótedi. Naryqtaghy әjeptәuir qymbattaghan importtyq tauarlar ornyn qoljetimdi baghadaghy  otandyq óndiris tauarlary basady. Odaqqa kiretin memleketterding tauarlary ózara bәsekege týsedi, tútynushy óz qajetine sapalysyn tandaydy.

Ótpeli kezende elimizge syrttan keletin 400 tauargha qatysty kedendik bajdardyng әreket etushi mólsherlemesin (olar birynghay kedendik tariyting mólsherlemelerinen tómen) qoldanu qúqyghyn saqtap qaldy. Olar farmasevtikalyq ónimder, temir jol vagondary, qúrastyrmaly qúrylys qúrylymdary, qaghaz, alumiy­niy t.b.

- Kedendik kodeks qoldanysqa enuimen baylanysty kedendik shekaralar, últtyq rәsimdeu alynyp tastalady delindi. Osy jóninde taratyp aityp berseniz.

- Birynghay kedendik aumaq­ty qalyptastyru ýsh kezenmen óte­di dep belgilen­di.  Alghashqy, yaghny 2010 jylghy 1 qantargha deyin kedendik odaqtyng keli­simsharttyq-qúqyqtyq bazasyn qalyptastyrudy ayaqtau jәne kelisilgen shekaralyqtan ózge, memlekettik baqylau týrlerin ortaq kedendik aumaqqa birtindep kóshirudi úiymdastyru mәseleleri sheshildi. Birinshi kezenning mindetterine sәikes  odaqtyng syrtqy ekonomikalyq qyzmetining birynghay tauarlyq tizimi, birynghay kedendik tariyf, tariftik emes retteuding biryn­ghay jýiesi bekitilip, kýshine endi. Sóitip, biylghy jana jyldyng basynan bastap kedendik odaqty jýzege asyru júmystary bastaldy. Múndaghy basty talap ózge ýshinshi elderge qatysty birynghay sauda sayasatyn ústanu bolyp tabylady. Endi әr elding kedendik aumaqtaryn ortaq aumaqqa  biriktiru men odaqty qalyptastyrudy ayaqtau kezeni bastaldy. Osy 2010 jyldyng 1 shildesinen 2011 jyldyng 1 shildesine deyingi  ekinshi kezenge uaqtyly ótu ýshin kedendik retteu mejelerin dayyndau júmystary jýrgizilude. Soghan oray shildeden bastap odaq elderinen shyqqan  tauarlardy, sonday-aq osy kedendik odaq elderining aumaghyna erkin ainalymgha jiberilgen ýshinshi elderding tauarlaryna osy elderding aumaghynda ghana kedendik rәsimdeu joyylady.

- Reseyde jasalghan tauarlardan basqa sheteldik ónimerding baghasy kóteriledi.  Búl tizimge enbey qalghandarynyng basty-bastylaryn atasanyz.

- Qazaqstan, Resey jәne Belarusi elderine qoldanyla­tyn ortaq jana tarif biyl 1 qantardan qoldanysqa endi. Syrttan әkelingen tauarlar­dyng baj salyghy kóterildi, soghan sәikes olardyng baghasy ósti. Ótken Peterbor kezdesuinde qazaqstandyq tarap biraz je­nildikterge qol jetkizdi. Sonyng ishinde Qazaqstan ba­tystyng әue kólikterin bú­rynghysha jenildikpen alady. Taghy bir manyzdy mәsele «temir túlparlargha» qatysty. Qazaqstandyqtar jenil kólikti shetelden tasyghandy jón sanaydy. Búghan joghary tarif engiziletin bolsa, ol qaltany qaghatyny anyq. Sondyqtan su jana jәne shygharylghanyna 3 jyldan 10 jylgha deyin bolghan kólikterge  kedendik tólemder tómen dengeyde, al ústalghan eski kólikterge joghary tólem salynatyn boldy. Ýkimet basshysy múnyng ótpeli kezende, yaghny 2011 jyldyng 1 shildesine deyin ekenin jәne osynday jenildikpen әkelingen kólikterdi Reseyge aparyp qayta satugha bolmaytynyn eskertti. Endi 1 shildeden keyin kedendik tarifte ózgerister bolmaydy. Sondyqtan qazirgi uaqytta bagha kóterile qoymas. Ras, tauardy jiberetin eldegi tauardyng bosatu qúny ósip jatsa, әriyne, bagha ózgermey túrmaydy.

- Ámirhan Ábenúly, Resey aumaghynan ótetin qazaqstandyq poyyzdardyng kedendik tekseristen ótu-ótpeui qalay boldy ózi?

- Biyl mamyrda keden odaghyna qatysushy elderding ýkimetteri kedendik odaq aumaghynda te­mir jolda qozghalatyn tauarlargha kedendik tranzit prosedurasyn qoldanudy qamtamasyz etu maqsatynda kelisimge qol qoydy. Búl kelisim tranzittik tauarlargha qatysty, sondyqtan ol jeke túlghalardyng tauarlary men kólik qúraldaryna qatysty qúqyqtyq qatynasqa qoldanylmaydy. Degenmen kedendik baqylau komiyteti kedendik odaq komissiyasynyng qarauyna Qazaqstan men Reseyding kedendik organdarynyng lauazymdyq túlghalary ýshin birynghay núsqau jasaqtau jәne ony engizu jóninde mәsele qoydy. Qa­ralyp otyrghan ba­qylau týri temir joldyng ótu punktterinde, qazaqstandyq jәne sheteldik poyyzdargha  qatysty qoldanudy kózdeydi.

- Qazirgi uaqytta syrttan әkelinetin ónimderdin, sonyng ishinde qúrylys materialdarynyn, azyq-týlik týrlerining baghasy tirkelip, saralanyp otyra ma?

- Bizde import tauarlardyng kedendik qúnyna baqylau jasalady. QR QM KBK-nyng baghalyq aqparatymen, sonyng ishinde birtektes jәne úqsas tauarlarmen salystyramyz. Importtaushy men eksporttaushynyng ózara baylanysyn, kórsetilgen baghanyng sәikestigin quattaytyn qújattardy salystyramyz. Mysalgha, 1 keli kartoptyng baghasy kedendik tazalaudan keyin 30-35 tenge, polishalyq alma 150-170 tenge, banan 150-170 tenge degendey. Al ishki naryq­taghy tauar baghasyn saraptau kedenshilerding qúzyryna kirmeydi.

- Ámirhan Ábenúly, songhy saual. Jalpy kedendik odaqty qúru shenberindegi halyq­aralyq sharttardy qoldanu kedenshiler júmysyna qanday ózgerister әkelmek?  Kedenshiler sany kóbeyip, jana beketter qúryla ma?

- Kedendik odaqtyng kodeksi boyynsha kedendik odaqtyng birynghay aumaghyn Qazaqstannyn, Belarusitin, Reseyding aumaqtary qúraydy. Qazaqstanda kedendik odaqtyng shekaralary bolyp 1 shildeden bastap Qytaymen, Ózbekstanmen, Qyrghyzstanmen, Týrkmenstanmen aradaghy shekaralar sanalady. Ýkimetting qoldauymen kedendik organdar jogharyda atalghan memlekettermen ontýstik shekaralardy nyghaytu júmystaryn jýrgizude. Aghymdaghy jyly kedendik odaqqa kiruge baylanysty sharalardy iske asyrugha respublikalyq budjetten 10 mlrd. tenge bólu qarastyrylghan. Shekaralardy nyghaytu maqsatyndaghy qarjy  da osynyng ishinde.  Keleshekte odaqqa kirmeytin elder shekaralaryna ornalasqan keden beketterindegi shtat sanyn kóbeytu birtindep jýrgizilmek.

- Ángimenizge raqmet.

Gýlbarshyn ÁJIGEREEVA