Jәkeng bir barghanda-aq Amerikany ashyp tastapty
Jaqynda Jarylqap Qalybaydyng әleumettik jeliden "Kakovo eto – uchiti angliyskiy v 57" degen jazbasyn oqydym.
Nege ekenin bilmeymin, maghan osy post onsha únamady. Mýmkin qazaqqa qarsy post jazyp jýrgen Gulinara Bajkenova degen jazghandyqtan ba? Qayta qaradym. Joq. Post Jarylqaptyng jeke paraqshasynda túr. Yaghni, súhbattasqan Bajkenova bolghanmen de, negizgi oiy óziniki siyaqty. Sonda ne únamady, ony ózim de týsine alar emespin әzirge.
Bylay qaraghanda bәri dúrys siyaqty... auylda ósken. Ýlken әlemdik kenistikke shyghu ýshin bilim kerektigin erte týsingen. Soghan úmtylghan.
KazGU, biznes, redaksiyada týneu, jornal tirajyn 100 myngha jetkizu, qysymshylyq, jornalyn baspau. Ol qazaq qoghamyndaghy ýmitsizdik, túiyqqa tirelu, sheti joq әleumettik-ekonomikalyq problemalarmen qabattasqan. Qazaqstandaghy sayasy túraqsyzdyq ta óz óz әserin tiygizip baqqan.
Kishkentay auylda óstim, ómir boyy qazaqsha sóilep, qazaqsha jazdym, ony sheksiz sýiemin deydi, biraq... búl bagajben, búl bekgraundpen (?) әri qaray jol joq ekendigin týsindim deydi.
Bizding de jýrip ótken jolymyz osy jerine deyin úqsas, yaghni, biz de auyldan shyqtyq, bir auyz oryssha bilmesten oqugha úmtyldyq, ýirendik, qorlyq kóre jýrip institut bitirdik. Jarylghap kýresken jaghdaylarmen biz de ómir boyy arpalysyp kelemiz - túraqsyzdyq, sheti joq eleumettik-ekonomikalyq problemalar, bolashaqqa senimsizdik... Ayyrmamyz - jornal nemese basqa biznes týrimen ainalysqan joqpyz, oghan uaqytymyz jetpey qaldy.Ekinshi jaghynan arsyz bolu, ótirik aitu, aldap ketu, jaghympaz bolu... qoldan kelmedi, múnday qasiyetterdi boyymyzgha sinirip ýlgermedik. Jarylghap siyaqty adal biznespen ainalysqandar neken-sayaq, men jalpy biznesting zandylyghyn aityp otyrmyn.
Ángimemizding bastapqy jelisine qayta oralayyq. Janym ózgeristi qalady, sóitsem... taghy da túiyqqa tireldim deydi. Búl jolghy túiyq - til eken. Býkil әlem aghylshyn tilin oqyp jatyr deydi. Europalyqtar da, qytaylar, týrikter, orystar, arabtar, әzirbayjandar... bәri-bәri aghylshyn tilin oqyp jatqan kórinedi. Jalpy, әlemde endigi jerde eki til ghana qalatyn siyaqty - aghylshyn jәne qytay tili.
Damyghan elderde tipti últqa da, nәsilge de bólinbeydi eken deydi. Jәkeng bir barghanda-aq Amerikany ashyp tastapty. Ras shyghar, baryp kórgen joqpyz ghoy, sondyqtan senbeske sharamyz joq.
Sonymen... biznesten tapqan aqshasy bar Jәkeng AQSh-qa jol tartty. Qayda jýrse de joly bolsyn, shyn tilegimiz sol! Paramen aqsha jinap alghan mem. qyzmetkerler de keter, biri AQSh-qa, biri Europagha. Biznesi barlar, sirә, baylap ústasang da túrmas búl jerde.
Endi...aqshasy joq, auylda qalghan qazaqtar ne isteymiz? 8 mln. qazaq. Últymyz da, ruymyz da, jýzimiz de, tilimiz de ózimizden basqa eshkimge qajet bolmay qalypty ghoy, ras bolsa? Kóshting sonynda qalyppyz. Balalardy qalay tәrbiyeleymiz? Olargha ne aitamyz? Shetelge ketip jatqandar óz jónderimen ketpey, әri-sәri kýige týsirip ketkenderin kórmeysing be?..
FB paraqshasynan alyndy
