Memlekettik qyzmetshi degen mýiizi qaraghayday aty bar halyqtyng manday tirep baratyn basshylardyng halyqtyng әl-auqatyn arttyrugha baghyttalghan Ýkimetting baghdarlamalary men jobalaryna bólingen qarajatty óz ornyna emes, kereghar paydalanyp, memleket mýddesine núqsan keltirui siyaqty jaghandy ústatar faktiler az kezdesip otyrghan joq býginde. Osydan kelip búqara halyq iygiligi ýshin jasalyp jatqan júmystargha kýmәn keltirmey qaytsin?!

Audandyq enbek jәne túrghyndargha әleumettik kómek kórsetu bólimining mengerushisi bolyp júmys jasap jýrip әri memlekettik qyzmetti atqarugha uәkiletti lauazymdy adam bola túra M. «Jol kartasy» baghdarlamasy negizinde respublikalyq budjetten bólingen qarajatty iygerude qyzmettik kórsetkishin jogharylatyp kórsetu maqsatynda ókilettigin kereghar paydalanghan. Sóitip, onyng búl әreketi memleketting zanmen qorghalatyn mýddelerin eleuli týrde búzugha әkep soqqan.

Memlekettik qyzmetshi degen mýiizi qaraghayday aty bar halyqtyng manday tirep baratyn basshylardyng halyqtyng әl-auqatyn arttyrugha baghyttalghan Ýkimetting baghdarlamalary men jobalaryna bólingen qarajatty óz ornyna emes, kereghar paydalanyp, memleket mýddesine núqsan keltirui siyaqty jaghandy ústatar faktiler az kezdesip otyrghan joq býginde. Osydan kelip búqara halyq iygiligi ýshin jasalyp jatqan júmystargha kýmәn keltirmey qaytsin?!

Audandyq enbek jәne túrghyndargha әleumettik kómek kórsetu bólimining mengerushisi bolyp júmys jasap jýrip әri memlekettik qyzmetti atqarugha uәkiletti lauazymdy adam bola túra M. «Jol kartasy» baghdarlamasy negizinde respublikalyq budjetten bólingen qarajatty iygerude qyzmettik kórsetkishin jogharylatyp kórsetu maqsatynda ókilettigin kereghar paydalanghan. Sóitip, onyng búl әreketi memleketting zanmen qorghalatyn mýddelerin eleuli týrde búzugha әkep soqqan.

Atap aitqanda, 2009 jyldyng mamyr aiynda azamat M. «Q» JShS diyrektorymen №6,15,49 sandy kelisim sharttar jasaqtap, atalghan mekemede túraqty júmys ornynda jýrgen júmysshylardy formalidy týrde bosatqyzyp, olardy ózi basqaryp otyrghan bólimge júmyssyz retinde tirkep, «Jol kartasy» baghdarlamasyna sәikes júmys kýshi retinde sol ózderi jasap jatqan mekemege әleumettik júmys ornyna joldaghan. Osy negizben joldanghan 38 «qoghamdyq qyzmetkerlerge» tóleu ýshin 2009 jyldyng mausym aiy men jeltoqsan ailary aralyghynda 2 358 183,74 tenge mólsherindegi budjet qarajatyn audarghan.

Búdan basqa M. 2009 jyldyng mamyr aiynda «Jol kartasy» әleumettik baghdarlamasyn jalghan iske asyru jәne «әleumettik júmys oryndary» boyynsha bólingen budjet qarajatyn iygeru barysynda óz qyzmettik ókilettigin teris paydalana otyryp, «A-S» JShS diyrektory A-men №2,10,40 sandy kelisimsharttargha otyryp, atalghan mekemede túraqty qyzmet atqaryp jýrgen júmysshylardy «Jol kartasy» baghdarlamasyna sәikes әleumettik júmys ornyna joldaghan. Sóitip, «Jol kartasy» baghdarlamasy shenberinde 29 júmysshyny «A-S» JShS-ne joldamamen jiberilgen qylyp, 1 350 000 tenge mólsherindegi budjet qarajatyn audaryp, memleketting zanmen qorghalatyn mýddelerin eleuli týrde búzghan.

Sottalushy bolsa, sotta ózine taghylghan aiypty moyyndamady. Onyng aituynsha, 2009 jyly «Jol kartasy» baghdarlamasy boyynsha memleketten әleumettik nysanaly toptargha 18 mln. 185 myng tenge mólsherinde qarajat bólingen. Osy baghdarlamany oryndau barysynda ol mekemelermen kelisimshart jasau jóninde búiryq shygharypty. 2009 jyldyng mausym jәne jeltoqsan ailary aralyghynda arada jasalghan kelisimsharttar boyynsha «Q» JShS-ne 54 adamgha joldama berilgenin, alayda onyng 38 adamy sol mekemede 4 saghatpen júmys jasap jýrgen adamdar ekenin jasyrmady. Búl әreketine dәlel retinde audan әkiminen qauly shygharylyp, әleumettik nysanaly toptargha jatqyzu turaly qosymsha tizim jasaqtalghanyn algha tartty. Al «A-S» JShS-men kelisimshartqa otyryp, 29 adamgha joldama bergenderin, ol júmyspen negizinen ainalysatyn sektor mengerushisi men bas maman ekenin, al olardyng túraqty júmysta jýrgen adamdargha joldama berip otyrghandaryn bilmegenin aitty. Sonymen, «Jol kartasy» boyynsha «Q» JShS-ne 2 711520 tenge, «A-S» JShS-ne 1 350 000 tenge qarajaty audarylghanyn, nәtiyjesinde «A-S» JShS-i boyynsha ol aqshanyng iygerilmey qalghanyn bilmegenin algha tartqan edi.

Al sotta jәbirlenushi ókil retinde súralghan Jylyoy audany әkimi apparatynyng memlekettik-qúqyqtyq bólimining bas mamany Q-nyng mәlimetinshe, atalghan baghdarlama boyynsha audangha bólingen jogharyda kórsetilgen qarajattar eki seriktestikke zansyz audarylghany anyqtalghan. Ol «A-S» JShS-ne audarylghan aqsha qarajaty memlekettik budjetke keri qaytarylghanyn, al «Q» JShS-ne audarylghan aqshany azamattyq tәrtippen sheshudi úigharghandaryn aitty.

Sotta kuә retinde súralghan audandyq júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar bóliminde sektor mengerushisi bolyp júmys jasaytyn K. «Q» JShS-ne joldamamen 54 adam jiberilgenin, onyng 38-i sol mekemede túraqty júmys jasaytyn adamdar ekenin, olardy bólim mengerushisi M-nyng aituy boyynsha 2009 jyldyng 4 mausymy kýni búiryqpen júmystan shyghartyp, júmyspen qamtu bólimine tirketip, 5 mausym kýni atalghan mekemege joldamamen qayta jiberilgenin, «A-S» JShS-ne 2009 jyldyng mausymy men 2010 jyldyng qantar ailary aralyghynda barlyghy 29 adam joldamamen jiberilgenin jәne olardyng barlyghy sol mekemening túraqty júmysshylary ekendikterin aityp jauap berdi.

Kuә, bólimning bas mamany G. de osy tektes jauap bergen.
«Q» JShS-ning diyrektory M. 2009 jyldyng mausym aiynda júmys kólemining azangyna baylanysty júmysshylardyng enbekaqylary tómendegenin, sol mezgilde audandyq júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar bólimining bastyghy M. kelip, qosymsha enbekaqy bolatyndyghyn aityp, ózining mekemesining jalaqysyz kýnge ketkeli otyrghan adamdardy júmystan shygharyp, júmyssyz retinde atalghan bólimge tirkep, qaytadan joldamamen qabyldau turaly úsynys bergenin aitty. Ózi «búnyng arty ne bolady?» dep súraghan seriktestik diyrektoryna «eshtene de bolmaydy» dep jauap berilgen. Seriktestik diyrektory qosymsha enbekaqy zanda qaralghandyghyn aitqan song búl úsynysty qabyldaghan. Joldama berilgen 38 adam óz mekemesining adamdary ekenin, júmyspen qamtu bóliminen 2 700 000 tenge audarylyp, júmysshylargha 15 000 tengeden berip otyrghandaryn aityp dәleldedi.
Kuәgerler seriktestikting kadr bólimining injeneri N. jәne osy mekemening esepshisi S.-nyng jauaptary aitylghan jayttarmen sәikes boldy.

Al ekinshi seriktestikke audarylghan qarajat iygerilmey qalghan. M. 2009 jyldyng mamyr aiynda «A-S» JShS-ning diyrektory A-gha óz júmysshylarynyng qatarynan júmyspen qamtu bólimine formalidi týrde tirketip, joldamamen qayta alu jóninde úsynys jasaghanyn. Sonymen, arada kelisimshart jasaqtalyp, mekemege 1 350 000 tenge audaryldy. Alayda qarajat iygerilmey qalyp, seriktestik diyrektorynyng aituynsha, búl aqsha 2010 jyldyng sәuir aiynda keri audarylyp jiberilgen.

Atalghan seriktestikting kadr bólimining bastyghy N. mekemening túraqty júmysshylary bola túra 29 adamnyng júmyspen qamtu bólimine júmyssyz retinde tirkelgendigin rastady. Bas esepshining uaqytsha mindetin atqarushy bolyp júmys jasaghan N. bolsa, bólimnen audarylghan barlyghy 1 350 000 tengeni bastyghy A. memleketting mekemege bergen kómek aqshasy dep týsindirgenin aityp, әlgi 29 adamgha enbekaqy shtattyq keste boyynsha tólengenin, soghan baylanysy jogharyda kórsetilgen qarajat júmysshylargha tólenbey, nәtiyjesinde qarajat iygerilmey qalghanyn aitqan edi.

Sonymen, 2010 jyldyng 11 aqpanyndaghy №0149 sot-ekonomikalyq saraptamasynyng qorytyndysy boyynsha, audandyq júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar bóliminen 2009 jyly «Jol kartasy» әleumettik baghdarlamasy boyynsha «Q» JShS-ne jiberilgen 54 adamnyng 38 júmysshysy búl mekemede sol jyly túraqty júmys jasaghandyghy jәne búl 38 júmysshy seriktestikten әleuettik baghdarlama boyynsha jalpy somasy 2 358 183,74 tenge qúraytyn enbekaqy alghandyghy anyqtaldy.

Al osy jyldyng 10 nauryzyndaghy №0275 sot-ekonomikalyq saraptamasynyng qorytyndysy boyynsha «Jol kartasy» baghdarlamasy negizinde «A-S» JShS-ne júmyspen qamtu bólimimen júmysqa joldama berilgen 29 júmysshygha kelisimshart boyynsha enbekaqylary eseptelmegendigi, yaghny budjet esebinen 15 000 tenge, júmys berushi esebinen 18 000 tenge tólenbegendigi, júmyspen qamtu bóliminen berilgen joldamagha sәikes «A-S» JShS-ne búiryqpen júmysqa ornalastyrylmaghandyghy anyqtaldy.

Sot sottalushynyng qylmystyq әreketin tolyqtay dәleldengen degen qorytyndygha keldi. Onyng qylmystyq әreketi QR QK-ning 307-babynyng 2-shi bóligimen saralandy. Óitkeni ol memlekettik qyzmetter atqarugha uәkiletti lauazymdy adam bola túra qyzmettik ókilettigin ózi, basqa adamdar nemese úiymdar ýshin payda men artyqshylyq alu maqsatynda qyzmet mýddelerine kereghar paydalyp, memleketting zanmen qorghalatyn mýddelerin eleuli týrde búzghan.

Sottalushygha jaza taghayyndalghanda sot onyng jauaptylyghyn auyrlatatyn mәn-jay tappady. Únamdy minezdemesi, úzaq jylghy jemisti enbegi ýshin jogharghy organdardan berilgen marapattau qújattary, úlghayghan jastaghy zeynetker adam ekendigi, auyrlyghy ortasha qylmysty birinshi ret jasap otyrghandyghy jauaptylyghyn jenildetetin mәn-jay retinde qaperge alyndy. Sondyqtan sot ony qoghamnan oqshaulamay-aq aiyppúl týrindegi jaza taghayyndaudy jón kóredi.

Nәtiyjesinde sot QR QIJK-ning 368-371, 375, 377-380, 383, 384-shi baptaryn basshylyqqa alyp, M. Qazaqstan Respublikasynyng Qylmystyq Kodeksining 307-babynyng 2-shi bóligimen aiypty dep tanyp, ýsh jýz ailyq eseptik kórsetkish - 423 900 (tórt jýz jiyrma ýsh myng toghyz jýz) tenge mólsherinde aiyppúl salugha, Jylyoy audany әkimining qylmys boyynsha kelgen ziyandy óndiru jónindegi talabyn qanaghattandyru qúqyghyn tanyp, azamattyq sot isin jýrgizu tәrtibin qaraugha beruge ýkim etti.

J.DIYaROV.