Alash ziyalylarynyn eldik sana túrghysyndaghy tújyrymdary
Últyna, júrtyna qyzmet qylu bilimnen emes, minezden».
Álihan Bókeyhanúly
Últtyq ruhty asqaqtatatyn – eldik sana. Eldik sana – últtyq iydeologiyanyng ózegi. Eldik sana últtyq ruhtyng kórsetkishi. Eldik sana biyik bolsa ana tili jat iydeologiyany taratushy qúralgha ainalmay, ózining dittegen maqsatyna jetedi. Eldik sana men memleketshildik sana egiz úghymdar. Ruhany tamyrlar negizinde memleketshildik sana tamyryn terenge jayady. Memleketshildik sanagha jol ashatyn túlgha boyyndaghy últtyq ruh. Adam sayasy ilimder, sayasy teoriyalar mazmúnyn zerdesine qúighanymen memleketshildik sanamen qarulana almaydy. Memleketshildik sana últtyq sayasy bilimder arqyly qalyptastyn dýniye. Mәselen, tarihymyzdaghy birtuar handar óz zamanynyng әlemdik sayasy tújyrymdaryn bilmese de, halqynyng tól tarihyn, bolmysyn, týitkilderin jetik bilgendikten, alasapyran uaqyttarda elining etek – jenin jinap, eldikti bekemdep, últtyq ruhtyng qazyghy bola bildi. Biyler men jyraularymyz zamanyna qaray amaly dep, últ bolashaghyn boljap, tónip kele jatqan qauipten júrtyn últtyq ruh sezimin kýsheytu, memleketshildik sanany kóteru arqyly qorghay bildi.
Últtyq ruhtyng dingegi – últtyq namys. Sózimizge halqymyzdyng namys kategoriyasyna qatysty etnografiyalyq mәni zor maqal-mәtelder dәlel. Últtyq namys degenimiz ózindi jatqa qadirletu, úrpaghyna ata-babannyng tegin ayaq asty etkizbeytindey biyiktikte ghúmyrlyq tәrbie beru, elindi ózge niyetke qor etkizbeu. Eldik sana últtyq minezding qalpyna oray tamyryn jayady. Últtyq minezdi qalyptastyratyn birneshe faktorlar bar. Últ minezining mәiegi geografiyalyq ortanyng ereksheligine oray beyimdele qalyptasatyn sharuashylyq qalpy. Sharuashylyq qalpynyng halyqtyng túrmysyn tikeyte bilu haline qaray әleumettik ómir kórinis beredi. Egerde sharuashylyq qalpy halyqtyng baquatty ómirin qamtamasyz ete almasa, onda sol elding zamana biyigine shyghuy dýdәmәl bolatyndyghy anyq. Týiindep aitarymyz, kez-kelgen bilim últtyq tәrbiyening quattylyghyn kýsheytuge qyzmet etui tiyis. Mәselen, «Qazaq» gazetinde jariyalanghan maqalalarda eldik sana, últtyq namysqa qatysty mәseleler kóp kóterilgen. «Qaytsek júrt bolamyz» degen maqalada «Júrt boludaghy maqsat osy kýngi tiri jýrgen adam balasyna ghana emes, keyingi nәsil-nәsip, ýrim-bútaqtyng kem – qor bolmauy ýshin kerek zat. ... Keyingi buynnyng ata – babasy osy kýngi tiri jýrgen bizder. ...Alla qúzyrynda, tarih aldynda biz jauapker emespiz be?!...Alash tilegine qarsy bolatyn kimder ekeni belgili. Búlar eki týrli. Biri – qany qarayghan, últ namysy degennen beyhabar, jamandyqty kәsip qylyp qalghan ant úrghandar. ...Búlargha elding tynyshtyghynan býlingeni kerek. Júrt tynysh bolsa, múndaylargha abyroy joq. Osyny olar jaqsy biledi. Ekinshi týri – el ishindegi partiya qúmarlar. Búar istep jýrgen isteri júrtqa ziyandy ekenin oilamay, partiya qughanyn, «baqqa talasyp jýrmiz» dep adasyp jýrgen nadandar. ...әrkim betimen jayylyp, «baqqa talasyp», bayaghy Ivangha shauyp baratyn bolsa, Alash tilegine qarsy boldy degen osy» [1, 440 b.],- dep jazylyp, odan әri birlik – bereke qylghan últtyng bolashaghy zor ekendigi týiindelip, halyqqa úghyndyrylghan. Últtyq namys bolghan jerde Alash iydeyasynyng ómirsheng bolatyndyghy dәleldengen. Kórip otyrghanymyzday, melekettilikting damuyna qauipti nәrseler - qany qarayghan, últ namysy degennen beyhabar, jamandyqty kәsip qylyp qalghan ant úrghandar; partiya qughanyn, «baqqa talasyp jýrmiz» dep adasatyn nadandar.
Qazaq últynyng últtyq ruhy túrghysynda payymdau jasaghanda, eng aldymen ózimizding últ ziyalylarynyng osy mәsele túrghysyndaghy tújyrymdaryna sýienuimiz shart. Europaortalyqtanghan kózqarastardyng jeteginde ketsek, últtyq ruh kategoriyasyn keyingi úrpaqqa úghyndyra almaghanymyz. Ahmet Baytúrsynov «Ruh úly maqsat, úly múrat ýstinde kerek. Júrt ýshin, kóp ýshin qúrbandyqqa shalynugha dayar bolghan kezinde sezinesin... ruh ýshin qymbat dýnie – júrt qamy, júrt isi» [2, 114 b.],- – dep últtyq ruhtyng mazmúnyn aiqyndady. Al Shәkәrim ghúlama: «Ruh degen dinsiz taza aqyl, minsizding isi shyn maqúl. Nәpsi der ruhsyz jandardy» [3, 25 b.],- – dep últtyq ruhtyng mazmúnyn minsizdik problemasy arqyly úghyndyrdy. Esti, parasatty, bilikti de bilimdi, bir sózben aitqanda, tektilik (búl jerde azamattyng jeke basynyng tektiligin aityp otyrmyz - avtor) kelbeti joghary adamdy ruhy biyik túlgha deymiz. Últtyq ruh tarihymyzdaghy qazaqy kelbetpen dәiekteledi. Eldik sananyng tamyryn tereng jangy ziyalylardyng júrt isi jolyndaghy san-salalaly qyzmetimen paryqtalady. Al, qazaq ziyalysynyng tarih órisindegi ózindik kelbeti bar. Ziyalylyq dengeyin anyqtaytyn úghymdardyng negizgisi adaldyq desek-te qatelespegen bolar edik. Adaldyq – ar quatynyng kózi. Oishyl Shәkәrim aitqanday – újdan dәleli. Shәkәrim ghúlama: Adamdyq boryshty halqyna enbek qylyp, aq joldan ainymay, ony ar saqtau qajettigin terennen týsindirgen edi.
Alash ziyalylary halyqty shyndyqpen tәrbiyelep, aqiqattan ajyramaugha shaqyrdy. Aqiqat degenimiz talqylaugha kelmeytin әri adamnyng jeteginde jýrmeytin kategoriya. Adam balasy kerisinshe aqiqattyng jeteginde jýrui tiyis ekendigin de zerdeley biluimiz qajet. Aqiqatty aqyl kózimen kóre bilgender shyndyqtan ajyramaydy. Al, shyndyqtyng jalynan airylmaghan jandar aqiqattan adaspaydy. Aqiqattan adasu adam bolasyn essizdikke iyteredi. Essizdik aqyldan adastyryp, ardy aramdyqqa aparyp bylghanysh etedi. Mine, osy tústa naghyz tragediya bastalady. Ar ilimin ayaq asty etkender eldik sananyng irgesin óz qoldarymen sógetinder. Aramgha bylghanysh bolghan ardyng adaldanuy eki talay. Búl mәseleni Shәkәrim qajy
«Qazaqtyng kózsiz balasyn,
qanghytyp qayda barasyn?
Aryndy satyp aramgha,
Adaldap qalay alasyn?»[3, 38]-
dep tótesinen qoyghan edi. Últ ziyalylary týzu diny bilimning arqasynda aqiqatty ómirlik ústanym etken-di.
Mirjaqyp Dulatúly «Qazaq ziyalylary» degen maqalasynda «Adamnyng aldymen adam sipaty boluy shart. Ózinen basqanyng tilegin tiley almaghan, aryn, imanyn qara basynyng paydasy ýshin qysqa kýnde qyryq satatyn soghylghandardan qany tamyp túrghan últshyl artyq. Biraq, bizding qazaqtyng últshyldary ózge juan elderding últshyldarynday emes ekeni bәrimizge belgili. Bizdi últshyl qylghan nәrse – bizding kemdikte, qorlyqta jýrgendigimiz edi... » [4, 54 b.], - dep jazghan-dy. Qazaq ziyalylarynyng basty ereksheligi bәrinen de adam mәselesin joghary qoyghandyghy edi. Qazaq ziyalylary últshyl dep últyn sýigen adamdy zerdeledi. Mirjaqyp Dulatúlynyn: «Shynyn aitqanda, kýni keshe bәrimiz de últshyl emes pe edik? Qazaq oqyghandarynyng eng әuelgi toby últshyldar emes pe edi? -dep jazghany tarihy shyndyqty kórsetedi. Últshyldyq týsinigin kenestik biylik túsynda qalyptasqan «ýlgige» saludyng esh qisyny joq. Naghyz últshyldardy tamyrynan qighan, últsyzdandyru sayasatynyng zardabynan tolyq arylu ýshin últshyldyqty óz mәninde qayta janghyrtudyng qajeti artyp túr. Últshyl dep óz últyna qaltqysyz qyzmet etetin, ózge últtardy ózindey qadirleytin adamdy aitamyz. Últshyldyqty dúrys úghynsaq, ziyalylardyng qyzmetin de baghalay bilemiz.
Tarihshy ghalym M.Qoygeldiyev jazghanday: «...bizding qazaq últshyldyghynyng negizin qalyptastyrghan taghy da – Áleken. Qazaq aghartushylyghymen birge, qazaq últshyldyghy da ómirge keldi. Búl da qajettilikten tughan nәrse bolatyn. Mysaly, kez kelgen últtyng aghartushylyq kezeninde últshyldyq aghymy qalyptasady. Qazaq últshyldyghynyng qalyptasuy da – HH ghasyrdyng basynda qazaq últynyng dúrys damu jolyna týskendigining kórinisi. Al Reseyding patsha ókimeti men odan keyingi Kenes ókimetining iydeologiyalyq oryndary óz qúraldary arqyly bas kótergen últshyldyqqa mýldem basqasha mazmún-sipat beruge tyrysty» [5].
Ziyalylyq týsinigine keng maghynada qaraghan jón. Naghyz ziyaly últyn sýiedi. Ony qazaqy týsinikpen últshyldyq qalyp dep te ataymyz. Maghjan Júmabayúly «Oylau» maqalasynda oilaudyng úghymdardan jasalatyndyghyn, eng jalpy, eng jogharghy úghym kategoriya dep atalatyndyghyn terennen týsindirgen edi[6, 151 b.]. Mәselen, estilik, eldik, erlik, danalyq pen daralyq, últshyldyq úghymdaryn órimtal jas óz dengeyinde úghyna ala ma? – degen de saual eriksiz tuyndaydy. Olardy óz biyiginen týsinu ýshin biylerdin, jyraulardyn, Abay, Shәkәrim, Álihan, Ahmet, Mirjaqyp, Jýsipbek jәne ózge de últ ziyalylarynyng shygharmashylyghymen tereng susyndau qajet. Qazirgi tanda Alash iydeyasyn jas úrpaq sanasyna terennen siniruding qajettiligi de artyp-aq túr. Búlay deytin sebebimiz, Alash ruhy degenimiz qazaq ruhy, demek qazaq iyisi anqyghan úrpaqty tәrbiyeleu isi. Alash iydeyasy degenimiz qazaq últyn ómirsheng qyludyng qazyghy, qazaq bolmysyn zerdeleytin taghylym, әri talay úrpaqty estilikke, eldikke, erlikke, danalyq pen daralyqqa tәrbiyeleuding sony ýlgisi.
Jýsipbek Aymauytov «Abay» jurnalynyng 1918 jyldyng 2 qazanynda jariyalanghan «Últty sýi» degen maqalasynda útshyldyq turaly bylay degen edi: ««Ózine tilegendi bireuge de tile», «adam balasyn bauyr tút» degen kórkem tilek dalada qalyp, túrmys kýresi, qanisherlik maydandap túr. Últy ýshin qúrban bolugha shydaghandyq – últshyldyqtyng osy kýnde eng berik erejesi.
Zorlyq, qiyanat, qanisherlik joghalyp, bir zamanda adam balasy birin biri mandaygha shertpeytin, jer jýzine újmaq ornaytyn shaq bola ma? Joq pa? Belgisiz bolsa, alys. Ózi kókseu – tәtti qiyal; zaman kóksetetin emes. Endigi maqsat – ayaq astynda qalmay, tyrbanyp tyrna-qatar retke kiru, dýnie jýzinen joghalyp ketpes qamyn qylu. Últyn shyn sýiip, ayanbay qyzmet qylghan azamaty kóp júrt kýshti, ónerli, bilimdi júrt bolyp, kýreste teng týsip, basqalargha ózin eletip otyr. Últy ýshin qúrmet qylmay, bas qamyn oilap jýrgen azamattardyng eli artta qalyp otyr. Últshyl júrttar, әne, Germaniya, Yaponiya, Angliya, Týrkiyalar, olardyng balasy jasynan «últym» dep ósedi. Eseygen song bar bilimin, kýshin óz júrtynyng kýshengine júmsaydy. Olardyng әr adamy – memleketting keregi, qyzmetkeri». Qazaq ziyalylarynyng últshyldyq qalpy ózgelerge ózindey qaraghan adamy kózqaraspen týiindeledi. Alash ziyalylary jazghanday: «...Tendik jolynda adam dәrejesi kim bolsa ol bolsyn teng bolargha tiyis. Týri, dini, tili, tegi, kýshi, isi, әl-auqaty birdey bolmaghanmen adam balasynyng adamdyghy birdey. Dinsiz bolsyn, tilsiz maqau bolsyn, teksiz qúl bolsyn, malsyz jarly bolsyn adam emes dep eshkim aita almaydy. Adam bolghan song adamdyq dәrejesi birdey boluy tiyis» [1, 350 b.]. Búl joldar qazaqy bolmystyng tabighatyn ashyp túr. Qazaq bolmysyna qatysty anyqtamany Alash ziyalylarynan asyp eshkim de bere almaydy. Sonymen, bizding oiymyzsha eldik sananyng basty kórsetkishi – adamnyng últyn sýng qasiyeti. Álihan Bókeyhanúly jazghanday: «Oqu-bilim bolsa, maqsat bәri tabylady degendey kórinedi. Búlay bolsa, ol – adasqandyq. Bilimmen maqsat shyqpaydy. Ibilis júmaqtan bilimsizdiginen quylghan joq, imansyzdyghynan quyldy. Últyna, júrtyna qyzmet qylu bilimnen emes, minezden».
Al, últty sýige jeteleytin týzu tarihy bilimnen óriletin tarihy sana. Bizding tarihy jadymyz auyzsha tarihpen úrpaqtan-úrpaqqa berilgen edi. Alash ziyalylary aitqanday tarih týzushilikting kitaby. Keleshek kýnning qanday bolashaghyn biluge tarih anyq qúral bolady[1, 16 b.]. Keudesi qazyna babalarymyz auyzsha tarih arqyly eldik sanany órimtal jastyng jýregine jetkizip, sanasyna sinire bilgen edi. Al, qazaqtyng tarihyna ózgening kózildirigimen qaraghandar qalamynan tughan tól tarihymyz eldik sanagha qyzmet ete almady. Qazaq tarihynyng búrmalanbauy ýshin Alash ziyalylary «Qazaq» gazeti betterinde ghylymy maqalalaryn jariyalady. Alash týsinigin taldaugha erekshe mәn berdi. Óitkeni, Alash atauynyng qazaq ómirinde, býgingi tilmen aitqanda, iydeyalyq túrghydan manyzy zor, al ótkenning týsinigimen aitsaq, qazaq ýshin qasiyeti zor boldy. Halqynyng janyn aqylmen úghynghan handar, batyrlar, biyler jәne basqa da ziyalylarymyz Alash sózining mәnin úghyndy, últtyq iydeyagha qyzmet etti. Nәtiyjesinde Maghjan aqynnyn:
Alty Alash Abylayday arghymaghyn,
Alashtyng aruaghyna par qylatyn.
Betine Abylayday ardagerdin,
Keludi alty alashqa ar qylatyn, –
degen jyr joldary tarihta qaldy[6, 150 b.]. Jalpy, qazaq balasy qasiyet pen kiye, obal, sauap úghymdaryna erekshe mәn bergen-di. «Men kiyeli Alashpyn» – degen maghynadaghy jyr joly últ ziyalylary ólenderinde tym jii kezdesedi. Alash ziyalylary alash iydeyasyn halyq janynan ajyratpau ýshin qazaq tarihynyng teoriyalyq-әdistemelik mәselelerin qamtyghan maqalalar da jazdy. Mәselen, Mirjaqyp Dulatúlynyng «Qazaqtyng tarihy» atty maqalasynda qazaqtyng tarihyna qatysty arabsha, týrikshe, oryssha kitaptarda túshymdy tarihtyng jazylmaghandyghy dәiektelgen. Resey imperiyasynyng qazaq pen qyrghyzdy aiyrmauynyng týpki mәnin zerdelep, «...Orysta búryn atqa minu qajeti bolmaghan. Osy kýngi hoholsha siyr jegip, ógiz minip kýn kórgen... Salt qyzmet etip, bizding qazaqqa úqsaghan son, «kazachie» atanyp ketken. Orystyng atty ghaskeri «kazak» atanghandyqtan, bizding qazaq atynan aiyrylyp, «qyrghyz» atanyp jýrmekshi emes. Qiyametke sheyin qazaq qazaq bolyp jasamaq. Osy ghasyrdaghy ghylym jaryghynda qazaq kózin ashyp, betin týzese, ózining qazaqshylyghyn joghaltpaghanday jәne ózimizding sharq ghadetine ynghayly qylyp «qazaq mәdeniyetin» qúryp, bir jaghynan qazaq әdebiyetin túrghyzyp, qazaqshylyghyn saqtamaqshy»,- dep jazghan edi[4, 194 b.]. Al, «Qazaq» gazetining 1913 jyldyng 22 nauryzdaghy №7 sanynda Týrik balasy jazghan «Qazaqtyng tarihy» dep atalatyn maqalada tómendegidey derekter jazylghan: Joshy úlysynda alty ru bolghandyqtan «Alty Alash» bolady. «Alash» degen sózding alghash maghynasy – Otan kisisi (sootechestvenniyk) degen sóz bolady.... Jәne qazaqta «Alang kele me, Alash kele me» degen bir mәtel sóz bar. Sondaghy Alang – shet elding kisisi, Alash – Otan kisisi maghynasynda bolady». Osylaysha, Alash ziyalylary qazaq tarihyna qatysty últtyq bolmysqa say kóptegen maqalalar jariyalady. Qoja Ahmet Iassaui, Abay syndy tarihy túlghalar túrghysynda qalam terbedi. Maqsat-últtyng ruhyn kóteru. Tarihy sanasyn biyiktetu.
Alash ziyalylarynyng enbekterin zerdelegende últtyq ruhtyng quatyn kóremiz. «Biz sudy teris aghyzghan atanyng balasymyz» (Mirjaqyp Dulatúly aitqany - avtor) degen joldar ata- babalarymyzdyng biyik ruhyn, ruhany sýrleuden adaspaudy menzeydi. Sol ruhpen qarulanghan ótken ghasyr basyndaghy últyn sýigender ýsh jýzding balasy bәring de qazaqsyn, ataq ýshin baratyn jol búl emes (biylik mәselesin aityp otyr), dep halyqty týzu tәrbiyeledi.
Týzu diny sana men bilim eldik sanany biyiktetuge qyzmet etedi. Ahmet Baytúrsynúlynyng «balany úlsha tәrbiyeleseng úl bolmaqshy, qúlsha tәrbiyeleseng qúl bolmaqshy» - degen danalyghy nemese «elde joq ruh aqyn sózinde qaydan bolsyn» [2, 56 b.] - degen shyndyghy zerdeli jangha jaqsy tanys. Al, Álihan Bókeyhanúly «Ramazan aiy jaqyndau taqyrypty» degen maqalasynda: «Sadaqany halyq múqtajdyghyna júmsau isin úghyndyrady: «Alla taghala qúran kәrimde payaly oryngha ózderinning sýigen nәrselering men maldaryndy shygharmay túryp izgilik, jaqsylyq degen nәrsege jetise almaysyndar dep býtin adam balasyn shyn kónilimen últ isine qyzmet etuge qyzyqtyrady. ... Ár neshik múnday paryz, uәjip sadaqalar bir kisining paydasyna ghana emes, býtin últ paydasyna beriledi. Ol últ paydasy mektep, medrese siyaqty júrttar salyp, bala oqytu sekildi isterde tabylady» [1, 307 b.], - dep Qúran kәrimde bayandy etilgen sadaqa oryndaryn halyqqa týsindirgen. Álihan Bókeyhanúly syndy ziyalylarymyz dәstýrge negizdelgen músylmanshylyqtan ajyramaugha kýsh saldy. Qoshke Kemengerúly tújyrymdaghanday: «Ýkimetting qara qughyn jasaghan kýnderinde, aidauyna da, abaqtysyna da shydap, el ýshin basyn qúrban qylghan at tóbelindey ghana azamattyng toby boldy. Búl topty baulyghan Álihan. Álihannyng qazaq eline istegen tarihy qyzmeti: әdeby til tuuyna sebep boldy, ózine ergen topty diny fanatizmge qarsy tәrbiyeledi. Búdan baryp tatardan irgesin aulaq salghan qazaq últy tudy»[7, 44 b.].
Ahmet Baytúrsynúly «Bastauysh mektep» atty maqalasynda bastauysh mektep qanday bolu kerek? – degen mәseleni kóterip, «...bastauysh mektepter oquy qazaq ýshin bes jyldyq bolargha tiyis. Áuelgi ýsh jylda balalar kileng qazaqsha oquy tiyis. Songhy eki jylda kileng oryssha oqu kerek»[1, 100 b.],-dey kele qazaq balalarynyng tegis oquy jóninde qúndy pikirlerin tújyrymdaydy. Orystandyru sayasatyna tikeley qarsy pikir bildire otyryp, qazaqty jazuynan, dininen ajyratu «ýkimetke» oryndalmaytyn dýnie ekendigin eskertedi.
Eldik sananyng tamyrlanuy sayasy elitanyng qyzmetine qatysty aiqyndalmaq-shy. HH ghasyrdyng basynda Alash ziyalylary últyna paydaly adamdardyng beynesin bylaysha somdaghan-dy: Aq jýrek taza bolsa. Júrtty ya satyp, ya aldap ketpeytin bolsa. Halyq ýshin erinbey qyzmet eterlik, eki talay jerde janyn qiyarlyq er jýrekti bolsa. Óz paydasynan júrt paydasyn artyq kóretin bolsa. Sayasat isine jetik bolsa. Bilimdi, sheshen, kósem, oqyghan bolsa. Halyqtyng qalpyna, saltyna, túrmysyna jete tanys bolsa. Mine deputat bolugha osynday adamdar layyq [1, 413 b.]. Sonymen qatar, biylikke úmtylu ataq ýshin qylatyn is, jolym ketti dep ókinetin jol búl emestigi, әrkim jaqynyna, oblysyna, uezine, úranyna tartsa últtyng bolashaghy kýmәndi bolatyndyghy da Alash ziyalylarynyng nazarynan tys qalmady.
Eldik sanany halyqtan ajyratatyn bólinushilik. Úzaq ghasyrlargha sozylghan otarshyl sayasat zardabynan rugha, jýzge, jerge bólinu tamyr jaydy. Alash ziyalylary «bólip al da, biyley ber» sayasatyna qarsy kýresti. «Ýsh jýzding balasy bәring de qazaqsyn. Alghan bәigeng qazaqtiki bolady, aldarsyng da, qazaqty aldyrasyn. ... jaqsy bolu ýshin deputat bolu shart emes. Deputat bolu ýshin jaqsy bolu shart. .. bizding qazaq alashtan shyqqan jýirikke ýki taghu kerek. Sonyng tilegin tileu kerek...»[1, 413 b.], - degen mazmúndaghy joldar sózimizge dәlel. Órimtal jas ataqtyng adamgha joldas bolmaytyndyghyn әriden úghynyp ósui shart. Ataqqúmarlyq - mәdeniyetting qas jauy. Qyzyldar ylanynyng «múrasy» bolyp qalghan «rushyldyq, jýzshildik, jershildik» sekildi teksiz qylyqtar qazaq mәdeniyetine jat ekendigi dausyz.
Sonymen, eldik sanasy biyik últ qyzmetkerin tәrbiyeleu ýshin tarih taghylymyn jas úrpaq boyyna siniru qajet. Tariyhqa filosofiyalyq kózqaras arqyly, tariyh, túlghalar danalyghy arqyly óskeleng úrpaq elshil bolyp qalyptaspaq. Aqiqatyna kelgende, jeke adamnyng ataghy uaqytsha, al últqa qyzmet etken isting ghúmyry úzaq, tipti mәngilik dep te aitugha bolady. Maghjan aqynsha aitqanda: El ýshin jannan keship, jaudy qughan, Erlerdi úmytsa da el, shól úmytpas. Shәkәrim ghúlamasha týsindirsek: Joba tap, Jol kórset, Keleshek qamy ýshin.... Ghibrat alar artyna iz qaldyrsang –Shyn baqyt, Osyny úq, Mәngilik ólmeysin![3, 78 b.]. El men er birin-biri jeteleydi. Elsiz er shyqpas, ersiz el alysqa shappas.
Últ isin jóndeu isin Alash ziyalylary aitqanday «Júrt isinde kimge de bolsa júmys tabylady. Júrt júmysynyng jóni, maqsaty bir, isteu joly týrlishe. Sonyng әr týrin әrkim qolgha alyp júrtqa kerek jónimen maqsatqa qaray jýrgizu kerek» [1, 254b.].
Paydalanylghan әdebiyet tizimi:
- Qazaq/ Qúrast. Subhanberdina әne t.b.- Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy»,1998.- 560 b.
- Baytúrsynov A. Ádebiyet tanytqysh.-Almaty: Atamúra, 2003.-208 b.
- Qúdayberdiúly Sh. Imanym.-A., 2008.-150 b.
- Elim dep soqqan jýrek /Qúrast. Kýzembaeva V.Q. A., 2002.- 362 b.
- Qoygeldiyev M. Ol aqyrghy demine deyin adal boldy. //Anyz adam.-2011.- №20(32).-15-16 bb.
- Júmabaev M. Kóp tomdyq shygharmalar jinaghy.- 1 tom.-Almaty: «Jazushy», 2008.-208 b.
- Kemengerúly Qoshke Qazaq tarihynan.-Astana, L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU tipografiyasy, 2015.-324 b.
Qúralay Quandyqqyzy, Tarih ghylymdarynyng kandidaty, L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining dosenti
Abai.kz